Elimizde shetel valutasymen ipotekalyq nesie alghan 25 myng boryshkerding mәselesi ong sheshimin tappaq
Últtyq bank qoldanystaghy Ipotekalyq túrghyn ýy qaryzdaryn qayta qarjylandyru baghdarlamasyn keneytudi qolgha aldy. Qújatta әleumettik osal topqa jatatyn azamattardy qoldau ýshin de týzetuler engizilgen. Qazir Últtyq bank, «Núr Otan» partiyasy jәne boryshkerlerding basyn biriktiretin qoghamdyq úiymdar birneshe kenes ótkizip jýr. Birlestik jetekshileri búl bastamany týitkildi mәselening týiinin sheshuge jasalghan iygi qadam dep sanaydy.
«Búl baghdarlamalargha at salysyp, ózimning úsynystarymdy kirgizgenmin «Kәusar búlaq» atynan. Mende әleumettik jaghdayy tómen jandar óte kóp, mýmkinshiligi shekteuli jandar kóp, kópbalaly analar kóp. +baghdarlamada bólimderi óte kóp. Qazir myna dollar jóninde bolghannan keyin ekinshi etap deydi ghoy ol da kóbeyip otyr. Odan keyin jalgha beru baghdarlamasy ol da jýrip otyr. Ol 20 jylgha payyzsyz», - deydi «Kәusar búlaq» әleumettik kómek ortalyghynyng jetekshisi Úldanay Qambarova.
Qayta qarjylandyru baghdarlamasyna engiziletin ózgeris 2016-jyldyng 1- qantaryna deyin shetel valutasynda qaryz alghandardyng mәselesin týpkilikti sheshuge mýmkindik beredi. Qújat osy aidyng ayaghynda qabyldanady dep kýtilude. Qazirgi tanda qayta qarjylandyrugha 220 milliard tengeni qúraytyn 30 myng ótinim qabyldanghan. Onyng 23 mynnan astamy maqúldanypty.
«25 myngha juyq problemalyq nesiyelerdi qayta qarjylandyru ýshin 130 milliard tenge bólingen. Qazirgi tanda sonyng 24 milliard tenge iygerilmey qalghan edi. Ol qarjyny biz qosymsha bankterge qayta bólemiz. Osy arqyly qayta qarjylandyru qarqyny úlghayady. Oghan qosa, búl aqsha baghdarlamadaghy maqúldanghan jәne qayta qarjylandyrylghandardyng arasyndaghy aiyrmashylyqty qamtugha septesedi. Jazgha deyin bardarlama ayasynda maqúldanghan ótinim qayta qarjylandyrylady», - dedi QR Últtyq banki Qarjylyq qyzmetterdi týtynushylardyng qúqyqtaryn qorghau jәne syrtqy kommunikasiyalar basqarmasynyng basshysy Aleksandr Terentiev.
Abai.kz