Tatamiyding tarlanbozy
Ashat JITKEEV zudodan Olimpiadanyn kýmis jýldegeri (2008),
әlem chempionatynyng qolajýldegeri (2001),
Aziyanyng ýshdýrkin chempiony (2003, 2004, 2008),
Aziya oiyndarynyn ýshdýrkin qola jýldegeri (2002, 2006).
2004 yly finny alasynda ótken Olimpiada oyyndarynyn ashylu saltanatynda qazaqtyn kók bayraghyn ústap shyghu qúrmetine tanymal baluan Ashat Jitkeev iye bolghan-dy. Ádette tu ústaghan azamatqa erekshe senim artylady. Ol mindetti týrde jýldeli oryndardyng birin iyelenuge tiyis degen jazylmaghan zang bar. Búryndary ýnemi solay bolghan. 1992 jyly Barselonada Dәulet Túrlyhanov, 1996 jyly Atlantada Ermahan Ybrayymov Olimpiadanyng ashylu rәsiminde tu ústap, sol jarystardy qola medalimen qorytyndylady. 2000 jyly erding «soyy» Ermahan Sidneyde altynnan alqa taghyndy. Al ejelgi Ellada elinde sonday qúrmetke ie bolghan Ashat baluan jenilip qalyp, jenispen órilgen dәstýrimiz ýzilip qalghanday kýy keshtik...
Ashattyntuyp-óskenjeri – búrynghyTaldyqorghanoblysyAqs
uaudanynynJansýgirkenti. Kórshi-qolannyng balalarymen ilesip, dzudo ýiirmesining tabaldyryghyn attaghanda ol ne bary toghyz jasta edi. Kýres әlippesin oghan eng alghash ýiretken jergilikti jas bapker Sayat Qúdaybergenov edi.
uaudanynynJansýgirkenti. Kórshi-qolannyng balalarymen ilesip, dzudo ýiirmesining tabaldyryghyn attaghanda ol ne bary toghyz jasta edi. Kýres әlippesin oghan eng alghash ýiretken jergilikti jas bapker Sayat Qúdaybergenov edi.
JitkeevtenjaqsybaluanshyghatynynatýbegeylikózjetkizgenSayatQúdaybergenovaldaghyuaqyttatólshәkirtisheberliginQarkenAhmetovatyndaghydaryndybalalarghaarnalghanmektep-iynternattaúshtaghanynqalady. Ákesi men anasynyng kelisimin alghannan son, Sayat Ashatty qasyna ertip, Almatygha bir-aq tartty. Shevchenko men Bayzaqov kóshelerining qiylysynda ornalasqan iynternatqa qújattaryn tapsyrdy. Qyraghy degen bapkerlerding synaghynan sýrinbey ótken Ashat sol mektepke qabyldandy. Sóitip, japon kýresining bolashaq júldyzy ýshin sporttaghy jana kezeng bastaldy. Búl 1994 jyldyng qonyr kýzi edi.
Alghashynda Aleksandr Potokiynning tәlim-tәrbiyesin kórdi. Odan keyin Jeksen Salamatovtyng qol astyna auysty. Sol kisining biliktiligining arqasynda jas jigitke jana asular baghyna bastady. Respublikamyzdyng eng tandauly degen jasóspirimderi men jastaryn shetinen útty.
1999 jylyShymkentteótkeneresekterarasyndaghyelchempionatynaalghashretqatysqanAshataytulyjarystaqarsylasshydatpady. 100 kelige deyingi salmaqta kýresken Serik Adyghanov pen Aslanbek Omarov syndy tanymal baluandardyng ózderi 18 jastaghy daryndy jigitting qarqynyna tótep bere almady. Alda Siydney Olimpiadasy menmúndalap túrdy. Alayda eng songhy sәtke deyin bapkerler aituly dodada jas baluangha senim artugha jýreksindi. Keybireuler ýshin búl nәtiyje kezdeysoqtyq bolyp kórindi, keybireuler onyng tәjiriybesining joghyn algha tartty. Biraq Ashat kelesi jarysta – Almatyda ótken Sanjar Jandosovty eske týsiruge arnalghan halyqaralyq turnirde ózining myqtylyghyn taghy bir moyyndatty. Jogharyda esimderi atalghan qarsylastary birinen keyin biri bastapqy bәsekelerde-aq jeniliske úshyraghanda, Jiytkeev sheteldik dzudoshylardyng barlyghyn bir demmen útty. Finalda Dastan Pirimqúlovtan ailasyn asyryp, altynnan alqa taghyndy. Sol jarystan keyin Ashatqa eshkim qarsy túra almaytynyna kóz jetkizgen últtyq qúrama bapkerleri ony liysenziyalyq turnirge aparudy jón sanady.
