«Et qat dýniyege ainalyp, shartarap shandyr shaynady deyik. Tisi qyshyghan elderding aldy qytayshylap baqa-shayandy kóje-qatyq qylsa, endi bireuleri kәrister qúsap it jey bastady dep qoyayyq. Biraq sonday zaman tughannyng ózinde Qazaqstandaghy etting qúny dәl osylaysha kóteriluge tiyisti emes. Býgingi bagha - qoldan jasalghan bagha. Ýkimetting qazirgi júmysynan ony arzandatudyng amalyn kórmek túrmaq, nyshanyn da sezbeysiz. Demek, biylikting ózi et baghasynyng shyghandap ketuine mýddeli siyaqty», - deydi aty-jónin atamaudy ótingen akademik aghamyz. Sonymen, et baghasyn qalay arzandatugha bolady?

Aghamyzdyng aituynsha, ony týsindiru ýshin qarapayym esepke jýginemiz. Esepteuge onay boluy ýshin, 1 qoydyng bagha­syn 10 myng tenge (әriyne, na­ryq­taghy bagha búdan әldeqayda qymbat) dep belgilep qoyayyq. Al endi osy 10 myng tenge qay­dan shyghady? Bazardan qoy alyp kórgen qalalyq bolsanyz, óziniz de jaqsy bilesiz, qoydy soyamyz, terisin tastaymyz, bas-siraghy men ishek-qarny da qalady jayyna. Úshasyn (tusha) ólsheymiz, baghasy - 10 myng tenge. Mine, bizdegi qoy baghasy osylay ólshenedi. Eger ishek-qaryn men terini kәdege jarat­saq, qoy qúnynyng 25 payyzyn enshiler edi. Sonda taza etting ózi 7500 tengege tómendeydi. Al nәtiyjeli kórsetkish - 50 de 50. Óitkeni teri men ishekting baghasy etten әldeneshe ese qymbat. Ne aitpaghymyzdy týsindiniz dep oilaymyz. Al ony jýzege asyru ýshin, velosiyped oilap tabu­dyng qajeti joq.

«Et qat dýniyege ainalyp, shartarap shandyr shaynady deyik. Tisi qyshyghan elderding aldy qytayshylap baqa-shayandy kóje-qatyq qylsa, endi bireuleri kәrister qúsap it jey bastady dep qoyayyq. Biraq sonday zaman tughannyng ózinde Qazaqstandaghy etting qúny dәl osylaysha kóteriluge tiyisti emes. Býgingi bagha - qoldan jasalghan bagha. Ýkimetting qazirgi júmysynan ony arzandatudyng amalyn kórmek túrmaq, nyshanyn da sezbeysiz. Demek, biylikting ózi et baghasynyng shyghandap ketuine mýddeli siyaqty», - deydi aty-jónin atamaudy ótingen akademik aghamyz. Sonymen, et baghasyn qalay arzandatugha bolady?

Aghamyzdyng aituynsha, ony týsindiru ýshin qarapayym esepke jýginemiz. Esepteuge onay boluy ýshin, 1 qoydyng bagha­syn 10 myng tenge (әriyne, na­ryq­taghy bagha búdan әldeqayda qymbat) dep belgilep qoyayyq. Al endi osy 10 myng tenge qay­dan shyghady? Bazardan qoy alyp kórgen qalalyq bolsanyz, óziniz de jaqsy bilesiz, qoydy soyamyz, terisin tastaymyz, bas-siraghy men ishek-qarny da qalady jayyna. Úshasyn (tusha) ólsheymiz, baghasy - 10 myng tenge. Mine, bizdegi qoy baghasy osylay ólshenedi. Eger ishek-qaryn men terini kәdege jarat­saq, qoy qúnynyng 25 payyzyn enshiler edi. Sonda taza etting ózi 7500 tengege tómendeydi. Al nәtiyjeli kórsetkish - 50 de 50. Óitkeni teri men ishekting baghasy etten әldeneshe ese qymbat. Ne aitpaghymyzdy týsindiniz dep oilaymyz. Al ony jýzege asyru ýshin, velosiyped oilap tabu­dyng qajeti joq.

