Elimizde maman kadrlardyng jetispeytindigi haqynda aityla da jazyla әbden jauyr boldy. Búl problema bizding Qostanay oblysynda da óte-móte aiqyn seziledi. Ol esh uaqytta kýn tәrtibinen týsken de emes. Jergilikti biylik múny onay da ontayly sheshu ýshin edәuir ister tyndyryp jýrgendigin aitpasaq, әdildikke jatpas. Mәselen, byltyrghy jyly әrtýrli baghyttaghy mamandardy әzirleu maqsatymen Qostanaydaghy tórt birdey joghary oqu oryndaryna jergilikti budjetten ne bәri 41 grant qana bólindi. Múnyng tym az ekendigin aityp jatudyng ózi artyq sekildi. Oblystyq biylik biyl búl qateligin týsingen synayly. Sondyqtan da bolar jastar isi jónindegi arnayy keneste oblys әkimi Arhiymed Múqanbetov osynau óreskel olqylyqty moyyndaugha mәjbýr boldy. Endi 2018-2019 jyldardaghy oqu jylyna barlyghy 200 grant bólinetin bolyp sheshildi.

200 granttyng teng jartysy yaghny 100 grantty densaulyq saqtau salasyna mamandar dayyndaugha bóluge úigharyldy. Múnyng da reti bar. Óitkeni búl saladaghy mamandardyng tapshylyghy barlyq jerde de aiqyn bilinip túr..Qalghandary týp-týgel tehnologiyalyq jәne tehnikalyq mamandardyng ýlesine tiyedi. Onyng ózindik sebepteri jetkilikti. Bizding oblysta avtomobili jasau ónerkәsibi jyldam damyp keledi. Búl salanyng ózine Qytay investorlary asa qomaqty soma - 1,2 milliard dollar bólgendigin ótken bir maqalamyzda jazghanbyz. Demek, búl salagha bilikti de bilimdi mamandardyng kóptep qajet bolatyndyghy aidan anyq. Onyng ýstine bizde arnayy industriyalyq aimaq ashylyp otyr. Búl jerde birneshe zauyt boy kótermek. Demek ónerkәsipting әrtýrli salasy qarqyndy damidy degen sóz. Oghan da injenerler, konstruktorlar men jobalaushylar kerek bolatyndyghy belgili. Múndayda erterek dayyndalghannyng úpayy týgel bolmaq.

Ákim sonday-aq oqu oryndary men bilim beru basqarmasyna jastardy jergilikti oqu oryndaryna kóptep tartyp, olardy  auyldyq jerlerge kóptep jiberudi qadap aitty.

- Bәri de qalada qalghysy keledi, - degen renishin jasyra almady әkim. - Al auyldyq jerlerde jap-jaqsy, túrmysqa qolayly ýiler jetkilikti. Ol ary ketse bir-aq million tenge túrady. Al biz olargha eki jarym million tengeni ústata qoyamyz. Búl dúrys emes. Nege? Mәselen, bir million tengege tәp-tәuir ýy satyp alyp, qalghan aqshany mal satyp alugha, jylyjaylar salugha, bolmasa bóten de tirlikke júmsamasqa?

Shyndyghynda da búl dúrys úsynys sekildi. Jastar qalada qalghysy kelgenimen, múndaghy tirlik eshkimge de onay soqpaydy. Aytalyq, osy shaharda baspana alu ýshin keminde 10 million tengedey qomaqty qarajat kerek. Jana ghana júmysty әzer tapqan (tappaghandaryn aitpaghanda) jas jigit pen boyjetken múnday aqshany qaydan tabady? Jaraydy, óitip-býitip bankten nesie alar. Ol qaryzdy qaytaru ýshin keminde 10-15 jyl bel sheshpey júmys isteu kerek. Al auyldyq jer múghalimder men dәrigerlerge asa múqtaj bolyp otyr.

Osy orayda oblysymyzda  «Diplommen – auylgha» baghdarlamasyna da airyqsha kónil audaryluda. Mәselen, osy baghdarlamany qarjylandyru maqsatymen biyl 4,3 milliard tenge bólinip otyr. Qalghany budjetten alynatyn kreditten qúralatyn qarjy esebinen júmsalmaq.

Bizding oblystyng negizinen auyl sharuashylyghymen ainalysatyndyghyn, sondyqtan da auyldardyng bir-birinen tym alys ornalasqandyghyn eskersek, olardy maman kadrlarmen qamtamasyz etu— sol auyldardyn  bolashaghyn oilau degenge kelip sayady. Olay etpesek, auyl sekildi altyn dingegimizden aiyrylyp, orny tolmas ókinishke qalarymyz sózsiz. Osyny qazirding ózinde myqtap oilanbasaq, kýni erteng myqtap útylamyz. Óitkeni uaqyt tez zymyrap óte beredi. Oghan qojalyq ete almaysyn. Al auyldan aiyrylsaq, oghan tek ózimiz ghana kinәlimiz.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz