«Abai.kz» aqparattyq portaly túraqty týrde jýrgizip kele jatqan internet-konferensiyanyng kezekti qonaghy – belgili qogham qayratkeri, sayasatker, Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng Preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, MAGI, RAEN, QR ÚIA akademiygi, e.gh.d., professor Orazaly Sәbden myrza boldy.

Biz qazaq qoghamynda qyzu talqylanyp jatqan әm kýn tәrtibinde qaraluy tiyis degen birneshe taqyrypty belgiledik Sonyng ishinde, Qúldyraghan  bilim men ghylymgha qalay serpilis beremiz? Qazirgi uaqta elimizding shalghay audandary menauyldary kýizeliste. Auyldy qalay kóteremiz? Egemendik alghaly beri joghaltqan ruhany qúndylyghymyzdy qalay janghyrtamyz? Jer men til mәseleleri nege týbegeyli sheshilmeydi? Kishi kәsip elge nәsip pe? Álem qayda baghyt aldy? Qazaqstannyng joly qalay bolmaq? Memleketti qalay dúrys basqaramyz?

Osy jәne ózge de ózekti saualdargha internet-konferensiyamyzdyng qonaghy Orazaly Sәbden myrza jauap berudi bastap ketti.

---

Toghjan 2018-02-03 00:11:39

Amansyz ba Agha! Sizdi ózim qúrmet tútam. Mening aulymnan dep maqtanamyn. Bilim salasyndaghy reformalar qashan ayaqtalady? Meni tolghandyryp jýrgen gumanitarlyq pənderding taghdyry.Eshkimge de, uniyversiytetterge de kereksiz bolyp qalghan pәnder men mamandardyng bolashaghy qanday bolmaq? Osy mәseleni ontayly sheshetin qauqarynyz bar ma?

-Keshe ghana ghylymdy qarjylandyru grantynda da ýlken aiqay bolyp jatyr. Ghalymdar aryzdaryn lauazymdy biylik jýielerine jazuda, әdilettik bolghan joq, baly tómen jobalary da ótip ketken. ÚGhK (Últtyq ghylymy kenes)-te әdiletsizdik, tamyr-tanystyq jaylaghan dep jatyr. Osy jerde mening aitayyn degenim, gumanitar ghylymdarynyng ÚGhK (Últtyq ghylymy kenes) basshysy etip, basqa últtyng adamyn qoyghan. Ghalymdardyng súraghyna kim jauap berer eken, ol basshy qazaq tarihyn, mәdeniyetin, әdebiyetin, tilin t.b. erekshelikterin biledi me eken? Ol qalay qazaq tilin bilmey, qoghamdyq ghylymdy bilmey tóraghalyq etedi, bagha beredi? Búl «nonsens», basqa kirmeytin jaghday. Sonda ministr qayda qarap otyr? Biraq halyq biledi, ol bastyqty kimning qoyghanyn, kimning qolynda istegenin. Qazaqta qolshoqpar degen úghym osyndaydan tughan bolar! Sonda bizde tolyp jýrgen nebir akademikterdin, ghylym doktorlarynyng arasynan bir qazaq ghalymy tabylmaghanyma? Ar namys qayda?, Naghyp gumanitar ghylymdarynyng ÚGhK (Últtyq ghylymy kenes) basshysy etip keshe ghana QR memlekettik syilyghyna ie bolghandar akademikter K. Baypaqov, A. Koshanov, B.Kómekov t.b. myqty ghalymdardy nege qoymasqa? Ýkimetting VNTK-si qayda qarap otyr?

Osy nebir qoghamdyq ghylymdaghy jobalardy biylik shetelge ghylymy saraptamagha jiberdi. Oghan endi júmyssyz qalatyn ghalymdardyng auzynan jyryp, qyruar aqsha tóledi. (Memlekettik qúqyq-qorghau organdarynyng qúlaghyna altyn syrgha.) Ózderiniz oilasanyzdarshy, mysaly ótpegen akademik A.Qoshanovtyng «Týrkistandy janghyrtu» jobasyna sheteldikter qalay joghary bagha qoyady jәne t.b. solay. Ózderi ruhaniyattan júrday bolyp jatqan damyghan memleketter bizding ruhany baylyghymyz kóterilgenin qoldaydy ma sonda? Búny, qazaqsha aitqanada, bassyzdyq dep aitady.

Menim oiymyzsha ýkimet qytaydaghyday qoghamdyq ghylymdardy óz qúzyryna alu kerek. Olardy shetelge saraptamagha bermey, Memlekettik tapsyrys retinde qarjylandyru kerek.  Biz qoghamdyq ghylymdar bir jaghynan irgeli ghylymmen ainalyssaq, ekinshi jaghynan qazaq memleketining idiologiyasyn jasaugha tikeley at salysyp jýrmiz. Qoghamdyq ghylymdaghy instituttardyng jaghday kәzir mýshkil. Jalpy konkursqa bergen jobalardyng әr instituttan 3-4aq ótken. 90% jobalar ótpey qalghan degen sóz. Múnday jaghday búryn sondy bolghan emes! Ýkimet pen parlament Eger ghylym kerek bolsa, osynday kelensizdikterge tez aralasyp bir sheshim tabuy kerek.  Ghalymdardyng tózimi tausyluda.

Assalaumaghaleykum ,Orazaly agha! Súraghym: Kazirgi uaqyt bizge últ retinde jer taqyryby ma aktualidy әlde til mәselesi me? Latyn әlipbiyine apostrof kalghany jón be?

-Búl súraqtargha basqa jauaptar da bar. Solardan tabarsyz. Áriyne qazirgi jaghdayda últ retinde qalyptasuda bizge eng keregi tilde, jerde. Sebebi byltyr-búrynghy jyly jer mәselesi qazaq eli ýshin týbegeyli bolsa, qazir til mәselesi bolyp túr. Búlargha kózqarasymyzdy Qazaqstan ghalymdar odaghy tikeley aralasyp kórsetude. Latyn әlipbii túraly ghalymdar, til mamandary jasaghan  bizding jobamyzda apostrov joq. Búl jerde biz til atasy A.Baytúrsynovtyng jәne de akademikter Á.Qaydar men R.Syzdyqovanyng bastama kenesin alyp jasadyq.

Múrat Baltabay 2018-02-02 23:07:41

Armysyz? Orazәli Sәbden myrza. Siz ekonomist siz ghoy, E ?! Osy ekonomiya ilimining jaghdayyna qalay qaraysyz? Álem daghdarysyn ekonomiyanyng daghdarysy dep te aitady eken, halyqarada. Sonymen halyqarada, ekonomiya akademiya qauymdarda Reconsidering Economics nauqany bolyp jatyr eken. Búdan habarynyz bar ma? Biz de soghan kirisu kerek shyghar? Qazaqtyng últtyq ekonomiya ilimi degen dýnie kerek be, bola ala ma?! 

-Álem daghdarysy tek ekonomikalyq daghdarys emes. Búl jýieli problema. Kerek bolsa búl ruhany daghdarys. Sebebi, damyghan memleketter (G8) tek baydy oilap, ruhaniyatty artta qaldyrdy. Ekonomikagha keletin bolsaq, ol tek bay-quatty bolugha ghana emes, izgilikti qogham qúrugha júmys isteu kerek. Múny Skandinaviya elderinde  әleumettik innovasiya deydi. Mysaly, biz JIÓ eseptegende, osy әleumettik faktorlardy esepke almaymyz. Jalpy ekonomikalyq teoriya jýiesine de kýrdeli ózgerister kerek. Osy sebepten jylda ekonomika salasynan beriletin Nobeli syilyghynyng iyegerleri de qatang syngha úshyrauda.

Janashyr 2018-02-02 22:50:45

Orazaly Sәbden agha auyldardyng jýdeu kýide ekenin óziniz de belisiz dep oilaymyn. Áleumettik saladan, budjet qarjylandyratyn orta mektep pen felisherlik nýkte ghana qaldy. Ekinshisi qúrdymgha qúlaudyng aldynda túr. Sebebi dәri-dәrmek tapshy. Qúral jabdyqtar bolsa әbden eskirgen t.b . Mektep kabiynetteri ata-analar men múghalimder "DEMEUShILIGIMEN" jyl sayynghy kýrdeli jóndeuden ótedi. Kabiynetterding ishki tazalyghynan bastap qúral jabdyqpen tolyqtyryp, janalap otyru kabiynet mengerushileri múghalimderding moyynynda. Múghalimning qaltasyna qanday salmaq týsetinin óziniz eseptey beriniz. Osynda jaghaydan qútúludyng joly qanday? Sizge zor densaulyq tiley otyra, alghysymdy bildiremin.

-Áriyne birinshi faktor bilimning sapasy. Múghalimderding mәrtebesin kóteru kerek, әsirese tәrbie jóninen. Qarajat bólinude, biraq mәsele onyng naqty iske asuynda qatelikterge jol berilude. Búl jerde bir jaghynan ata analar, ekinshi jaghynan jer-jerde qúrylghan qoghamdyq kenes júmystary tiyimdi bolu kerek. Qoghamdyq baqylausyz sapa bolmaydy. Al jalpy respublika dengeyine kelsek bilimge bólinetin qarjy jalpy ishki ónimge shaqqanda bizde 4%-dan aspaydy. Bizding esebimiz boyynsha 6%-dan kem bolmau kerek.  Auyl mektepterinde múghalimderding bilim sapasyn arttyru kerek. Kezinde qazaqtyng býkil daralary-danalary auyldan shyqqan.

Muhamed Bagdatuly 2018-02-02 22:29:42

Qayyrly kýn, Orazaly Sәbdenúly. Óte ózekti taqyrypty qarastyryp otyrghanynyz quanyshty. Shynymen, qaziri shalghay auyldaghy oqushylardyng bilim dengeyi tómen. Oghan kóptegen sebepter bar: әleumettik, ekonomikalyq. Biraq, quantatyny auyl jastarynyn- qazaq tilge degen qúrmettin boluy, ana tildi jetik mengerui. Sizge mynaday súraghym bar, auyldaghy bilim dengeyin kóteru ýshin qanday joldardy úsynasyz? Neni alyp, neni qosqandy jón sanaysyz?! Jәne aghylshyn tiline degen kózqarasynyz?

-Súraghynyzgha jauap jogharyda bir sypyra aityldy. Ásirese tәrbiye, ruhany mәselesin kóteru kerek. Naqty is retinde mektepterde Abaydyng tolyq adam ilimin jýrgizu kerek. Aghylshyn tiline degen jalpy kózqarasym dúrys. Ol әlemdik til. Biraq búny biz ýsh tildilik dep kәzirgidey nauhangha ainaldyryp jibermeuimiz kerek. Úzaq merzimdi josparly týrde iske asyruymyz kerek. Búl túraly bir jauaptarda aitqam.

Battalov Danabek 2018-02-02 22:23:17

Sәlemetsizder me, meni tolghandyratyny ol auyldaghy ómirdi qalay da jarqyn, әri mәndi qylu ýshin ne isteuimiz kerek? Auyl atauyn jana formatqa ótkizip, elding ekonomikasyna әr auyl aty shyghyp, konkurensiyalyq qarqynmen damysa eken degen oiym bar! 

-Auyldy damytu tek auyldaghy túratyndardyng isi bolmauy kerek. Ókinishke oray egemendik alghaly eng kóp kýizeliske úshyraghan auyl. Ashyghyn aitu kerek, Kenes Odaghyn da auyl jaqsy damydy. Kezinde eng bekpen qamtylghan nebir kolhoz, sovhozdar, auyl ortalyqtary, t.b. júmys istep túrdy. Jol, baylanys, mәdeniyet oshaqtary: kitaphana, mәdeniyet ýii, sport keshenderi, monshasyna deyin bar bolatyn. Jalpy auyl jaqsy damyp, onyng әl-auqaty, tynys-tirshiligi, túrmysy aitarlyq tay dengeyde bolghandyghyn óz kózimiz ben kórdik, auylda ósip, tәlim-tәrbie aldyq. Auyl qazaq halqynyng ózegi boldy. Jalpy reformanyng salmaghy auylgha óte auyr tiyip, auyl toqyrap qaldy. Keyingi jyldary auyldyng jaghdayy jóndele bastady, qarjy bólinip infraqúrylymdar salyndy. Álide atqarylatyn ister qyruar kóp. Qajettilerining biri retinde biz auyldy, jergilikti ózin-ózi basqaru zanyn jasap, qabyldauymyz kerek. Mine osy zanda auyldy kóteru mәseleleri týbegeyli qaralu kerek.  Al qazir auyldy ózin-ózi basqaru mәselesi jergilikti biylikti zanynyng kólenkesinen kórinbey otyr. Basqa memleketterde ózin-ózi basqarudyng jeke zany bar.

Arlan 2018-02-02 17:56:45

"Qazmúnaygaz"  kompaniyasy óz aksionerlerine deviydent tóley me. Nege deviydent tóleu keshigip jatyr.

-QazMúnaygaz kompaniyasy birinshiden Samrúq Qazyna әl-auqat qoryna tiyesili. Ekinshiden ózimiz biletindey jabyq formattaghy qor. Ýshinshiden QazMúnayGaz kompaniyasy halyqtyq IPO-baghdarlamasyna qatyspady. Yaghny kompaniyanyng aksiyalary halyqqa satylmady. Tek Qazmúnaygazdyng enshiles kompaniyasy KAZTRANSOYL ghana IPO baghdarlamasyna qatysty. Ol óz kezeginde múnay tasymaldau salasymen ainalysady. Aghymdaghy zannamagha sәikes aksiya iyelerine deviydent tólenu qajet. Biraq biz biletindey múnay baghasynyng tómendeui kompaniya ýshin tabystylyq dengeyining tómendeuine alyp kelip jatqan bolar. Búl orayda kompaniya bar qarajatyn qayta investisiyalau maqsatynda ainalymgha jiberu kerek. Negizinen әrbir satylghan aksiyadan týsken qarajat boyynsha kompaniya aksiya iyelerine jyl sayynghy eseptilik berip, aqshanyng qozghalysy esebin arnayy saytty men búqaralyq aqaparat qúraldary arqyly jariyalau qajet. Sebebi ol halyqtyng qarajaty. Osy jaghynan alghanda bizde әli kýnge deyin jariyalyq joq.

kalbit 2018-02-02 14:35:11

Oreke . sizdin Orysshanyz kanday aksentsiz normalino soiyley alasyzba ? Kazahstanda turasyz goi. Oryssha bilmeimin dep elestetip korinizshy vam sushestvovati normalino ne realino esly kazah Kazahstanda bez russkogo yazyka kak baran . vam vse zakryto kak Indiany v Ameriyke . poetomu ya perejivai za vas .zaranee spasibo za vnimaniye

-Bir jaghynan búghan qarasanyz kýlkili siyaqty,ekinshi jaghynan shyndyghy da bar. Men ózimdi qazaqpyn, qazaqtyng patriotymyn dep esepteymin, tilim de, dinim de qazaq, aksentim de – qazaq. Mýmkin bizding ereksheligimiz osynda shyghar.

Jeken 2018-02-02 12:46:56

Halyqpen sanaspay, óz bilgenderimen belden basa beretin basshysymaqtar órip ketti. Sizdinshe býtkil halyqty ýsh tildi etemin deuding qanshalyqty qisyny bar?