OlimpiadajoldamalarysarapqasalynghanAziyachempionatyndabesinshiorynalghanAshatJiytkeevOlimpiadaghabaratyndartizimineqosyldy. Alayda Siydneyde onyng joly bolmady. Alghashqy ainalymda jenilis tapqan ol kórermender qataryn tolyqtyrdy.
Ashat aitady: Ol kezde ne bary 19 jastamyn. Sol sebepti de menen eshkim aitarlyqtay nәtiyje kýtpegen edi. Men de medali ala almay qaldym dep asa qayghyra qoyghan joqpyn. Alayda alghashqy ainalymda-aq jenilip qalghanyma qatty namystanghanym ras. Jalpy, Siydneyde ótken Olimpiadada Qazaqstan qúrama komandasynyng mýsheleri tegistey jenilip qaldy. Tipten tәjiriybeli degen dzudoshylarynyng joly bolmady. Esesine, Qyrghyzstan qúramasynyng sapynda óner kórsetken qandasymyz Aydyn Smaghúlov aidy aspangha bir-aq shygharyp, qola medali jenip aldy. Jat elding namysyn jyrtsa da, ol ózimizding azamat qoy. Áyteuir bir qazaqtyng mandayy jarqyraghanyna quandyq. Sol Aydynnyng moynyndaghy medaline qyzygha da, qyzghana da qaradyq. Biz qashan sol dengeyge jetemiz dep qiyalgha battyq.
Ashat aitady: Ol kezde ne bary 19 jastamyn. Sol sebepti de menen eshkim aitarlyqtay nәtiyje kýtpegen edi. Men de medali ala almay qaldym dep asa qayghyra qoyghan joqpyn. Alayda alghashqy ainalymda-aq jenilip qalghanyma qatty namystanghanym ras. Jalpy, Siydneyde ótken Olimpiadada Qazaqstan qúrama komandasynyng mýsheleri tegistey jenilip qaldy. Tipten tәjiriybeli degen dzudoshylarynyng joly bolmady. Esesine, Qyrghyzstan qúramasynyng sapynda óner kórsetken qandasymyz Aydyn Smaghúlov aidy aspangha bir-aq shygharyp, qola medali jenip aldy. Jat elding namysyn jyrtsa da, ol ózimizding azamat qoy. Áyteuir bir qazaqtyng mandayy jarqyraghanyna quandyq. Sol Aydynnyng moynyndaghy medaline qyzygha da, qyzghana da qaradyq. Biz qashan sol dengeyge jetemiz dep qiyalgha battyq.
Talanttyjigittintopjaruyýshinasakópuaqytketeqoyghanjoq. Sol jyldardan bastap, kýni býginge deyin Jitkeev elishilik jarystarda eshkimge ese jibergen joq. Halyqaralyq jarystarda da onyng aidarynan jel esti. Desek te Ashat ózining eng túnghysh iri jenisine 2001 jyly qol jetkizdi. Germaniyanyng Munhen qalasynda ótken әlem chempionatynda Jiytkeev jasynday jarqyrady. Jarys jolyna shyqqan ol alghashqy eki qarsylasyn seng soqqanday etip, ýshinshi beldesude Olimpiada chempiony Inoege qarsy shyqty. Japon jigitine jerlesimizding әli jetpedi. Odan keyin taghy eki qarsylasyn qapyda qaldyrghan Ashat qola medali ýshin gruziyalyq baluanymen aiqasty. Qarsylasy da osaldar sanatynan emes-ti. Alghashynda әueli bizding baluandy yghystyryp, «vazariy», «koko», «iyko» әdisterimen útyp jatty. Al uaqyt bolsa, syrghyp ótip jatty. Ózining úpay qoryn týgendep alghannan keyin gruzin dzudoshysy, uaqyt sozugha kiristi. Ashat birazgha deyin onyng osal túsyn taba almay, әlekke týsti. Desek te bәsekening ayaqtaluyna 40 sekundtay uaqyt qalghanda, Ashat qarsylasyn kilemge alyp úrdy. «Ippon!» Sóitip, әlem chempionatynda jýlde alghan túnghysh dzudoshy retinde Ashat Jitkeevting esimi Qazaqstannyng kýres tarihynda qaldy. Al kelesi kýni onyng búl erligin qandasymyz Ashat Shaharov qaytalap, qorjynymyzdy taghy bir qola medalimen tolyqtyrdy.
