Jogharghy sot tóraghasy sudiyalyqtan ýmitkerlerding adamgershilik qasiyetterine talapty kýsheytu qajet dep esepteydi
Astana. 14 qantar. QazTAG - Aynagýl Bekeeva. Jogharghy sot tóraghasy Músabek Álimbekov sudiyalyqtan ýmitkerlerding adamgershilik qasiyetterine talapty kýsheytu qajet dep esepteydi.
«Negizgi jәne túraqty mindetterding biri sudiyalar arasyndaghy sybaylas jemqorlyqty týbirimen joy bolyp tabylady. Oblystyq sot tóraghalary sapaly júmysty ýsh baghytta qamtamasyz etuleri kerek. Birinshisi - sudiyalyq qyzmetten ýmitkerlerding adamgershilik sipattaryna talapty kýsheytu kerek. Kóp jaghdayda problemalar osy mәseledegi kemshilikterge baylanysty bolyp jatady. Búnyng sebebi, bizding tóraghalarymyz ben sudiyalarymyz búl mәselede óte salghyrt», -dedi ol elding sot organdarynyng 2010 jyldyng qorytyndysy boyynsha ótkizilgen alqa mәjilisinde.
M.Álimbekov sudiyalyqtan ýmitker jas tolqynda «әdilettilik sezimi bar jәne ony qoldap otyru kerek» dep atap ótti.
Jogharghy sot tóraghasynyng pikirinshe ekinshi mindet, búl sudiyalar korpusy arasynda údayy maqsatty aldyn alu júmystaryn jýrgizu kerek. Búl maqsatta sot monitoringi mýmkindigin paydalanu kerek. Sot otyrystaryna qatysushylar arasynda ótetin búl tәsil sot sheshimderining tiyimdiligin arttyryp, sudiyalardyng kadrlyq mýmkindigining artuyna alyp keledi.
Astana. 14 qantar. QazTAG - Aynagýl Bekeeva. Jogharghy sot tóraghasy Músabek Álimbekov sudiyalyqtan ýmitkerlerding adamgershilik qasiyetterine talapty kýsheytu qajet dep esepteydi.
«Negizgi jәne túraqty mindetterding biri sudiyalar arasyndaghy sybaylas jemqorlyqty týbirimen joy bolyp tabylady. Oblystyq sot tóraghalary sapaly júmysty ýsh baghytta qamtamasyz etuleri kerek. Birinshisi - sudiyalyq qyzmetten ýmitkerlerding adamgershilik sipattaryna talapty kýsheytu kerek. Kóp jaghdayda problemalar osy mәseledegi kemshilikterge baylanysty bolyp jatady. Búnyng sebebi, bizding tóraghalarymyz ben sudiyalarymyz búl mәselede óte salghyrt», -dedi ol elding sot organdarynyng 2010 jyldyng qorytyndysy boyynsha ótkizilgen alqa mәjilisinde.
M.Álimbekov sudiyalyqtan ýmitker jas tolqynda «әdilettilik sezimi bar jәne ony qoldap otyru kerek» dep atap ótti.
Jogharghy sot tóraghasynyng pikirinshe ekinshi mindet, búl sudiyalar korpusy arasynda údayy maqsatty aldyn alu júmystaryn jýrgizu kerek. Búl maqsatta sot monitoringi mýmkindigin paydalanu kerek. Sot otyrystaryna qatysushylar arasynda ótetin búl tәsil sot sheshimderining tiyimdiligin arttyryp, sudiyalardyng kadrlyq mýmkindigining artuyna alyp keledi.
Osyghan baylanysty ol 2010 jylghy monitoring derekterin keltirdi. Onda memleket basshysynyng jarlyqtarymen 40 sudiya qyzmetterinen bosatyldy, búl 2009 jylmen salystyrghanda 55% artyq.
Búdan bólek, oblystyq sottar júmysynyng sapasyn arttyru ýshin sybaylas jemqorlyqpen kózge týsken sudiyalardy jazalau kerek, -dep atap ótti JS tóraghasy.
«Sudiyalargha qarsy qylmystyq is qozghalghan әr bir fakti - búl tótenshe jaghday, búl bizding jan jaramyz. Biz búny jýregimizge jaqyn alyp, búl adamdardy ayausyz jazalauymyz kerek!», -dedi ol.
Sybaylas jemqorlyqpen kýres sot jýiesining barlyq dengeyinde jýredi, dedi M.Álimbekov.
«Sottar - sybaylas jemqorlyqtan azat aumaq» prinsiypin belsendi týrde jýzege asyru qajet, -dep atap ótti ol. -...Oblystyq sot tóraghalary sybaylas jemqorlyq oqighalarynyng әr bir faktisi ýshin jauap beredi. Olar basshylyq jasap otyr, eger olargha senip tapsyrylghan aimaqta sybaylas jemqorlyq oqighasy oryn alsa, onda audandyq sot tóraghasynan bastap barlyghy, alqa tóraghalary, oblystyq sot tóraghasy - barlyghy jauap beruleri qajet».
«Búl mәselede ústanym bireu-aq. Azamattardyng mәselesin sheshuding ornyna sot jýiesi ýshin problema tudyratyn sudiyanyng sot jýiesine qajeti joq! Olardan aryluymyz kerek», -dep ayaqtady sózin Jogharghy sot tóraghasy.