-Shynyda da sheneulik basyp ketken zaman boldy, sózim dәlel boluy ýshin aitayyn, mysaly shetelde basqaru jýiesi 6-7 buyn bolsa – búl tiymidi basqa bolady deydi, odan asyp ketse, tiyimsiz. Al bizde bolsa, 12-13 buynnan asyp túr. Ózderiniz sanay berinizder: ministr, jauapty hatshy, 4-5 ministr orynbasarlary, komiytet tóraghalary, olardyng orynbasarlary, departament basshylar men orynbasarlary, basqarma basshylar men orynbasarlary, bas sarapshy, sarapshylar, jay sarapshylar, oghan qosa oblystar, әkimshilikterde tolyp jatyr. Qazir aqsha joq deymiz, kem degende 30% qysqartugha bolady dep úsynys bergen bolatynmyn.

Al ýsh tilge keletin bolsaq, búl strategiyalyq maqsat dúrys, biraq qadam-qadammen jasaluy kerek. Bizde tek esep beru, biylikke jaghynu maqsatynda asyghystyq jasap jatyrmyz. Biraq mysal, dýniyejýzindegi eng damyghan memleketting biri Japoniyada 11 jasqa deyin balanyng buynyn bekitedi: tәrbiyege, mәdeniyetke, sol últtyng tiline, tarihyna, salt- dәstýrine, әdep-ghúrpyna ýiretip, patriotyq sezimdi jýregine oyalatyp, miyna qondyryp baryp basqa tilge ýiretedi. Osydan-aq sheshim shygharugha bolady. Osyndayda, bizding ministrlerimiz bir kýndik siyaqty bolyp kórinedi. Bәribir halyq olardan erteng súraytynyng esten shygharmasyn. Jyldar óter, jýie ózgerer, elimizding damuyna jana serpilis bolar. Al jibergen týbegeyli qatelikteri ýshin halyqtyng aldyn jauap beretin uaqyty keledi.

mәlik 2018-02-02 12:20:18

Oreke, ótkende sizderding latyn jazuyna baylanysty hattarynyz shyqty. Eki hat jazdynyzdar ghoy. Akademikterding hatyna Núrekeng jaqtan jauap bar ma? Latyn jazuy kerek pe ozi bizge latynnan ne útamyz ne útylamyz?

-Qazaqstan ghalymdar odaghynyng atynan birtop akademiyk, professor til mamandarynyng hatyna naqty jauap alghan joqpyz. Tek hat týsti degen habar keldi. Apostrofpen jazghan núsqanyng praktikalyq iske asuy qiyn ekenin til mamandary kórip, ghalymdar odaghyna ótinish bildirgennen keyin biz osy mamandardan júmysshy tobyn qúryp, eki ay kóleminde tereng izdenis jasap, latyn әlipbiyining jana jobasyn (apostrofsyz) úsynghan bolatynbyz. El bilu ýshin, kelesidey mamandargha rizashylyghymyzdy bildiremiz. Olar: júmysshy tobynyng jetekshileri – akademik Qaydar Á., Syzdyqova R., mýsheleri – akademik Qoshanov a., Jaryqbaev Q., Ghabbasov S., f.gh.d. professorler - Suleymenova E., Uәly N., Janúzaq Á., Bólekbaev Á., Aldash A., Bazarbaeva Z., Kýderinova Q., Rysaldy Q., Kalenova G., Qapalbekov B. Jalpy kópshilik qoldauda.

Orazaly professor!!! Qazaqstan Respublikasynda songhy kezderi ýlken mәselege ainalghan Jer mәselesi qanday dәrejede sheshilui qajet? Ony sheteldik kompaniyalargha jalgha beru nemese satu mәselesi el ekonomikasyna eleuli payda әkelmeytini belgili ghoy. Qazirgi Qazaqstandaghy auylsharuashylyghyna (mal sharuashylyghyna) negizdelgen jerlerde qaytadan Agrokeshender (búrynghy KSSRO - daghyday sovhozdar) qúryp, olardyng barlyghy derlik memlekettik bolsa, memleketten qajetti subsidiya men basqa da kómek alatynday qylyp qúrylsa, osy dauly bolghan Jer mәselesi tyiylar ma edi? Siz, qalay oilaysyz? Shet el kompaniyalary qyzyghatyn birde-bir bos jatqan jer telimderin qaldyrmay, barlyghyna Agrokeshenderdi ornalastyrsa qalay bolar edi? Búdan 15-jyl búryn osy saytta, qazaqtyng bir azamaty (esimin úmytyp otyrmyn) "Qazaqstannyng audan ortalyqtarynan basqarylatyn Agrobank ashyp, auylsharuashylyghyna ghana júmys jasaytyn derbes qarjy institutyn qalyptastyru kerek" degeni bar edi.

-Jalpy súraghynyz jәne oiynyz dúrys. Biraq naryq zamanynda barlyghy memlekettik boluy mýmkin emes. Agrobank ashu turaly iydeyany mende talay jyl búryn aitqan bolatynmyn. Sebebi, biylikke tiyimdisi eki ortada deldal buyndary kóp bolsa, tender bolsa.

Al endi mening jer mәselesi turaly týbegeyli oiymdy «Abay jәne qazaq elining bolashaghy» atty kitabymnyng «Jer iygeru ózekti problema, Qazaqstyng kody jer» dep atalghan bóliminde 82-87 betterde tolyqqandy aitylghan. Onda tyng jerdi iygeru arqyly qazaq elin jana beleske kóteru, erkin ekonomikalyq aimaq jasau, jastar kooperasiyasyn qúru, Izrailiding dýniyejýzine belgili tәjiriybesin paydalanyp Kibustar jasalsyn, «Qazaq órisi» degen baghdarlama, «Auylgha asar» jәne t.b. jobalary berilgen. Negizgi  úsynysym,  jerdi sheteldikterge jalgha bermey, Qazaqstan azamattaryna satpay, 49 jylgha tek QR azamattaryna ghana jalgha beru arqyly kooperasiyalau turaly zandy jәne basqa da tetikterdi iske qosyp jerdi tiyimdi paydalanugha bolady.  Eger osylar jasalsa, myndaghan jastar júmyspen qamtamasyz etiler edi. Búl oiymdy Elbasy men Ýkimetke de jibergen bolatynmyn. Auylgha kómek tek auyldaghylardyng enshisi bolmauy kerek. Uaqytysynda nandy da, maydy da, etti de qarajatty da býkil qazaq danalaray da, balalary da auyldan tasydy. Endi auylgha bet búratyn uaqyt keldi. Auylgha asar degenim osy. Tolyghyraq tómende aitylady.

BOTAGÓZ, QOSTANAY 2018-02-02 11:06:18

Orazaly myrza, qalay oilaysyz halyqtyng pikirimen sanaspay Konstitusiyagha engizilgen ózgeristerdi qalay qalpyna keltiruge bolady, ol ýshin ne isteu kerek? Nәtiyje kórsetpegen, korrupsiyany jenbek týgel, sol kýresti jýrgize almaghan, halyqtyng senimin aqtamaghan, qarapayym halyqtyng jalaqysy men túrmys-tirshiligine bet búrmaghan biylik óz jenilisi men kemshilin bile túra, nege ketpeydi, qalay oilaysyz? Sonda olardyng qoldarynan týk kelmese de, bәri ólgenshe otyra bere me, kýnimiz ne bolady, qazaq Jerining asty men ýstindegi baylyqtaryn jeke biznesterine ainaldyryp alghan joq pa, solar? El men jer taghdyryna baylanysty ýrey men qorqynysh ta joq emes, súraq kóp, biraq osy saualdaryma Sizden jauap kýtemin.

-Súraqtarynyz óte auqymdy, keybir jerlerine basqa súraqtargha jauap berilgende tolyghyraq aitylady(súraqtar qaytalanyp jatyr). Qysqasha aitsam, Elbasy byltyr jyldyng basynda Konstitusiyalyq reformalary, biylikting tepe-tendigin saqtau, Parlamentting statusyn kóteru turaly óz úsynys-tapsyrmalaryn bergen bolatyn. Ekonomika jaghynana qarasaq,biraz ister jasalyp jatyr. Onyng ishinde Ýkimetke «Qazaqstannyng últtyq tehnologiyalyq bastamasy» dep atalatyn Eldi ýshinshi janghyrtu jónindegi 2025 jylgha deyingi damudyng strategiyalyq jospary әzirlenude.

Al sayasatqa kelsek, 2025 jylgha deyingi sayasy reforma jasaudyng baghdarlamasy kerek dep oilaymyn. Búl turaly eshqanday sóz joq. Men biraz jyl búryn ekonomika - birinshi, sayasat- ekinshi degen ústanymgha dúrys qaramaytyndyghymdy aitqam da, jazgham da. Mening oiymsha, sayasy reforma da, ekonomikalyq reforma da qatar jýru kerek. Sonda ghana demokratiyalyq jýie qalyptasady. Búl turaly naqty úsynystarym «Abay jәne qazaq elining bolashaghy» atty kitabymnyng on birinshi sózinde tolyqqandy jazylghan. Ashyq satylymda kitap dýkenderinde bar. Búl jerde, әsirese, birpalatalyq Parlamentke ótu, ashyq, taza saylau, kóp partiyaly Parlament siyaqty naqty úsynystar bar. Osynday týbegeyli sayasy reforma jasaghanda ghana sizding kóptegen súraqtarynyzgha jauap tabylady.

Aman 2018-02-02 12:37:07

Kýni keshe shyqqan irgeli ghylymy zertteulerdi qarjylandyru boyynsha Últtyq ghylymy kenesting sheshimimen kóptegen ghalymdar kelispeytindigin aitty. Onyng sebebi nede? Qazirgi bizding ghylymnyng jaghdayy qalay ózi?

-Cebebin Toghjannyng jauabyn bergen kezde aittym. Shyndyghynda egemendik alghaly ghylymgha qiyanat jasaluda. Ghalymdar ólmesting kýnin kórip kelemiz. Onyng dәleli, eger ghylymgha bergen qarjynyng kólemi 1991 jyly jalpy ishki ónimning (JIÓ) 0,68%-yn qúrasa, al qazir nebәri 0,14%. Ósuding ornyna 4,25 ese kemigen. Búl ghylymnyng damuyna keri әserin tiygizbey me? Múndayda Abaydyng myna sózderin keltirmeske bolmas:

Qayghy shyghar ilimnen,

Yza shyghyr bilimnen.

Qayghy men yza qysqan son,

Zar shyghady tilimnen.

nogaybek 2018-02-02 12:18:30

Orazaly myrza, Qazaqstan ghalymdary qazir jaqsy jaghdayda júmys jasap jatqan joq. Menshe ghalymdargha prioriytet berilui kerek. ol qanday prioriytet boluy kerek?

-Ghalymdardyng songhy ýmiti keshegi BGhM jariyalaghan irgeli ghylym granttaryna qatysuynan da týk shyqpady. Myndaghan ghalymdardyng jobalaryn ótkizbegen BGhM sheneunikteri, NNS óz bilgenderin istep, baly tómen bolsa da bireng sarang ghalymdargha berip býkil ghylym salasyn kýizeliske úshyratyp otyr. Búl ministrliktegi әdiletsizdikterdi, zang búzushylyqty kóptegen ghalymdar BAQ-qa  jazuda, Joghary lauazymdy biylikke, Ýkimet, Parlament, Bas prokuratura, Sybaylas jemqorlyqpen kýres agenttigi jәne taghy basqalargha   shaghym aituda. Búlardyng birazy Qazaqstan Ghalymdar odaghyna da kelip týsti, olar tiyisti jerine jiberildi de. Biraq odan eshtene shygha qoymas? Mine osylay «qasysang qanyng shyghady, qasymasang janyng shyghady»,-degenning jaghdayynda ghalymdar kýizeliste otyr.

Shetelde qalay degen súraq tuady. Biz dýniyejýzindegi bәsekelestigimizdi ghylymgha bergen qarajatpen eseptesek (shetelde solay), kóp artta qalyp otyr ekenbiz. Bizde ghylymgha bólinetin qarjy damyghan eldermen salystyrghanda 20-25 ese az. Olarda jalpy  ishki  ónimge  (JIÓ) shaqqanda 3-4%. Kóp maqtanbay-aq, osydan-aq bizding ekonomikamyzdyng tómen ekendigin biluge bolady. Osynday mýshkil jaghdayda otyryp, bizde qalaysha dýniyejýzilik dengeydegi ghalymdar shyqpady dep aita alamyz?!

Jalaqy jaghyna kelsek 50-aq myng alatyn kishi ghylymy qyzmetkerdi bylay qoyghanda, ghylym doktorynyng ailyghynyng ózi kompaniya kýzetshisining ailyghynday-aq. Yaghny keybiri «mardymsyz jalaqymen iynemen qúdyq qazghanday etip bar ómirin ghylymgha arnaghansha, kýzetshi bolyp isteyin, basymdy qatyrmaghanym dúrys» dep jýrgender de jetkilikti.

Ghylymgha qalay serpilis beremiz?

Memleket ghylymgha serpin beretin kandidattyq, doktorlyq qorghaulardy, ghylymy kenesterdi jauyp tastady. Al búl jýie bizden basqa TMD memleketterinde saqtalyp qaldy. Oghan balama retinde ashylghan magistr men RHD arqyly ghylymy izdenispen ainalysatyn maman dayyndau isi syn kótermeydi, sapasy óte tómen. Eger shynyn aitsaq, osy kýnge deyin ghylymdy әli de bolsa kókke kóterip kelgen biylik emes, jeke patriot ghalymdar bar.

XXI ghasyrda ghylym men joghary tehnologiyanyng rólin eskere otyryp, osy salada memlekettik organ qúrghan jón (Memlekettik komiytet nemese Agenttik) jәne de AQSh- taghyday últtyq ghylymy qor qajet. Qazir ne kóp, akademik kóp; ne kóp, akademiya kóp. Olardyng elge berip otyrghan paydasy shamaly. Osylardyng basyn biriktirip, bir Memlekettik– qoghamdyq últtyq akademiya qúru kerek. Ghylymy teren, bilimi qogham talabyna say túrghan memleket te joghary, asqaq, biyik dengeyde bolady. Damyghan elderdegidey Preziydentting basqaruymen ghylym men tehnika jónindegi Jogharghy Konsulitativti Kenes ashu qajet.

Ol halyqaralyq dengeyde bәsekelestikti kýsheytedi. Ásirese ghylymy, bilimi kýshti ýlken aimaqtarda klasterlik ghylymi-innovasiyalyq ortalyqtar ashudyng manyzy zor.        Halyqaralyq dengeydegi jeke ghalymdardyng ghylymy mektepterin ashyp, olargha jaghday jasau kerek. Óitkeni memleket ekonomikasynyng dúrys damuy ýshin, kem degende ghylymgha JIÓ-ning 1,5 payyzyn bólip, al ýdemeli damuy ýshin 3-4 payyzgha jetkizu kerek. Halyqaralyq dengeyde ghalymdardyng mektepterin ashyp, jalaqyny eselep kóteru de lәzim.

Qayrai 2018-02-02 23:39:00

Assalamualeykum agha! Qazaq halqynyng boyynda bir últtyq tolymsyzdyq kýii {nasionalinaya nepolnosennosti} bar siyaqty kórinedi. Ghylym men bilim,óner men tehnologiya europalyqtar men japon,qytay jəne tb degen pikir qalyptasyp qanymyzgha sinip qalghan tərizdi. Últtyq ruh pen ozyq tehnologiyany úshtastyrudyng qanday joldaryn,amal təsilderin úsynar ediniz?

-Qayrat inim! Biz ózimizdi kemituding jóni joq. Ata babalarymyz saq, ghún, týrik qaghanaty, handyqtar ýlken imperiya bolghanymyz әlemge belgili. Ókinishke oray sol imperiyalyq ambisiyamyzdy kórsete almay kelemiz. Búghan HHI ghasyrda әlemdik krizisten shyghu jolynda jana mýmkindik tuyp otyr. Onyng sebebi mynada, asa damyghan memleketter G8 tek bangdy oilap biz siyaqty damyp kele jatqan memleketterdi әr týrli jolmen qanap, ruhaniyattan qol ýzip bara jatyr. Mine biz osy jerde ózimizding ruhany qúndylyqtarymyzdy qayta janghyrtuymyz kerek. Qazirde 200 mln. astam halqy bar jalpy týrki dýniyesine ruhany serpilis beretin jobalar kerek. Mening oiymsha ruhaniyat pen HHI ghasyrdyng ozyq tehnologiyasyn mengergen el algha ketedi. Sol sebepten de Týrkistandy ruhany janghyrtu «Úly jibek jolynda  "TÝRKISTAN ÓNIRI" jana ruhaniy-tehnologiyalyq klasterin qúru» jobasyn, qarjy-ekonomikalyq esebimen qosa 5-6 jyl búryn jasap, biylik jýiesine úsynghan bolatynmyn....!

Bekturganova Makpal 2018-02-02 21:43:52

Qayyrly kesh, qúrmetti Orazaly Sabden myrza! Sizdi qazaq halqyna shynayy jany ashityn túlgha retinde tanimyn. Sonyn ishinde qazaq jastarynyng bolashaghyna bey-jay qaramaytyn qogham qayratkersiz. Jastar demekshi, shetelde júmys babymen nemese basqa da sebeptermen qalyp qoyatyn jәne ozining Otanyna, tughan jerine oralghysy kelmeytin jastar turaly qanday pikir aita alasyz? Nelikten qazirgi jastardyng patriottyq sana-sezimi tómen? Búnday jaghdaylardyng oryn aluyna kim kinәli? Jastardyng Otanyn sýngin jәne qúrmetteuin arttyru ýshin qanday is-sharalar qoldanu kerek? Nazarynyzgha rahmet!

-Osy súraqtar kópten beri mening de kókeyimde jýr. Sózim dәiekti bolu ýshin Sizge bir mysal keltireyin. Jazdaghy demalysta belgili uniyversiytet prorektory jәne júbayymen dastarhandas boldyq. Úl men qyzym ekeui de Amerikada dedi. Mening qashan qaytady degen súraghyma «Qyzymyz oqy túrsyn, sonda 10 jyl istegen balama sen qayt, eline oral, patrioty bol, qyzmet et» degen sózime balam «papa, qazirshe erterek» dep, ә degende qarsy bolyp, keyin bizding anasy ekeumizding kónilimizdi qimay kelip elimizdegi eng ataqty kompaniyalardyng birine óte jauapty qyzmette istedi. Aylyghy da óte joghary boldy. 3 aidan keyin balamyz pasportyn stolgha qoyyp, meni qayta AQSh-qa qaytugha rúqsat berinizder nemese myna júmysta týrmege otyruym mýmkin dedi. Biz lәjimiz joqtan rúqsat ettik, ol qayta sol kompaniyasyna oralyp 15 000$ ailyghymen júmys isteude. Áriyne balamyzdy týsinemiz, qaytudyng uaqyty keler degen sózi kýnde esimizde.

Áriyne búl mysal emes, bizding shetelde nebir myqty, bilikti, bilimdi azamattarymyz kóp. Olardy kinalaugha bolmaydy. Nege sen eline kelmeysin, patrioty bolmaysyn, paydang shetelge tiide t.b. Búl súraqty biz ózimizge qoiymyz kerek. Sheshu joldaryn izdeuimiz kerek. Ókinishke oray biz 26 jyl egemendigimizde naryq jýiesi dep, birinshi ekonomika dep iydeologiyagha (tәrbiye, mәdeniyet, ghylym, bilim,din) erekshe mәn bermedik. Jastar sayasaty da tiyimdi bolmady. Qazir әsirese auyl jastarynyng jaghdayy qiyn, qalada da kórip jýrmiz. Qarakózderimizding kóbisi bazar-oshardyng arasynda jýr. Jastardyng basyn biriktiretin, mýmkindiginshe barlyq jaghday jasaytyn, Qazaqstangha sala aralyq memlekettik jastar komiyteti nemese agenttik kerek. Qazir olardyng taghdyry shashyrap, әr ministrlikte, vedomstva, әkimshilikte jýiesizdeu boluda. Týbi qazaq elin biyikke kóteretin jastarymyz biylikke keler.

Nazguli 2018-02-02 21:31:07

Aghylshyn tilin 5 jyl shet tilder uniyversiytetinde oqyp shala púshyq әreng qatemen sóileytin aghylshyn til múghalimderi shyghatyn, soghan karaghanda matematika fizika himiya biologiya (Science ) degen pәndi bir qysqa kursden aghylshynsha birneshe sóz ýirengen múghәlimder qalay ýiretpek? Sonda, balalardyng bilim sapasy qalay bolmaq?

-Oyynyz óte oryndy. Búl salalardy qazir aghylshyn tiline ýiretuding qajeti joq. Aghylshyn tiline ótu Japoniyadaghy siyaqty kezen-kezenmen bolu kerek. Jauap bar.

Tәken Moldaqynov 2018-02-02 21:04:52

Jalpy bizde - qazaqta osy zaman biyiginen qaraghanda kózge iliner GhYLYM bar ma? Keshegi Qanysh, Álkey bastaghan dýrmekti aitpay-aq qoyalyq. Ótken jylghy memlekettik marapatpen atalyp ótken júmystargha kóz qarasynyz qalay: Osy memlekettik syilyqty barlyq sala boyynsha 5 jylda bir berip otyrsaq halyqtyng da qarjysyn ýnemder edik, dәmeliler arasynda ishtey algha úmtylu payda bolar edi. Akademiyalar - aty bar, preziydenti bar, buhgalteriyasy bar, keremet ghimaraty bar, bir-aq, zaty joq nege kóbeyip ketti? Ghalymdar odaghy nemen ainalysady? Siz akademiygi bolyp sanalatyn mekemelerding atynan at ýrkui mýmkin, al ekonomikagha jasaghan ykpaly qay dengeyde?

-Egemendi elimizge Kenester Odaghynan ýlken mәdeniyetpen qatar, ghylymiy-tehnikalyq potensial ótti. Sol uaqyttaghy Últtyq ghylym akademiyasy dengeyi  jaghynan  Kenester  Odaghynda 3-shi orynda edi. Qazaq SSR-nyng 29 ghalymy Lenindik jәne Stalindik, keyinirek memlekettik syilyqtardyng laureattary boldy, kóptegen janalyqtar ashty. Múny úmytpauymyz kerek. Kenestik jyldar túsynda halyqaralyq jәne dýniyejýzilik dengeydegi ghalymdar shyqty. Olar: Q.Sәtbaev, M.Áuezov, M.Aytqojiyn, S.Zimanov, D.V.Sokoliskiy, Á.Marghúlan, A.IY.Baraev, G.N.Sherba, U.Ahmetsafiyn, Ó.Súltanghaziyn, Ó.Joldasbekov, t.b.

Memlekettik syilyqqa keletin bolsaq, búl da keyingi jyldary biylik jýiesining qúzyryna kóshken. Sol ýmitkerlerden kimdi ótkizemiz dese, sony ótkizetin zaman boldy. Jasyryn dauys degenimiz fiksiya. Mysaly ótkende ekspertterding belgilegen reyting boyynsha alda túrghan ghylymy júmystar ótpey, reytingi tómen júmystar ótip ketti. Búl paradoks.  Sizding aityp otyrghanynyz oryndy.

Shynynda da ne kóp, akademiyalar, akademikter de kóp, shetelge shyqqanda úyalasyn. Mening oiymsha, osylardyng barlyghynyng basyn qosyp, Qazaqstanda bir Memlekettik – qoghamdyq akademiya qúru kerek. Osynday sheshim bolsa, biz de Qazaqstan Ghalymdar odaghy qarsy emespiz. Osyndayda keshe ghana ómirde ótken  akademik S.Zimanovtyng ýlken  jiynda sóilegen sózi esime týsedi. «Qazir bizde Q.Sәtpaev qúrghan akademiya joq, tek qana jәy qoghamdyq úiym. Onyng memleketimizge berer tiyimdiligi de joq t.b. degen bolatyn.