Ashattyng sodan keyingi sporttyq ómirbayanynda jenis pen jenilis almasyp jatty. Birde quanysh, birde sәtsizdik. Bәlkim, sporttyng qúdireti de sonda shyghar. Aynaldyrghan az ghana uaqyt ishinde Aziyanyng ýsh dýrkin chempiony ataghyna qol jetkizip, Aziya oiyndarynda ýsh mәrte jýldeli oryndardy oljalady. Asa iri halyqaralyq turnirlerde top jaryp, talay mәrte óz jankýierlerining mereyin tasytty. Alayda solay bola túra, Munhennen keyin ótken әlem chempionattarynda ol jenis túghyryna bir kóterile almay-aq qoydy.
Afinydaghy oiyndar qarsanynda respublikamyzdyng sport basshysy Dәulet Túrlyhanov sol jarystyng ashylu saltanatynda Qazaqstannyng tuyn ústap shyghudy Jitkeevke senip tapsyrdy. Ashattyng ózi de úzyn boyly, túlghasy kelisken, symbatty jigit qoy. Kók bayraghymyzdy ol Oliympiadanyng ashylu rәsiminde ústap shyqqanymen, ejelgi Ellada elinde ony biyikte jelbirete alghan joq. Tyrnaqaldy tartysta Belarusi baluanynan útylyp, qalghan eki bәsekede Finlyandiya men Gruziya ókiline san soqtyrdy. Odan keyingi aiqasta Ázirbayjan dzudoshysy Mavlut Meraliyevpen beldesti. Búryn ol baluandy bir mәrte jengeni bar. Jay ghana úpay sanymen emes, atoylap útqan. Eger osy bәsekede útsa, qola medali ýshin talasugha tamasha mýmkindik tuyndaytyn edi. Alayda búl joly Qap tauynyng ókili Ashatqa qaraghanda alymdy kórindi. Jiytkeev jetinshi orynda qalyp qoydy.
Ashat aitady: Búl sәtsizdik maghan óte auyr tiydi. Ókinishten ózegim órtendi dese de bolady. Naghyz atoy salatyn tústa jankeshtilik tanyta almaghanym kýiindirdi. Óitkeni Elbasynyng ózi memlekettik tuymyzdy Olimpiadanyng ashylu rәsiminde ústap shyghudy maghan senip tapsyrghan edi. Búl – óte jauapty is. Ýlken mindet. Al men el senimin aqtay almadym. Elge oralghannan keyin bapkerimmen birge sәtsizdikting sebebin tereng taldadyq. «Qay jerde mýlt kettim?», «Osal soqqan túsym qaysy?» degen saualdar tónireginde kóp tolghandym. Aqyry «Olimpiadada jýlde almaghansha, sporttan qol ýzbeymin» dep óz-ózime sert berdim. Mine, sol sezim meni Aspan asty elinde alauy tútanghan Olimpiadagha jeteledi.
IYә, jibergen qatelikten dúrys qorytyndy shygharyp, jana asulargha bettep, biyik belesterdi baghyndyru ýshin tórt jyl, әriyne, az uaqyt emes. Sol kezeng aralyghynda aqsulyq baluangha talay synaqtan ótuge tura keldi. Onyng barlyq tabysyn tizbektemey-aq, eng negizgilerine toqtalayyq. 2005 jyly qúrlyq chempionatynda kýmis medali aldy. 2006 jyly Aziya oiyndarynda 100 keli salmaq dәrejesinde jәne absolutti salmaqta qos qola medalidi oljalady. 2008 jyly Aziya chempiony atandy. Sol jarysta ol Oliympiada joldamasyn qorjynyna saldy.
