Bizding basqa últtardan ereksheligimiz – úrpaq boyyna ar-namysty etene qalyptastyru, ibaly, izetti boyjetken men qaysar da batyl, kóshbasshy bolugha layyq er jigitterdi jastayynan tәrbiyelep jetildiru. Osynday úrpaqtyng arqasynda ghana elimizdin, últymyzdyng erteni órge basatynyna nyq senimdimiz. Múnyng ýshin, biz kóp boluymyz kerek, biz bilimdi boluymyz kerek, biz ata-baba dәstýrindegi tәrbiyemen jetiluimiz kerek! Alayda, osylay úrandatqanmen, býgingi qoghamnyng jastary ertengi kýnge dayyn ba?

«Qazaqtyng sanyn kóbeytu kerek...» degen úrannyng saryny býginde jay әngimege ainalyp qalghan sekildi. «Qazaqtyng sany kóbengi ýshin toqal alu kerek! Músylmangha tórt әiel alugha rúqsat eken!» dep qarsha boraghan «jarnamalardyn» da aramyzdan ýni bәsensip, kýnnen kýnge basylyp barady. Tipti keyde kez kelgen sary basylymdar men jurnal betterinde de osy taqyryptar qúmyrsqaday órbigenin toqtatqan synayly. Bәri de bir pikir, bәri de bir mәsele... Olar, әriyne, mansap qualaghan qyzdardyng ózderin kinәlaydy. Jalpy, otbasyn qúryp, úrpaq bolashaghyna qamqor bolu tek әielge ghana negizdeledi me? Kýlli adamzatynda otbasyn qúru, onyng jauapkershiligin ómirining sonyna deyin moynyna alu er azamattargha tәn ekendigi belgili. Áriyne, әiel-Ananyng da bauyr eti balasy ýshin róli erekshe ekendigi jaratylystan belgili. Jalpy, elimizde halyq sanyn 2020 jyly 20 milliongha jetkizemiz dep otyrghan jayymyz bar dep aitylyp jýr.

Qazaqtyng dalasy ken. Jer kólemi jaghynan dýnie jýzinde toghyzynshy oryn alady ekenbiz. Sol jerding baylyghyn iygeretin keleshekte dýniyege keler qazaqtyng balalary emes pe?

Mine, býginde, HHI ghasyr sahnasynda dýniyejýzilik bәsekelestikke qabileti bar jәne tәuelsiz elimizding kemenger túlghaly úrpaqty, sanaly da parasatty, bilimdi, ruhy joghary namysqoy úl men qyzdy tәrbiyeleymiz dep keldik. Al biraq, osy bir ýmit pen senim ózin aqtap otyr dep oilaysyz ba?! Otbasyn qúrugha niyeti joq er azamattar, kariera qualaghan qyzdardyng úrpaq órbitpeudi ýrdiske ainaldyrghanday.

Anyghyn aitqanda, býgingi jastardy bylay qoya túryp, olargha ýlgi bolarlyq keybir orta buyn jigitter men qyz-kelinshekterdin, yaghny qazirgi jastardyng ata-analarynyng túrmystaghy týrli kedergilerdi jeleu etip tek jeke mýddeleri ýshin ghana ómir sýruge beyimdelip alghanyna birneshe jyldyng jýzi boldy. Múnday qoghamnan órbigen qauymnan elimizding erteni ne bolmaq degen saual taghy da tuyndaydy.

