Tis dәrigerinde kezekte otyrgham. Jeke stomotologiya, kelushilerge jaghdaydy jasap-aq qoyypty. Teledidar qosuly túr eken. Birinen-biri jarysyp әn aityp jatyr. Kezegim kep dәrigerge kirip kettim. Kýtip otyrghan jarty saghatta qanshama әuen tyndadym, nelikten bireui bolsyn jýrekti qozghamady eken degen súraq túryp qaldy. Sonda baryp osydan bes jyl búryn jazghan mysalym esime týsti.

Ol ómirimdegi bir talanttynyng taghdyryna arnap jazylghan edi. Ony atymen atamaytynmyn, óitkeni onyng esimi – men ýshin óner edi. Túla boyy túnyp túrghan óner. Men ýshin ómirdegi eng talantty adam da sol bolatyn. Birneshe aspaptyng qúlaghynda oinaytyn. Óner turaly, shynayy óner turaly syrlasym da sol edi. Onyng qor bolghan kýiin, auyzy tyghyndalghan talantyn, jýrekke salmaq salghan taghdyryn eshkimge tilemeymin.

«Úlydan úrpaq qalmaydy» degendi de sonyng taghdyrynan týsindim, biraq bәribir bir ókinish qalady eken keudede. Sol qyrshyn ketken «Ónerdin» ómirinen keyin qoghamgha kerek azamat kórsem, osynyng qany qalsa eken, artynda izdeushisi bolsa eken dep, jaqsy qyzdargha «maqtap» jýru әdetke ainaldy.

Ertede bir býrkitting júmyrtqasy tauyqtyng úyasyna týsip qalypty. Tauyq-ana qaydan bilsin, ózi bastyrady. Uaqyty jetip, balapandar júmyrtqany jaryp shyghady. Óz balapandarmen birdey ayalap, mәpelep ósiredi. Barlyq balapandar birge oinaydy, әteshten әkelik qorghan, qamqorlyq kórse, tauyqtan ananyng meyirimin sezinedi. Asyr salghan balghyn balalyq shaq zymarap óte shyghady. Balapandar ósedi, ayaqqa túra bastaydy.

Kýnderding kýninde býrkitting balapany óz boyyndaghy ózgeshelikti bayqaydy. Ol qoragha emes, dalagha qaraydy, sharbaqqa emes, taugha kóz tigedi. Tauyqtyng tól balapandary tauyq pen әteshting әreketine eliktep eseyedi, qylyghyn qaytalaydy. Al bala-býrkit kókte qalyqtaghan qústargha qaraydy. Sonysyn sezgen «balan-býrkit» bir kýni «tauyq-anagha»: «Men anau aspandaghy alyptarday úshqym keledi, maghan úshudy ýiretshi, - deydi. Sonda tauyq-ana oghan: «Sen – tauyqsyn! Tauyqtar úsha almaydy», - deydi. Mine, solay qyran kókti qiyaldap qala beredi.

Tis dәrigerinen shyghyp bara jatyp, teledidardaghy «jyltyraghandargha» taghy bir kóz tastadym da, eske týsken mysalymdy qayta jazu kerek-au dep oiladym. Sebebi, saf әuenmen tuyp-ósip-óletin qazaqqa muzykanyng ne ekenin kórsetkisi keletin key keudemsoqtardy kórgende, qyrannyng úyasyna kezdeysoq týsip qalghan tauyqtyng balapandary-au dersin. Qauyrsynyn qaghady kep, qúr qaghady. Bir qalyqtamaydy-au, qalyqtamaydy.

Aydana Shotbayqyzy

Facebook-tegi paraqshasynan