Ashattyng sodan keyingi sporttyq ómirbayanynda jenis pen jenilis almasyp jatty. Birde quanysh, birde sәtsizdik. Bәlkim, sporttyng qúdireti de sonda shyghar. Aynaldyrghan az ghana uaqyt ishinde Aziyanyng ýsh dýrkin chempiony ataghyna qol jetkizip, Aziya oiyndarynda ýsh mәrte jýldeli oryndardy oljalady. Asa iri halyqaralyq turnirlerde top jaryp, talay mәrte óz jankýierlerining mereyin tasytty. Alayda solay bola túra, Munhennen keyin ótken әlem chempionattarynda ol jenis túghyryna bir kóterile almay-aq qoydy.
Afinydaghy oiyndar qarsanynda respublikamyzdyng sport basshysy Dәulet Túrlyhanov sol jarystyng ashylu saltanatynda Qazaqstannyng tuyn ústap shyghudy Jitkeevke senip tapsyrdy. Ashattyng ózi de úzyn boyly, túlghasy kelisken, symbatty jigit qoy. Kók bayraghymyzdy ol Oliympiadanyng ashylu rәsiminde ústap shyqqanymen, ejelgi Ellada elinde ony biyikte jelbirete alghan joq. Tyrnaqaldy tartysta Belarusi baluanynan útylyp, qalghan eki bәsekede Finlyandiya men Gruziya ókiline san soqtyrdy. Odan keyingi aiqasta Ázirbayjan dzudoshysy Mavlut Meraliyevpen beldesti. Búryn ol baluandy bir mәrte jengeni bar. Jay ghana úpay sanymen emes, atoylap útqan. Eger osy bәsekede útsa, qola medali ýshin talasugha tamasha mýmkindik tuyndaytyn edi. Alayda búl joly Qap tauynyng ókili Ashatqa qaraghanda alymdy kórindi. Jiytkeev jetinshi orynda qalyp qoydy.
Ashat aitady: Búl sәtsizdik maghan óte auyr tiydi. Ókinishten ózegim órtendi dese de bolady. Naghyz atoy salatyn tústa jankeshtilik tanyta almaghanym kýiindirdi. Óitkeni Elbasynyng ózi memlekettik tuymyzdy Olimpiadanyng ashylu rәsiminde ústap shyghudy maghan senip tapsyrghan edi. Búl – óte jauapty is. Ýlken mindet. Al men el senimin aqtay almadym. Elge oralghannan keyin bapkerimmen birge sәtsizdikting sebebin tereng taldadyq. «Qay jerde mýlt kettim?», «Osal soqqan túsym qaysy?» degen saualdar tónireginde kóp tolghandym. Aqyry «Olimpiadada jýlde almaghansha, sporttan qol ýzbeymin» dep óz-ózime sert berdim. Mine, sol sezim meni Aspan asty elinde alauy tútanghan Olimpiadagha jeteledi.
IYә, jibergen qatelikten dúrys qorytyndy shygharyp, jana asulargha bettep, biyik belesterdi baghyndyru ýshin tórt jyl, әriyne, az uaqyt emes. Sol kezeng aralyghynda aqsulyq baluangha talay synaqtan ótuge tura keldi. Onyng barlyq tabysyn tizbektemey-aq, eng negizgilerine toqtalayyq. 2005 jyly qúrlyq chempionatynda kýmis medali aldy. 2006 jyly Aziya oiyndarynda 100 keli salmaq dәrejesinde jәne absolutti salmaqta qos qola medalidi oljalady. 2008 jyly Aziya chempiony atandy. Sol jarysta ol Oliympiada joldamasyn qorjynyna saldy.
Beyjin 27 jastaghydzudoshyýshinýshinshiOlimpiadaedi. «Er kezegi – ýshke» degen dana sóz beker aitylmaghan ghoy. Sidneydegi sәtsizdik pen Afinyda ketken aghattyq úzaq uaqyt onyng janyn jegidey jep kelgen edi. Alghashqyda tәjiriybening joqtyghynan jenildi, keleside ózinen ketken óreskel qatelikting saldarynan san soghyp qaldy. Mine, endi ózin týpkilikti moyyndatu ýshin tamasha mýmkindik tuyndap túr.
BeyjinOlimpiadasynatamashababyndakelgenaytulybaluantatamiydeminsiztehnikamentabandylyqtynýlgisinkórsetti. Birinshi bolyp kezikken Kuveytting ókili Talal Aleneziydi qos jauyrynymen jerge qadady. «Ippon!». Eki mәrte әlem chempionatynda besinshi oryngha taban tiregen Bosniya men Gersegovinanyng baluany Amel Mekichti basynan asyra laqtyrdy. «Ippon!». Europa chempiony, әlem chempionatynyng jýldegeri degen ataghy bar Vengriya dzudoshy Danieli Hadfiyding de osal túsyn dóp tapty. «Ippon!». Jiytkeevting odan keyingi qarsylasy – jastar arasyndaghy әlem chempiony, erler arasyndaghy Europa chempiony, gollandiyalyq Henk Grol edi. Alghashqy әdisti Ashat oryndady. Tóreshiler oghan «iko» degen bagha berdi. Qarsylasy da qarap qalmay, «vazari» әdisimen algha shyqty. Qazaqsha aitsaq, búl –jartylay jenis. Bәseke barysynda osy tәsildi eki mәrte sәtti oryndaghan baluan jenimpaz bolyp tanylady. Sony qaperine myqtap týigen Grol atoylap jenuding bar amalyn oilastyrdy. Jyldamdyghy jaghynan da, belsendiligi jaghynan da ol bizding baluannan basym týsip jatty. Bir sәtte qos baluan bir-birin belbeuden myqtap ildi. Gollandiyalyq tatamy sheberi jerlesimizdi ary-beri yrghap kórdi. Biraq Ashat oghan aldyrmady. Sol mezette Grol lezde ózining «astyrtyn» josparyn jýzege asyrugha bekinip, qarsylasynyng ayaghyna atyldy. Oqighanyng osylay órbui mýmkin ekenin boljay bilgen Jitkeev onyng aldyn orap, tilersekten ilip aldy da, tatamiyge tastady. Taghy da «IYppon!»
AqtyqayqastyjogharydengeydeótkizugeAshattynshamasyjetpedi. Monghol baluany Tuvshiynbayar Naydanmen bolghan bәsekede jerlesimiz jenilis tapty. Ótken aiqastar onyng kóp kýshin sarqyp alsa kerek, finalda ol qúlashyn keninen jaya alghan joq. Sóitip, Tuvshinbayar Naydannyng esimi Mongholiya eli tarihyndaghy túnghysh Olimpiada chempiony retinde tarihta qaldy. Al Ashat Jiytkeev bolsa, Qazaqstan dzudoshylary arasynan shyqqan Oliympiadanyng alghashqy jýldegeri retinde sporttyq shejirege óz esimin tirkedi.
AradaazuaqytótkendeAshattynsalmaghyndaOlimpiadachempionyatanghandzudoshynyndopingqoldanghanyjayyndasybystarady. Eger sol mәlimet qúzyrly organdar tarapynan resmy týrde rastalsa, Naydan sóz joq, Beyjinde oljalaghan altyn medalidan aiyrylatyn edi. Osy әngimening órbip túrghan kezinde Jitkeevting pikirin bilgimiz kelip, telefon shalghan edik. «Búl mәlimetting anyq-qanyghyn bilmeymin. Tipten monghol sportshysynyng doping dauyna qatysy bolyp, oghan jaza qoldanghan jaghdaydyng ózinde, men altyn medalidan bas tartar edim. Óitkeni, shyn mәninde, tendessiz sportshy óz elining әnúranyn Oliympiadada shyrqatuy kerek. Al aragha ailar salyp, bireuding moynynan sheshilgen altyn medaliding maghan esh qajeti joq», – dep әngimeni short kesti.
Ghalym SÝLEYMEN