Bizding odaq akademik degen ghylymy ataq bermeymiz, onday mansaptap aulaqpyz. Biz úlkeni bolsyn, kishisi bolsyn ghalymdardyng qúqyghyn qorghaymyz. Mysaly keshe Memlekettik grantty bólu boyynsha kelensizdikter boyynsha mәselelerdi kóterip, úsynystardy tiyisti jerlerge jiberdik. Latyn әlipbii turaly til mamandarynan júmysshy tobyn qúryp, eki ay boyy latyn әlipbiyining jana jobasyn jasap, Elbasyna, Ýkimet, Parlament, BAQ-na jiberdik. Oghan qosa Qazaqstan taghdyryna tikeley әser etetin Jer, Til, Ghylym, ruhany mәselelerine biz Qazaqstan Ghalymdar odaghy әr uaqytta óz ústanymymyzdy  kórsetip kelemiz

Janar 2018-02-02 20:46:02

Kesh jaryq! Nege QR Ýkimeti men kompaniyalar qazaqtannyng ghalymdaryna senimsizdikpen qaraydy? Sonyng kesirinen shetel ghalymdarynyng bergen úsynystaryna qúlaq týredi jəne qansha aqsha súrasa da dayyn. Otandyq ghalymdardyng ishinde myqty ghalymdar kóp. Biraq súranys joq. Ne isteu kerek dep oilaysyz?

-Shetelge eliktep, shetelge jem boludy qoy kerek. Múny jogharyda aitqanmyn. Men aitar edim óz elining ghylymyn, ghalymdaryn qoldamaghan biylik shetelge baghynyshty,  damymay qalamyz. Múnday biylik úzaqqa shaba almaydy. Sol Siz aityp otyrghan halyqaralyq dengeydegi myqty ghalymdardyng mektebin ashyp, qoghamdyq qarjy beru kerek. Mysaly, Stalinning izimen nege M.Ótelbaev, A.Júmadildaev, B.Múqashev, S.Ádekenovtyng t.b.mektepterin ashpasqa?

Keshiriniz, aitpasa sóz atasy óleti degen, osy jerde aitugha tura kelip túr. Mening jetekshiligimmen jasalghan «4-tik spiralimen Memleketti basqarudyng jana paradigmasy: memleket, ghylym, biznes jәne qoghamnyng qajettiligi» atty әlimdik dengeydegi jobam jaqsy bal (24) alsa da keshe ghana memlekettik grantqa ótkizbey tastady. Dәl osy atta MGU –de halyqaralyq konferensiyada jasalghan mening bayandamama Nobeli syilyghynyng iyegeri Saymon Kuznesting altyn medali berildi. Myna sayttan kóruge bolady:  http://www.inform.kz/ru/kazahstanskiy-akademik-nagrazhden-v-moskve-zolotoy-medal-yu-laureata-nobelevskoy-premii-saymona-kuzneca_a3091946  Múny býkil qazaqstan halqy estidi. Endi múnyng aq-qarasyn ash, dýniyejýzilik joba bizding biylikke keregi joq, búl ghylymgha jasaghan qiyanat dep kimge aita alamyn? Barlyghy belgili, Sizderde bilesizder.  Mende azamat retinde Sizderge súraq bereyin, múnday súmdyqtyng sheshimi qayda?

Dana K 2018-02-02 18:10:50

Sәlemetsiz be?! Qazirgi otandyq ghylymnyng damuyna qarap, bolashaqta qanday boljam jasaysyz? Ondaghy jas ghalymdardyng ony qalay bolmaq? Otandyq ghylymnyng bolashaghy bar ma? Jas ghalymdardyng statusy qashan kóteriledi jәne ol ýshin memleket qanday shara qoldanuy qajet? Nazarynyzgha rahmet!

Úly Abay aitpaqshy búlay kete bersek, bolashaghymyz búlynghyr.

Kók túman aldyndaghy keler zaman,

Ýmitti sәule etip kóz kóp qadalghan.

Kóp jyldar, kóp kýndi aidap kele jatyr,

Sipat ta, suret te joq, kózim talghan.

Óz elining ghylymyn, ghalymdaryn qoldamaghan biylik shetelge baghynyshty,  damymay qalamyz.

Jas ghalymdardy qoldau qoryn jasap, mektebin ashu kerek. Ókinishke oray biz 26 jyl egemendigimizde naryq jýiesi dep, birinshi ekonomika dep iydeologiyagha (tәrbiye, mәdeniyet, ghylym, bilim,din) erekshe mәn bermedik. Jastar sayasaty da tiyimdi bolmady. Qazir әsirese auyl jastarynyng jaghdayy qiyn, qalada da kórip jýrmiz. Qarakózderimizding kóbisi bazar-oshardyng arasynda jýr. Jastardyng basyn biriktiretin, mýmkindiginshe barlyq jaghday jasaytyn, Qazaqstangha sala aralyq memlekettik jastar komiyteti nemese agenttik kerek. Qazir olardyng taghdyry shashyrap, әr ministrlikte, vedomstva, әkimshilikte jýiesizdeu boluda. Týbi qazaq elin biyikke kóteretin jastarymyz biylikke keler.

Amantay 2018-02-02 17:24:54

Oreke, shiyrek ghasyrdan astam uaqyt memlekettik tilding kósegesi kógermey, óz el, jerinde, tәuelsiz elinde basy bosaghadan oza almay otyrghanyna siz ben bizder, dәlirek aitsaq tek qazaq ózi ghana kinәli emes pe? Biz nege ózbekten de, qyrghyzdan da, kenes búghauynan bosaghan ózge elderding bәrining sonynda qaldyq. Ne jetti qazaqqa? Tektilikten júrday, namyssyz, ruhsyz, jiger, qayratsyz, "ólgen" qazaqty tiriltetin jol bar ma? Árbir ana tilin biletin qazaq tek memlekettik tilde sóilese, tipti oryssha sóilegenderge de memlekettik tilde jauap qaytarsa til mәselesi ózinen-ózi sheshilmes pe edi? Búl jerde biylikting bezbýirektigi turaly aitpay-aq qoyaayyn. Qarjy salasyn, avto-kólik salasyn tolyq memlekettik tilge kóshiru kerek. Memlekettik tilge qatysty sizding uәjiniz, oiynyz, pikir, úsynysynyz qalay? Biz qazaqtar óz elimizde osylay qorlanyp, kósh sonynda qynsylaghan kýshik siyaty qashagghy jýre bermekpiz? Búl birinshi súraghym. Ekinshi , shet elderde túratyn armany qazaqstangha jetu bolyp, elden bir jaqsy habar kýtip otyrghan, biraq ózdiginen kóship kele almaytyn, jaghday-shamasy joq, kedeylengen, kóp balaly myndaghan otbasy, qara ormanday qazaq bar. Qazaqtyng shynayy jan ashyry qazaq ghana. Elimiz azat, jerimiz úlan ghayyr bola túra nege shettegi qara kóz bauyrlarymyzdy kóshirip aludan bas tartyp otyrmyz. Shettegi 5 mln-nyng ar jaq beri jaghyndaghy qazaqtyng elge oralugha yntalylaryn kóshirip alugha qazaqstannyng әleueti jetedi. Ókinishke oray kósh negizinen toqtatyldy. Ýkimetting býgingi kóshi-qon túghysyndaghy ústanymy « kónili qalmasyn, kóilegi tozbasyn degen» shylbyr qashaghan, aldamshy sayasat ghana. Búl Qazaqstan jalpy qazaqy qoghamnan bas tartyp otyrghandyghyn bildirmey me?