Keshegi kenestik ýkimetting tirligine nazar auda­ry­nyz: bir Qazaqstannyng ózin­de 40-qa juyq et kombinaty bolghan. Almaty et kombinatynda kýnine 2-3 myng qoy soyylsa, Semeyding et kombinatynda әr kýn sayyn 10 myng qoy qasaphanadan ótken eken. Sonda ne istelgen deysiz  ghoy: ishek­ting bәri memlekettik baghdarla­ma boyynsha Qazan qalasyna jóneltilgen. Tatarstanda býkil Odaqtan jiylghan ishekten ketgud jibi әzirlengen. Onyng qa­siye­ti sol, adamgha operasiya ja­sa­ghan kezde ketgudpen tikse, jip­ti qaytyp aludyng qajeti joq. Jәne pyshaq tilgen jerde tyrtyq qalmaydy. Al maldyng qanynan qúrama jemge kerekti qospa dayyndalghan. Terini bylay qoyghanda, sýiekting bәri ón­deu­den ótken. Aldymen jilikti sýiekterden sýiek mayy alyn­ghan. Sodan keyin barlyq sýiek atauly joghary temperaturamen qyzdyratyn arnayy qa­zan­dyqtarda óndeuden ótip, sýiek úny shygharylghan. Búl ne? Búl - qyp-qyzyl kalisiy.

Qa­zir elimiz eng kóp mólsher­de importtaytyn et týri - qús eti. Mem­leket qoldau bildir­genning ózinde búl sala qanatyn jaya almay keledi. Tipti shyghyngha úshyrap, qayta jabylyp jatqan qús fermalary bar. Nelikten? Onyng bir sebebi - qús ósiru­shiler jem qospalaryn syrttan tasidy. Jalpy, qús jemi jiyrmadan astam qospadan túrsa, sonyng 70-80 payyzy shetelden әkelinedi. Al onyng ishinde osy sýiek úny da bar. Sonday-aq, qús fermalary shetelding vaksinasyna da tәueldi. Vaksina demekshi, et kombinattarynyng janynda sol kezde dәri-dәrmek óndire­tin zauyttar da júmys istegen. Maldyng qany­nan, júlynynan, ótinen mediy­siy­nagha qajetti dәriler dayyn­dalghanyn qazir bireu bilse, bireu bilmeydi.

Mәselen, pepsiyn, pepsidil preparattary keninen óndiril­gen. Al infarkt alghan adamnyng jýregindegi úiyghan qandy ydyratatyn asa qymbat dәri býkil Odaq boyynsha Leningrad (qa­zirgi Sankt-Peterburg) pen Almaty et kombinattarynda ghana jasalypty. Ol dәri iri qara maldyng jýrek qantamyr­lary­nan alynghan. Jiylghan qanta­myr­dyng salmaghy 200 keli­ge jetkende, odan bir flakon dәri jasalghan. Soghan oray onyng bagha­sy qúndy әri taptyrmaytyn preparatqa ainalghan. Sonymen qatar býgin biz júrtta qalghan dep jýrgen kenestik tehnologiya mýiizding ózin kәdege jaratqan eken. Songhy jyldary bezding ózinen medisinalyq dәri-dәrmekter jasap jýrgen elder bar.

Endi osyny býgingi tanda jýze­ge asyrugha bola ma? Búl jerde eng aldymen «Bizdegi mal sany sonday júmystar isteuge jetkilikti me?» degen oryndy saual tuady. Ghalymnyng pikirin­she, Qazaqstanda 19 milliongha juyq uaq mal bar. 150 million halyqty asyrap otyrghan Re­sey­degi qoy men eshkining sany 20 millionnan aspaydy eken. Demek, 16 million halqy bar Qazaqstan ýshin 19 million bas mal - qyruar baylyq. Taghy da esepke jýgineyik. Qoydyng jyl sayyn shamamen 20 payyzy soyysqa ketedi. Búl degeniniz, 3 mln 800 myng bas. Osy 3 mln 800 myng qoydan 3 mln 800 myng dana teri shyghady. Onyng 800 myny standartqa sәikes kel­meydi degenning ózinde 3 mln teri qolda qalady. 6 qoydyng terisi - 1 ton. Búl - sonda Qazaqstan­da jyl sayyn 500 myng ton tige­tin shiykizat dalada qalyp jatyr degen sóz.