«Otbasy.kz» otbasylyq esendik ortalyghynyng diyrektory psiholog Erjan Quandyqúlynyng aitqanynday, batystyqtar býkil qoghamnyng ortasyna individti qoyatynyn, múnyng mәnisi - eger bir jerde bolu maghan únasa, onda men sol jerde bolamyn. Eger maghan únamasa men eshkimge shydaugha mәjbýr emespin degen farmasiyanyng әseri barlyghyn aitady. Psiholog Erjan Quandyqúlynyng búl pikirining әbden jany bar. Osydan biraz uaqyt búryn, 2005 jyldary Mәskeude oqyp kelgen qazaqtyng jigiti ózining sol batystyqtarsha pikirde ekendigin jasyrmay aitqany esimde. «Erteng otbasyly bolghan kezde de men oghan shydasam ghana birge túramyn. Otbasyny saqtau ýshin ómir baqy jyndy bolyp jýrmeysing ghoy. Bayaghy qazaqbayshylyqty qoy kerek. Mәselen, batystyqtar múndaygha kónbeydi. Óz qalauymen ómir sýredi. Solardan ýirenu kerek» dep bastyrmalata aqyl aitqany bar. Ókinishke oray, múnday pikirdegi jigitterding kóbi auyldan shyqqan bolghandyghyna qayran qalasyz. Biraq, búl jigitterding oiy men aqylynyng jetken jerine – mynau qoghamdaghy túrmys auyrtpalyghy kinәli bolar, mýmkin emes... degen oida qalgham. Sonan beri osynday, ózderi armandaytynday europasha pikirdegi jigitterding jasy qazir 45-46-largha kelse de óz oiynan tanar emes. Ábden sanagha sinirgendigi kórinip túr. Biraq qansha jerden europadan ýirenem degenimen, sanasy tómen kórsoqyrlyq  europalyqtyng jaqsylyghyn, izgiligin ózine tarta alushy ma edi? Europalyq sekildi bilimdi, mәdeniyetti bolmaq qayda dersiz. Jeke tәn lәzzatynyn, nәpsining qúly bolyp júmyssyz, baspanasyz qalghan keybir orta buyndaghy azamattar bir әielmen alty aigha juyq túrsa, keyde taghy bir әielmen eki aiday birge túryp ómir sýrgenge qalyptasyp alghandary sonshalyqty, múnysyna arlanbaq týgili, mәn beruden de qalghan. Syr aqtaryp súray qalsang – minezimiz jaraspady» dep taghy da slavyan halyqtarynan, nemese europalyqtardan ýirengen oi-pikirin ortagha salyp óte shyghady. Yaghni, olardan ýirengen әrbir oi-pikir – biz qazaqtar ýshin iydeal siyaqty. Áriyne, búl qúldyq sana-sezimnen arylmaghandyq. Ózderi búdan 20-25 jyl búryn ajyrasyp ketken әielinde qalghan jalghyz qyzgha ne úlgha qanaghat etip jýrgen jaylary bar ekendigin de jasyrmaydy. Ózderinen qayta týtin týtetip, otbasyna taghy da úl, qyz әkep ekinshi baghyn synap kórudi aitsa «otbasylyq boludyng qiyndyghyn» aityp at-tonyn ala qashady. Áriyne, múndaydy «әrkimning taghdyry, jeke basynyng ómiri, ózi biledi» dep taghy da ózgeden ýirengen pikirin aitatyn qazaq mәngýrt oiymen «kelisip» qoya salady. Al qazaqta otbasyndaghy, býkil әulettegi jauapkershilikting joghary bolghandyghy sonshalyq, kerek bolsa eri ólgen jesirin de ózge rugha emes, eger әmengerligi bolmasa, óz ruynyng basqa azamatyna kýieuge beretin bolghan. Sondyqtan, «jesir erden ketse de, elden ketpeydi» degen maqal tekke aitylghan joq.

Al býgingi qoghamgha bey-jay qaramaytyndargha, mynau ómirge, otbasygha jauapkershiligi joq aghalaryn, әkelerin kórip ósken býgingi úl-qyzdardan ne súraysyndar degim keledi! Jauapsyz qalghan osy taqyryptardyng mazmúnyndaghy eng shyndyghy qalay edi?

Osy orayda, qamshynyng sabynday ghana bolghan qysqa ghúmyrda óz bolashaghy jayly jenil oilaytyn, ne bolmasa, ertengi kýnim bir Allanyng qolynda dep ómir sýrip jýrgenderding basym kópshiligi kózi ashyq, kókiregi oyau jandar ekendigine kóz jetkizdim. Degenmende, biraz qyz-kelinshektermen aralasa jýrip, san-qily taghdyrlarmen, oi-pikirlermen syr aqtarysqan edim. Oqyrmangha oy salar keyipkerlerding aitqandaryn tek ashyq týrde jariyalaudy jón dep sanadym.

Men osynau taghdyrlardyng kimdi de bolsa bey-jay qaldyrmasyna senemin, sebebi, әiel taghdyrynyng sonynda – úrpaqtyn, Últymyzdyng bolashaghy túrghandyghyn aita keteyin. Boyynda qasterli úghymy bar jas buyndardyng aldaghy keleshegine qanday jaghdaylar kedergi keltirui mýmkin? Osy bir jәitterdi úyatta bolsa halyqqa jetkizetin uaqyt kelgen sekildi.

Sonau, 2000 jyldyng kezi bolatyn. Qyzylorda qalasynan shetteu jatqan audan ortalyghynyng kishigirim bazarynyng ishinde temeki, qúrt, saghyz satyp otyrghan 2-3 әjelerding janynan óte bergenimde osy bir sóz qúlaghymdy eleng etkizgeni bar. «Búryn jigitter tәrbiyeli, salmaqty qyzdardy izdep jýrip ýilenetin, al qazirgi jigitter úshqalaq, jenil minezdi qyzdargha qúda týsip, toy jasap alatyn bolghan. Mynau qoghamda erkekterding kópshiligi jenil minezdilikke boy beredi de, baryp-baryp otbasyly bolu niyetinen airylady», - dep kesip aitylghan sózding mәn-maghynasyna biraz jyldar jete alghanym joq. Jasy birazdy enserip qalghan apanyng búl sózi, sózi týgili últymyzdyng ertenine alanday otyryp aitqan ýni sol kýii qúlaghymda qalyp qoydy. «Jenil minezdilik er adamdargha layyq pa? Ádette, búryn múndayda qyz-kelinshekterdi menzep aitatyn. Tipti, solay bolghan kýnde de otbasy bolu niyetinen airylatyny qalay?» degen oilar keyde esime týskende tang qalyp jýrdim. Bir kezderi ózim aralasqan qyz-kelinshekterding eshbiri ishimdikke әuestigi joq, temeki de tartpaydy. Tipti, kiygen kiyimderi de últymyzdyng mentaliytetine say bolyp jýretin. Áytse de, sol qyz-kelinshekterding biri, ekisi ghana emes, birnesheuining ómir joldaryna andap qarasam, otbasy baqytyna ie bola almay qalypty. Osydan-aq, mynau qoghamda bizdi oilandyratyn jaghdaylardyng asa kóptigin bayqadym. Nege?! Bayaghy apalardyng sózi taghy kókeyime kele qalady. Qoghamnyng azyp bara jatqanyna kóz jetkizip, esimiz barda etegimizdi jinaghan dúrys bolar degen oimen olardyng auzynan estigen sózderdi aina-qatesiz paraqqa týsirip jýrdim. Maghripanyng jýzinen adaldyq pen anghaldyqtyng taby esip túr. Mynaday qular men ailakerlerding asyghy alshysynan kep túrghan dәuirde osy adaldyghynyng kesirinen qarmaqqa onay týse qoyatyny kórinip-aq túr. Biraq keyde tomagha-túiyq, maghynasyz qos janary mynau әlemning jaqsylyghynan góri jamanshylyghy artyp, ózin mýldem týnildirip jibergendey edi.

- «Aldymdaghy týrli kedergilerden keyin jasymnyng 35-ke kelip qalghanyn da sezbey qappyn. Joghary bilimim bar. Al tiyanaqty júmysqa túrugha jolymnyng bolmay qoyghany. Nede bolsa, keshiksem de túrmys qúrayyn, degen niyetpen bir jigitpen tanystym. Jasy 42-de, ýilenbegen. Mamandyghy ekonomist. Ol maghan «ýy jayynyng barlyghyn, tayauda nesie alsam da toy ótkizetinin, salt boyynsha aulyma habarshy jiberetinin» aityp sendirdi. Alayda arada ailar ótse de biz qyz ben jigit bolyp kezdespedik. Oiyn-sauyq oryndaryna barmadyq. Onday úsynystardy ol ózi aitpaghan son, «jasy kelip qalghasyn әdep saqtaghan bolar» degen oiym boldy. Sóitip anasymen, qaryndasymen, agha-jengelerimen ýiine shaqyryp tanystyrdy. Anasynyng jýzinen asa bir quanysh lebin bayqamadym. Mýmkin, «salmaqty kisi bolar» degen oimen ózimdi ózim jenip qoya saldym. Ne kerek, kýnderding kýninde anasyna kómektesuimdi aita jýrip, anau-mynau sózdermen ýiinde qaldyrdy. Maghan: «kýieuge shyqtym» degen sózimdi barsha tuystaryma aityp habarlap qoiymdy ótingen song solay istedim de. Sóitip búl «quanyshty habardy» ózime ózim «habarshy» bolyp barsha tuystargha, qúrbylaryma jetkizdim. «Jigitimnin» ýiindegi kishigirim jóndeu júmystaryn jasadym. Al biraq әli ýilengen joqpyz. Osy ýy remontynan keyin «ýilenemiz» degen sózine senip jýrgenim. Bir qyzyghy, sol jýrgennen bes jarym aigha deyin senip jýre berippin. Biraq әli birge týnegen joqpyz. Al kelgen tuystaryna eshqanday nekelenbegen, bir tósekte jatpaghan meni әrqashan «әielim» dep, al anasy «kelinimiz» dep tanystyryp qoyatyn. «... aldaghy uaqta bәribir ýilenemiz ghoy, sosyn solay aitatyn bolar» degen ne jalghan ýmitke úqsamaytyn, ne senimge úqsamaytyn del-sal kýige týsip taghy jýre berdim. Birde, qystyng qaqaghan ayazynda bir nәrseni syltauratyp menen «ajyrasatynyn» aitty. «Ajyrasatynday maghan ýilengen joq qoy, múnysy qalay» dep tanyrqap bolghansha tezirek ýiinen ketuimdi talap etti. Barsha tughan tuys, jos-jarandargha ne betimdi aitarym bilmey shyghyp kete bardym. Keyin biletin adamdardyng aituynsha onyng jaratylysynda erkekke tәn emes aqauy bar bolyp shyqty. Maghan janaghy «ýilenem» degeni de tuysqandary aldynda kishi sahnalyq qoyylymdarynyng biri eken. Ómirimde múnday jaghdaygha dushar bolam dep oilamaghan men ýshin búl soqqy auyr kýizeliske deyin alyp keldi. Onyng ýiinde bes aidan asa «ótirik әiel» bolyp túrghanym әli kýnge deyin esimnen keter emes. Bilem, mynau zamanda búl sekildi alayaqtardyng tirligine kópshilikting boyy ýirengen. Bәlkim múnday jaghdaylar basqalargha ómirdegi bolyp jatqan kezdeysoq taghdyr bolyp ta kóriner. Biraq, bizder siyaqty ómirge úrpaq әkelsek, Ana bolsaq degen kinәsiz jandardy osylay bekerden bekerge senimnen aiyrghany qalay? Men siyaqty qazaqy tәrbie kórgen qyzdyng biyazylyghyn, anghaldyghyn paydasyna sheshkende aldaghy ómirinen ne útamyn dedi eken? Osydan song túrmys qúrugha qalay dәting barady. Múnyng bәrin bir Alla kórip túr emes pe?! - deydi senimning sergeldenine týsken qúrbymyz.

Al minezi salmaqty, bir qaraghanda kónildi, bir qaraghanda jýdeu, qabaghynda kirbing bar Feruza atty sinlimiz sóz basyn «mynau zaman bizdi qayda bastap barady ózi» degen saualmen bastady:

- «Sonau, 93-94 jyldary studentpin. Almatygha Týrkiyadan, al bizden Stambulgha baryp oqyp jýrgen studentter kóp edi. Sonyng biri bolyp Týrkiyalyq Okan atty jigit KazÚU-ning studenti boldy. Tanystyghymyz kópke barmay, ә demey-aq odan bas tarttym. Ózi menen eki jas kishi edi. Eshqanday renjitpey «sheteldikke túrmysqa shyghugha ata-anam qarsy» degen syltau aittym. Mening bar oiym – sol jyldary sheteldikke tiyip ketken qazaqtyng qyzdaryn jerden alyp jerge salyp, tipti, nebir sózdermen baspasóz betterinde de jeksúryngha ainaldyryp qoyghany bar. Solardyng biri bolghym kelgen joq. Bir jaghy keudemdegi últtyq namysym da óz elimnen, últymnan ajyraugha boy bermedi. Ózge últqa kýieuge shyqsam qazaqtyghymnan airylyp qalatyn siyaqty kórinetinmin. Sóite jýrip, men de Maghripa sekildi 33-ke kelgenimdi bir-aq bildim. Ózimmen birge júmysta jýrgen qyzdar men kelinshekter biri aghasyn, biri qaynysyn aityp tanystyrghysy keldi. «Ýilensenshi» desek qazir «qyz joq» dep aitady. Tanysyp kór, ishimdik ishpeydi, júmysy bar» degesin men de qalys qalgham joq. Uәdeli jerge jettik. Sondaghy «ýilenetin qyz joq» dep jýrgen jigitim: «Ói, seni әli qyzsyng ba, maghan әiel kerek. Qyzdyng keregi ne? Saghan tósekting ne ekenin basynan ýiretu ýshin uaqtymdy ketirmeymin. Men óz izdegenimning bәrin әielimnen tabuym kerek. Otbasyly bolghanda da daladan әiel izdegenshe, ýidegi әielimning tósekte kónlimnen shyqqany dúrys»,-dedi de kete bardy. Búl sózdi birdi jarym jigitten estisem bir sәri-au, el ishindegi tentegi bolar deytin. Tipti, songhy kezderi tanysqan 5-6 jigitter de osylay oilaryn ashyqsha aitty. Auyldan shyqqan oqymysty qazaqtyng jigitteri ghoy. Ózim, mynau túrmys qiynshylyghymen arpalysyp jýrip, býgingining erkegi men әieli osynshalyqty teksizdikke, arsyzdyqqa, bylaysha aitqanda tómengi sortqa jetip qalghanyna әli de sengim kelmeydi. Sonda biz sekildi tәrbiyening yghymen ósken qyzdar túrmys qúrmauy kerek pe? Bizder de mynaday daraqy týsiniktegi jigitke kýieuge shyqqymyz joq. Ol jigitterding әli de mening ómirimmen oinamay shynyn aitqanyna da tәuba. Alayda bir bilgenim, qazirgi jigitterding 80 payyzyn biz sekildi ardan attap ótpegen, salmaqty minezdi qyzdar qyzyqtyrmaytynyna kózim jetti. Olargha oinaqy, ózin aldap óte shyghatyn, tósektegi songhy janalyqtardy jaqsy biletin qyz-kelinshekterge ýilengisi keletinderi týsinikti. Endi otbasyn qúryp qaytem?»,- degen Feruzanyng jýzinde de osy saual keptelip qalghanday kórindi.

Tekti әuletten shyqqan osy eki qyzdyng eki auyz sózinen qoghamnyng azyp-tozyp bara jatqanyna kóz jetkizgen de shygharsyz. Býginde zinaqorlyqqa berilip, ózi sekildi zinaqor qatyn izdegen erkekten tekti bala dýniyege keledi dep oilaudyng ózi artyq shyghar. Keshegi kýnge deyin Sain kóshesining tiri tauarlardyng mekenine ainalghany belgili, biraq odan jezókshelerden aryldyq deuge bolmaydy. Olargha qazir óz mekenin tandaudyng qajeti de joq. «Qúdiretti» vatsaptardyng qyzmeti túrghanda kóshe jaghalap qaytsin? Búl teksizder kimder? Bile bilseniz, el arasynda aitugha auyz barmaytyn týrli qylmys jasaushylardyng shyqqan tegin anyqtaghan medisina ghalymdary, olardyng ata-analarynyng jenil jýristiler, ishimdikke әues otbasydan shyqqandyghyn aityp otyrady. Kezinde keybir tilshilerding sutenerlerge: «qazaqtyng qyzdarynyng baghyn baylap jýrgendering qalay?» degen saualyna eshqanday saspastan: «Búl ne degenderin. Bizding «qyzdargha» bay-baquatty biznesmender qúda týsip, toy jasap ýilenip jýr. Sebebi, bizding «qyzdar» tósekte erkegining kónlinen shygha biledi ghoy. Bolashaq kýieuler biraz uaqyt bizderge túraqty kliyent bolyp jýredi de, sonynan qyzdyng ata-anasyna ghana emes, bizderge de 5 jyldyq aqysyn tólep ketedi. Bizding «qyzdargha» ýilenetin biznesmenderge osylay talap qoyamyz» degeni bar.

...Mynadan song kimdi jazghyrmaqsyn? Elimizge belgili publisist-jazushy, Moldaghaly Matqan aghamyzdyng jii jazyp jýrgen últtyng tektiligi, tәrbiyesi jayly – «Úly dalanyng úly túlghasyn qalay dayyndaymyz?!» degen sózi qoy qaranghylyqqa sinip ketken janghyryqtay estiledi. Sebebi, tekti úrpaq – tekti ata-anadan shyghatyny ras, al býginde aryn ayaqqa taptaghan әiel-qyzdargha qúmar jigitterimiz túrghanda onday tekti úrpaqty qaydan tauyp almaqshysyz. Ary qaray: «Qysqasy, qaranghy kórge kirgenshe ómir boyyna el, últ, úrpaq aldyndaghy ómirlik, últtyq, qoghamdyq qatal jauapkershilikti әrbir әke-sheshemiz, ata-әjemiz, ata-enemiz ar aldynda –dar aldynda túrghandayyn airyqsha sezinuimiz asa qajet»,-deydi kemel oily akademik Moldaghaly Matqan aghamyz. Akademik osylay armandaghanda, qarapayym auyldaghy kóregen, dana әjelerimiz búdan biraz jyl búryn osy bir daraqy kórinisterding bolatynyn aityp qoyghan edi. Túrmys tauqymetinen qashyp, jyly oryn men jenildik izdeushilerdin, jan tazalyghy men jyluyn emes, tósek qyzyghyn izdep jýrgen jenil jýristilerding kesirinen az ghana últymyzdyng qúrdymgha ketpesin desek hadis shәrifterdegi adamzatyna oy salar osy bir izgi sózderdi este ústaghanymyz dúrys shyghar:

«Allahtyng aldynda zinadan ýlken kýnә joq» (R. Nasihiyn). «Bir jerde zina jәne riba kóbeyse, ol jerding halqy bәlege úshyraydy» (Hakiym).

«Zinanyng dýniyede ýsh ziyany bar:

1-     Ádemilikti jәne jýzdegi núrdy ketiredi,

2-     Kedeylikke jol ashady,

3-     Ómirding qysqaruyna sebep bolady.

Aqyrettegi ýsh ziyany:

1-     Allahu ta’ala ashulanady,

2-     Qiyamette esebi qatang bolady,

3-     Jahannam otynda azap sheguge sebep bolady» (Tabaraniy).

Býgingi jas buyn jetkinshekterdi osy hadisterdegi tәrbiyemen, islamnan nәr alghan atalarymyzdyng salt-joralghysymen ósirip, jetildirsek imandylyq atty ar-úyatymyzdyng qayta jandanatynyna senimimiz mol.

 Shara Qúrbanova

Abai.kz