-Mening oiymsha, әriyne, eng aldymen әrbir adam óz ana tilin jaqsy bilui kerek. Til – últtyng jany. Al ekinshi әlemdik naryq ekonomikasynyng tili – aghylshyn tilin bilu qajet. Ýshinshi ─ kompiuter, internet tili, baghdarlama jasau tili. Tilderdi iygeru arqyly qoghamdy izgilendiru jolyna ayaq basqanymyz jón. Egemendigimizdi alghaly 26 jyl bolsa da, memlekettik til óz mәrtebesine ie bola almay keledi. Ol ýshin Memlekettik til «Qazaq tili» turaly arnayy zang qabyldau qajet. Onday zang tek bizde ghana joq. Múny halyqaralyq dengey tarazysyna salyp qarasanyz, “Qanday elmiz?” degen súraq tumay ma? Múndayda «qazaq tilin ózimizden, qazaqtan qorghau kerek» degen sóz súranyp túrghan joq pa? Kezinde M.Shahanov, S.Ghabbasov, A.Osman, D.Kóshim bastaghan bir top til janashyrlary «Memlekettik til turaly jana zannyn» jobasyn jasap, Elbasyna jibergen bolatynbyz (2011 j). Mәdeniyet ministrliginen әiteuir bir jauap retinde qaghaz keldi. Eng bastysy – qazaq halqynyng birligin qalyptastyru ýshin memlekettik tildi óz túghyryna qondyru qajet. Óitkeni ana sýti boy, ana tili oy ósiredi. Búl kóptildilik beleng alghan býgingi tanda bala aldymen ana tilinde bilim aluy  kerek  degen ústanymdy kýsheytudi bildiredi. Qazir ýsh til biluimiz kerek, kóp til biluimiz kerek dep úrandaudamyz. Búl arqyly jekelegen adamdar óskenimen, últ óspeytini belgili. Sondyqtan bastauysh synypta aghylshyn tilin mengertudi dogharyp, qazaq tilin - tarihyn, mәdeniyetin, Abay tilin, jýieli týrde mengertu qajet. Ary qaray Japondar siyaqty 11 jastan-aq basqa tilderdi iygersekte jeter. Sonda ghana Abay tilimen, mәdeni- tarihymyzben ruhtanghan jas qazaqty shetelding iydeologiyasyna qyzyqtyra almaysyn. Bizding artyqshylyghymyzda osynda. Ana tili ar ýshin, tirshilik ýshin qajet. Al túrghan elinnin, yaghny memleketting tili birlik ýshin kerek.

Shetel qazaqtarynyng bolashaq taghdyryna alandaghanynyzgha rizashylyghymdy bildiremin. Búl mәseleler keshe ghana astanadaghy Elbasynyng qatysuymen ótken Dýniyejýzi qazaqtar qúryltayynda aityldy. Mende qatysyp, shetelden kelgen biraz qandastarymyzben sóilestim. Áriyne kelem degen qandastarymyzdyng ata júrtyna kelgeni dúrys. Búl turaly Parlamenttik tyndau jasap, zang qabyldau kerek, esik әr uaqytta ashyq bolu kerek. Biraq mening oiymsha Siz aitpaqshy 5 mln.qazaqtyng barlyghyn kóshirip alyp kelu shartty emes. Mysaly armyan halqynyng sheteldegi diasporasy sol shetelde biznesin jasap otyryp, eline kómektesude. Bizding Ýkimet sheteldegi qazaqtargha bilim, ghylym, biznesti isteuge jәne ony Qazaqstangha transfert jasauyna tikeley kómektesui kerek. Kerek bolsa birge jobalar jasauy kerek. Ókinishke oray olay bolmay túr.

Naymanbek (Singapor jaqtan) 2018-02-02 17:04:32

Rahmet sizge. Súraghym: Myna qazirgi zamandaghy GhYLYM degen nәrsege qalay senesiz әri qalay qaraysyz? ol senimdi nәrseme ózi, alde bir aldamshy ma? Qazirgi zamandaghy adamzat sengen myna GhYLYM dep atyn qoyyp alghan nәrse týbinde solardy qúrdymgha alyp bara jatqan joqpa? Adamzat sol GhYLYM degenine sýienip jasaghan ozyq ot-núr qarulary azamtty bir-birin qyrghyndap joq etudyng aldynda ghana túrghan joqpa, tek bir shaytannyng kelip olardyng GhYLYMMEN jasaghan ot qarularyna sirinkke tútatuyn ghana kýtip túrghanday sezilmeyme sizge? Eger osyghan kelisseniz Qazaqstanda GhYLYMdy damytudyng ne keregi bar? Rahmet. Naymanbek (Singapor jaqtan).

-Búl oiynyzgha kelispeymin. Siz Singapurda túryp, onyng damyghanyn kórip, qalay búlay aita alasyz? Ghylym degenimiz eki jaghy da ótkir qanjar. Ghylym órkeniyetti jasaydy da, al basqa niyetke paydalansang órkeniyetti joyady da. Bizde de Siz siyaqtylar bar. Jaqynda bizding biylik jýiesindegi lauazymdy bir azamat aitypty: «bizge ghylymnyng ne keregi bar, shetelden transfert arqyly ala salayyq»,-dep. Oghan da, Sizge de beretin jauabymdy qaytalaymyn. Óz elining ghylymyn, ghalymdaryn qoldamaghan biylik shetelge baghynyshty,  damymay qalamyz.

AUYLYM 2018-02-02 16:19:53

Sәlemetsizderme, kókey testi mәsele auyldy kóteru, ózimnen bastayyn men auylyng balasymyn, nelikten men auylda qalmadym óitkeni men auylda birinshiden júmys joq ekenin bilemin, ekinshiden qansha júmys jaqsy jasasamda 50 - 70 myng tenge alatynymdy taghy bilemin, memleket tarapynan auyldy kóteremiz degen baghdarlamma qanday baghytta júmys jasap jatqannyn bilmedim, jaqsy suarmal, egindik jerler arenda gha berilgen nemese menshikte. Qaladan 40 qadam shyqqan adam birden aq týsinedi halyqtyn jaghdayy qalay ekenin, mektepterde bilimdi ústazdar tapshy, jaqsy mamandar jetispeydi, biyliktegilerge eshqanday senim joq, nelikten ekenin óziniz de jaqsy týsinesiz. Auyldyng jaghdayyn auyl adamy ghana biledi, auyldan shyqqandar ghana kishigirim kómek kórsetip jýr.

-Osy súraghyna tolyghyraq jauap bereyin. Bәrimiz de auyldan shyqtyq qoy. «Qazaqtyng jamanshylyqqa ýiir bola beretúghynynyng bir sebebi – júmysynyng joqtyghy»,-deydi Abay. Eger egin salsa, saudagha salynsa, qoly tiyer me edi?

Qazirgi auyldyng jaghdayyn qysqasha aitsaq, júmyssyzdyq kóp. Statistika jýrgizu ýshin men audandardy, ontýstik oblystardy aralap, búghan kóz jetkizdim. Eger auylda júmyspen qamtylghan múghalimder men dәrigerler, әkimshilik jәne sharua qojalyqtary qyzmetkerlerin alyp tastasaq, júmyssyzdyq sany shygha keledi. Kóbinese auyl jastary júmyssyz. Jazda 2-3 ay qalagha baryp, әr jerde isteydi, kýzde qaytyp kelip júmyssyz otyrady. Olardyng búdan song jaman jolgha týspeytinine kim kepil? Qyzdardyng taghdyry odan da qiyn, aitugha da úyalasyn, jýreging auyrady. Keyingi kezde qazaq jastarynyng arasynda baratyn jeri, basatyn tauy bolmaghandyqtan narkomaniya, úrlyq, mal úrlau, búzaqylyq, suisid kóbeyip barady.  Júmyssyzdyqtyn  saldarynan keybir jastarymyz shet elde diny ekstremizm, terrorizm, kamikadze, jihadqa baru jolyna týsude. Osynyng barlyghy júmyssyzdyqtyng saldary emes pe?

Auyldy qalay damytamyz?