Osy jerde taghy bir mәse­lening sheti shyghyp túr. Kenestik kezende mal memlekettiki bolatyn, qazir jekening qolynda. Endeshe, et kombinattaryn ómirge qayta әkelgende, oghan auyldaghy aghayyn malyn ótkize qoya ma? Ghalymnyng pikirinshe, quana-quana ótkizedi. Óitkeni malshy qauymgha keregi, joghary­daghy esepke salsaq, - 10 myng tenge. Yaghny auyldan qalagha әkelip, 10 myng tengege sauda­laghansha, jaqyn jerden sol aqshagha bere salghan әldeqayda tiyimdi. Jaqyn jerden deuimiz­ding sebebi - onday et kombinattary mal shoghyrlanghan aimaq­tardan salynghany jón. Ol ýshin mamandardan arnayy top qúry­lyp, qay ónirde qansha mal bar, ol qanday týlik degen sau­al­dargha naqty jauap alynugha tiyis. Sodan keyin ghana bolashaq et kombinatynyng orny bel­gilenedi. Eger búl júmystar atqaryla qalsa, maldy aimaq­tardan jana júmys orny ashylady, teri-tersek, jýn-júrqa júrtta qalmaydy, jenil óner­kә­sipting tamyryna qan jýgiredi, óndeu isine jan bitedi jәne et baghasy arzandaydy. Býgingidey tórt týlikti topyrlatyp qalagha aidau tyiylady.

Osy sharua qolgha alyna qal­sa, otandyq ghalymdardyng et óndirisine qosar ózindik ja­na­lyqtary da joq emes. Ayta­lyq, kez kelgen et týrining qúra­mynda may qyshqyldary, amin qyshqyldary, mikroelementter, dәrumender bolady. Biraq sonyng barlyghy keyde adam agh­zasyna qajetti dengeyge jet­peydi. Mәselen, qoy etinde may qyshqyldarynyng ishinde ara­hiy­don, linon, linolen qysh­qyl­dary - joqtyng qasy. Búl - adam­nyng oilau qabiletin damytatyn elementter. Mine, osy­ghan baylanysty Almaty Tehnologiya uniy­versiytetining ghalym­dary qoy etin kerekti may qysh­qyl­darymen bayytu isin men­ger­gen. Yaghny dәrumender men mikro­­elementterdi jәne ósim­dik kompozisiyalaryn paydalanu arqyly bauyr men asqazan­nyng júmysyn jaqsartatyn, qan ainalymy jýiesin rettey­tin, oilau qabiletin arttyratyn ba­yytylghan et óndiruge bolady. Bir qyzyghy, múnday etting bagha­sy kәduilgi etten qymbat emes. Óitkeni bayytylu kezin­de etting shyghymy sәl de bolsa artady. Osy salmaq bayytugha ketken shyghyndy jabady. Ókinish­ke qa­ray, damyghan shetel ghalymdary da qol jetkize almaghan búl ja­nalyq elimizde óndiriske enbey túr.

Búl óz aldyna, et óndirisin­degi selqostyq halyqtyng sapasyz tagham tútynuyna da sebepker bolyp otyr. Mәselen, bý­gin­de dýken sórelerin jaulaghan shújyq ónimderining deni adam aghzasyna asa qauipti. Oqyr­mangha qúlaqqaghys retinde aita keteyik, shújyq satyp alarda tauar belgisindegi kanserogendi zattar turaly mәlimetke múqiy­yat nazar salghan jón. Sapasy tó­men, kanserogeni óte joghary ónimdi túraqty týrde paydalanyp jýrgen kisi әrtýrli dertke tez shaldyghady. Tipti qyltamaq siyaqty emi joq aurulardyng bәri de osy kanserogendik zattardan tuatynyn ghylym әlde­qashan dәleldegen. Jyldar boyy uly zattar jinalghan adam­­nyng aghzasy genetikalyq ózgeristerge úshyraydy. Al genning ózgerui adamnyng azuyna, kónil-kýiining qúldyrauyna әkelip soghady. Bauyr, býirek qaterli isigining payda boluyna da eng birinshi sebepker - osy kanserogender. Eger taghamnyng tauar belgisinde qúramynda «E» degen zat bar dep kórsetilse, onda ónimge azyqtyq qospalar, himiyalyq dәmdeuishter, jasandy boyaular qosylghan dep úghynyz. Olar - ónimdi búzylu­dan saqtaytyn kýshti reagentter, sonday-aq sau adamdy nauqas qylatyn qospalar.

Endeshe, shaghyn jәne orta kәsiporyndar nelikten jogha­ry sapaly ónim shyghara almaydy? Taghy da aitayyq, múnyng bәri ýkimetting búl salagha moyyn búrmay otyrghandyghynda. Óit­keni otandyq óndirushiler shetelding shiykizatyna tikeley tәueldi.

Al shújyqqa qo­sar dәm­deuishterdi bylay qoy­ghanda, tabighy qaptamalardy da (ishek) syrttan tasidy. Polisha men Chehiyadan jәne Germaniyadan ishek tasyghan son, júmysta qanday bereke bolady? Shújyq óndirisine «klipsi» degen atau­dyng engenine de birshama uaqyt boldy. Ol ne? Ol - shújyqtyng shetin qysyp qoyatyn qysqysh temir. Onda ónimning shyqqan merzimi kórsetiledi. Osy kish­kentay aluminiydi de shújyq óndiru­shiler shetelden satyp alady. Qyl ayaghy elimizde shú­jyqtyng shetin týietin standart­qa sәi­kes jip shygharatyn da óndiris joq. Osydan keyin shú­jyq ón­dirushilerding júmy­syna syn aitudyn, halyqty nege alday­syndar dep jazghy­rudyng ózi qanshalyqty oryndy?..

Songhy kezderi etting qym­bat­tauy auylgha paydaly dey­tin­der kóbeydi. Shyndyghynda, solay ma? Mal baghasy kóte­rilip, etting qúny artsa da, auyl júrty sol bayaghy júpyny qal­pynda. Mal baghyp, ezuinen aq may aghyp jýrgen eshkim joq. Jyl on eki ay jangha tynym bermeytin tórt týlik ósirgender qansha jerden dәulet jisa da, qalalyq kәsipkerlermen iyq tenestire almaydy. Nelikten? Sebebi, auyldan qalagha mal jetkizu degeniniz - naghyz tozaq­tyng ózi. Eng aldymen әr bas mal­dyng jeke qújaty boluy shart. Odan keyin mal dәrige­rinen qaghaz alasyz. Tasymalgha әkimshilikting móri de qajet. Osynyng bәri - shytyrlaghan aqsha. Jol poliyseyleri de mal tasyghandardan «tiyn sauyp» әbden qúnyghyp alghan. Jәne múnyng bәri - qalagha jetkenge deyingi ghana shyghyndar. Bazargha kiru men túratyn oryngha tóleu de mal iyesining qaltasyn bir­shama qaghyp tastaydy. Sonda et baghasynyng kóteriluinen auyl qazaghyna kelgen payda qaysy?

Ókinishke qaray, qazirgi uaqytta Kәrim Mәsimovting ýki­meti et baghasyn arzandatudyng jolyn izdep jatqan joq. Asuyl sharuashylyghy ministrligi mýlde basqa dýniyemen bas qatyryp ketti. 2010 jyly 1,4 myng tonna etti Australiyadan, 4,3 myng tonna etti Argentinadan tasymaldaghan Qazaqstan әline qaramay, endi Braziliyamen bәsekelesuge bel budy. Ne ýshin deysiz be: Resey naryghyna talasu ýshin. Eng qyzyghy, búl maqsat eshqashanda oryndalmaydy. Óitkeni Resey syrttan keletin etting teng jartysyn Braziliyadan tasymaldaydy. Al Braziliya qanday el? Bir sózben aitsaq, jasyl aimaq. Yaghny qys bolmaydy, mal jyl on eki ay jayylymmen kýnel­tedi. Jәne tauarynyng bәrin su joly arqyly tasymaldaydy.

Al Qazaqstanda jem-shóp mәselesi - eng kýiip túrghan sharua. Shetelmen salystyrghanda, bizdegi mal azyghynyng qúny ýsh ese qymbat. Soghan qaramastan, әrqaysysy 4,5 myng dollar túratyn Amerika siyryn tasyp jatqan Qazaqstan Reseyge 60 myng tonna et satyp, aqsha­nyng astynda qalmaq niyette. Kýlkili me, kýlkili. Al et kombinattaryn qalpyna kelti­rip, auylgha da, qalagha da paydaly, eng bastysy, halyqqa tiyimdi tirlik jasau әzirge biylikte­gilerding qauashaghyna kirer emes. Jogharyda aitqan akademik aghamyz, mine, osyghan jylaydy.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 01 (84) 12 qantar  2011 jyl.