Auylda 45%, yaghny 8 mln-nan astam halqymyz túrady, onyng kóbi ózimizding qarakózder. «Auylyna qarap azamatyn tany»,-deydi qazaq. Auylgha bara qalsaq, úyalamyz.  Úsaq  sharua qojalyqtaryna qoldaghy kóptegen jeke jer telimderin iygeruge jana tehnika, tehnologiya jetispeydi. Olar iri sharuashylyqtarmen bәsekege týse almaydy, ónimderi ótpeydi, ótse de arzan baghagha súraydy. Sondyqtan úsaq sharua qojalyqtaryn biriktirip, auylsharuashylyghyn kooperasiyalau qajet jәne ol ýshin «kooperasiya turaly» zandy tezirek iske asyru kerek. Ár audanda bir nemese eki tehnikalyq servis ortalyqtaryn qúru jәne auyl sharuashylyghyn janasha újymdastyru qajettiligi tuyndauda. Al onyng negizi – kooperasiya. Búl jerde tikeley memlekettik qoldau qajet. Sol qúrghan kooperasiyada, ortalyqtarda Ýkimetting ýlesi 20- 30%-gha deyin boluy mýmkin. Eng bastysy – auylsharuashylyghy óndirisine subsidiyalar men arzan nesiyelerding kóptep bólinuin, olardyng jergilikti jerge jetuin qadaghalau kerek. Sonda ghana investisiya tiyisti jerge salynady, júmys orny kóbeyip, auyl serpilis alatyn bolady.

Auylda tútynu kooperasiyalaryn qúra otyryp, qosymsha investisiya tartu, tauar óndiru, óndeu júmystaryn jandandyru qajet. Búghan AQSh, Kanada, Euroodaq elderining tәjiriybeleri dәlel bola alady. Ozyq shetel  memleketterindegidey,  bizde de «bilimdi  tehnologiyalyq  auyldar  kerek».  Ony  «Ja-  na auyl» dep te ataugha bolady. Olardy biz Shortandyda, Almaty manyndaghy KIZ ben KNIITJ agroqalashyqtarynda, t.b jerlerde qúruymyzgha bolady. Mysaly, Singapur elining auylsharuashylyq ónimder óndirisindegi zamanauy tehnologiya- largha negizdelgen 10 ghylymiy-óndiristik parkin qúru baghdarla- masyn paydalanugha bolady. Onda әrtýrli baghyttaghy shamamen 500 ferma syiystyrudy kózdegen 1,7 myng ga jer bólingen. «Jana holdingter qúru».

Eger osylay esepsiz paydalana bersek, 40-50 jyldan keyin múnay-gaz qazba baylyqtary bitedi. Biz úrpaqqa ne qaldyramyz? AQSh-tyng múnay, gaz, t.b qazba- baylyqtaryn zerttey otyryp, bolashaghyn oilaghandyqtan olardy shetelden satyp aluda. Al bizding Ýkimet nege osy jaghyn oilamaydy? Sonda bizding nemerelerimiz: «sizder órkeniyetke ne jasadynyzdar dep súraq qoymay ma»? Jalpy bizding negizgi

«brendimiz» múnay-gaz emes (mýmkin olar sheneunikterdiki shyghar), ol – ghasyrlardan beri kele jatqan atakәsip ─ mal men egin ónimderi. Qalay aitsanyz da bizdi shetel agrarly memleket dep týsinedi. Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynda auyl- sharuashylyghy tabysynyng kólemi, jalpy ishki ónimge (JIÓ) shaqqanda, 27-29%-gha deyin baratyn, al qazir bar bolghany 5%. 20%-gha deyin ósirgen jaghdayda әldeqayda tiyimdi bolar edi.

Qazir  bizde  azyq-týlik,  et   pen   sýttin   shamamen   40%- y shetten keledi. Kerisinshe, biz satuymyz kerek emes pe? Qazaqstan osynsha baylyghymen atakәsibimiz – malmen elimizdi qamtamasyz ete almasa, bolashaghymyz qanday bolmaq? Sol sebepten Qazaqstanda «Mal ónimderi» jәne «Astyq» holdingterin qúrudy memleket qolgha aluy kerek. Tez arada dýniyejýzinde aldynghy oryn alugha bar kýshti júmsap, auyldy da joghaltyp almaudyng amaldaryn izdegen jón. Bizding el mal ónimderin damytudyng jolyn biledi. Kezinde Túrar Rysqúlov RSFSR Sovnarkomy tóraghasynyng 11 jyl boyy orynbasary bolyp túrghanynda, Stalinge: «Joldas Staliyn, et-valuta. Mal ónimderin dayyndap, Europagha et satyp, odan týsken qarajatqa óndiriste isteytin maman-injener dayarlayyq» degen. Osy sózding mәni qazir de manyzdy. Kenester Odaghy túsynda Qazaqstan syrtqa 300 myng tonnadan astam joghary sapaly mal ónimderin shygharghanyn eskersek, býginnen bastap mal sharuashylyghyn jandandyrudy jolgha qong qajet, erteng kesh bolady.

Áli de bolsa biz dýniyejýzinde auylsharuashylyq  ónim- deri arqyly bәsekege týse alamyz. Sebebi әlemde aldaghy 30 jylda auylsharuashylyq ónimine 2 eseden kóp súranys tuady, al su tapshylyghy 50-60%-gha deyin ósedi. Osy mýmkindikterdi paydalanghan dúrys.

Tóre 2018-02-02 16:15:03

Orazaly Sәbden myrza, mening oiymsha erterekte qazaqtyng sanyn kóbeytuge bizding sheshelerimiz, negizinen bәibisheler emes, TOQAL - sheshelerimizding qosqan ýlesin eshim joqqa shyghara almaydy. Oghan mysal jeterlik. Sol ýshin qazirgi qazaq, bizding búrynghy toqal-analarymyzgha qaryzdar. Sondyqtan olargha alghysymyz sheksiz. Toqal bolu qorlyq emes! Qazaqtyng sanyn kóbeytu ýshin qazir ne isteu kerek degen ótkir mәsele aldymyzdy túr. Myna mening pikir - súraghym oghashtau bolsada aitayyn. 1. Toqal aludy zandastyru kerek. Ekinshi, 4-5 bala tughan analargha tegin pәter beru kerek jәne olargha kóp balaly ana retinde kóptegen jenildikter qarastyryluy qajet dep oilaymyn. Osyghan qalay qaraysyz? Marqúm Imandy bolghyr! mening sheshem qyzdagha "bas-basyna bay joq!", dep qaljyndaushy edi. Sol qaljyng dúrys siyaqty ... "kәri" qyzdardyng sany jyldan-jylgha qarqyndy ósude. Rahmet!

-Múnday delikatnyy súraqqa ýlken jauapkershilik kerek. Ol zaman basqa zaman, kazirgi zaman basqa. Toqal degen mәselege óz basym qarsymyn. Al qazaqtyng sanyn kóbeytuge at salysamyn. Biz qazba baylyghy jaghynan әlemdegi eng bay elderding birimiz. Nege kedey túruymyz kerek? Bar bolghany 18 mln.halyqpen múnday qyruar baylyqty ústap túru qiyn. Ókinishke oray solay bolyp ta jatyr. Sondyqtan bizding memleketimizding eng ýlken basymdylyghy halyq sanyn kóbeytu kerek. Ol ýshin jana ómirge kelgen balagha Resey men Belorussiyadaghy siyaqty 10 000$ (3 000 000 tenge) beru kerek. Nege osyny halqyn jaqsy kóretin bizding biylik jasamaydy. Aqshany qaydan alatynyn men aq aityp bereyin. Kóp balaly janúyagha pәter beru jaghyn jergilikti әkimder sheshu kerek, parlamentte zang qabyldasa dúrys bolar edi.

(Jalghasy bar)

Redaksiyadan: Internet-konferensiyagha saual joldau erteng ayaqtalady. Endi tek spiyker Orazaly myrzanyng bergen jauaptaryna qatysty óz oi-pikirlerinizdi bildirulerinizge bolady.  

Abai.kz