Aq qar men kók mýzdyng irgesi sógilip, әlemge jylyq pen súlulyqtyng shuaghy tógilip, kýn men týnning tenesui kezinde әlemning birqatar elderi Nauryz merekesin qarsy alady. Nauryzdy 14 nauryz «kórsu kýnimen» bastalatyn búl mereke 1991 jyly 15 nauryzda Qazaq­stan Preziydenti Jarlyghynyng negizinde memlekettik mәrtebege ie bolghan. Al 2009 jyldyng 24 sәuirinde Elbasy nauryz aiynyng 21, 22, 23 kýnderin «Nauryz meyramy» dep jariyalady.

2010 jyldyng 10 mamyrynan bastap BÚÚ-nyng Bas assambleyasynyng 64-qararyna sәikes 21 nauryz "Halyqaralyq Nauryz kýni" bolyp atalyp keledi. Bas assambleya ózining bergen týsiniktemesinde "Nauryzdy kóktem merekesi retinde 3000 jyldan beri Balqan, týbeginde, Qara teniz aimaghynda, Kavkazda, Ortalyq Aziyada jәne Tayau Shyghysta 300 million adam toylap kele jatqandyghyn" mәlimdedi. Al UNESCO bolsa, 2009 jyldyng 30 qyrkýieginde Nauryz meyramyn adamzattyng materialdyq emes mәdeny múra tizimine kirgizdi.

Elimizde Tәuelsizdikting alghashqy jyldary Nauryzdy toylauda ózindik bir yqylaspen últtyq boyaulargha toly ýrdisi beleng ala bastady. Biraq, jyldar óte  últtyq mereke retinde ózindik belgileri men tútas halyq bolyp toylaudyng ózindik ýlgisin qalyptastyra almaghan siyaqty. Tipti keyingi kezderi  «Jana jyl» merekesi siyaqty búqaralyq sipatqa ie bola almay, belgili sahanalyq qoyylymdar men konserttik baghdarlamalar ayasynan asa almay kele jatqany turaly kóbirek aitylyp jýr. Sol sebepti de halyq arasynda «Nauryz merekesinin» mereyin asyryp, halyq bolyp toylaudyng jana ýlgisin qalyptastyru jóninde úsynystar aitylyp jýr. Osy siyaqty úsynystar qarapayym halyq jaghynan ghana emes, songhy kezderi biyliktegi túlghalardyng da auyzynan aitylyp jýr. Sonyng biri Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly «Egemen Qazaqstan» gazetinde nauryz meyramyn jana ýlgide ótkizu jóninde súhbat berip, úsynystaryn ortagha qoyghan eken.

Arystanbek Múhamediyúly shbatynda «Nauryz bizding eng birinshi merekemiz» dey kele Elbasynyng «Bolashaqqa bagh­dar: ruhany janghyru» atty maqa­lasynda: «Jana túrpatty jan­ghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. On­syz janghyru degeninizding qúr jan­ghy­ryq­qa ainaluy op-onay», – dep ait­qanyn tilke tiyek etip, Nauryz merekesi biz ýshin últtyq kod retinde sanaltynyn aita kelip «Nauryz meyramyna jana reng beru ýshin adamnyng últyna, diny baghynystylyghyna qaramastan, adamgershilik qúndylyqtar­gha mәn bergenimiz abzal. Qazaqstan halqy týgel qamtylatynday maz­múnyn jasau kerek. Birliktin, tatulyqtyn, enbektin, izgiliktin, baqyttyng merekesi bәrimizge qatysty», - dep Nauryzdy folkiklordyq-etnografiyalyq auqymnnan jalpy qazaqstandyq mereke dәrejesine jetkizu kerek dep ózining segiz úsynysyn aitypty.

Ministrding úsynystary Nauryz merekesin balalargha arnaluy kerek degennen bastalyp, «Nauryzding birinshi maghynasy da, sәni men saltanaty da baldyrghandar boluy tiyis», - dep atap ótipti. Qazaq halqy «Balapan úyada neni kórse, úshqanda sony alady» dep atap ótkendey bizding últtyq sipatymyz ben minezimizdi óskeleng úrpaqqa siniru joly salt-sanamyzdy nәsihattaytyn últtyq merekelerimiz. Elbasy aitqan últtyq kod úrpaqqa osynday últtyq qúndylyqtardy nәsihattaumen keledi. Baldyrghandar Nauryzdyng sәni de maghynasy bolsyn degen sóz, Nauryzdyng qadyr-qasiyetin óskeleng úrpaqtyng sanasyna sinire biliu bolyp tabylady. Sol ýshin de merekemizding bala sanasyna sinimdi bolyp, baldyrghandardy neqúrlym kóp qyzyqtyratynday boluy kerek. Qydyr ata Ayaz atanyng dengeyine kóterilip, balalargha qyzyqtyratyndar týrli oiyndar qoyyp, balalar arasynda qyzyqty konkurstar ótkizgen abzal dep oilaymyn. Ásirese asyq, toghyz qúmalaq, han doyby siyaqty últtyq oiyndardy balalar arasynda keng kólemdi nәsihattap, merekelik kónil kýy syilap, balalar ortasyn quanyshqa bólegen jón.

Búghan deyin de týrli merekeler men sauyq keshterge últtyq kiyimderdi kiyip jýru turaly úsynystar kóp jerde aitylyp keledi, minstrding súhbatynda búl turaly da úsynys aitylypty. Búl turasynda bizding últtyq kiyimderdi qay kezde bolsa da kiyip shyghugha layyqtap, zaman talabyna say iykemder bolsaq, mereke-meyram emes jәy kezderde de tym qúryghanda toy-tomalaqta kiyip jýrsek te sәnimizdi asyrmasa kemitpeytin edi. Búl jóninde ministr el arasynda últtyq kimge súranys payda bolsa, kәsipkerler sapaly ónimge kónil bólip, ekonomikanyng da qozghaushy kýshine ainalar edi degen pikirin bildiripti.

Sonymen birge, Arystanbek Múhamediyaúly Nauryz meyramynyng ruhaniy-mәdeny tәrbiyelik mәnin is jýzinde ómirge engizudi úsynudy aita kelip «búl maqsatta Nauryzdyng 21-i kýni sipatyn ashatynday әri últtyq tanym men dәstýr saltty janghyrtatynday otbasy kýni, qayyrymdylyq jasau kýni, aq dastarhan kýni, tal egu kýni dep  mazmún bere otyryp, ruhany is-sharalar nege qalyptastyrmasqa» dep atap ótipti. Negizinde Nauryz mereyramynyng mәn-maghynasy men mazmúny ejelden-aq osy sipatta kele jatyr emes pe? Nauryzda qazaq qystan qalghan sýrisi men soghymnyng kәri jiligin asyp, tuys-tughan, qúda-júrat, bala-shaghany jinap, kóktemge esen jetkendi qúttyqtap aq dastaryn jәiip, sybalghalaryn beredi. Búl nauryz merekesining otbasylyq ta, búqaralyq ta sipatyn ashyp, keng kólemdi toylanuyng negizgi mazmúny desek bolady. Ókinishke oray, qalalyq mәdeniyetimiz osy ghasyrlardan jalghasqan saltymyzdy tolyqtay atqarugha mýrsa bermey otyrsa kerek. Degenmen, әli de  bolsa saltymyzdy jandandyryp, qala da bolsa da, auylda bolsa da Nauryzdyng demalysqa berilgen ýsh kýni aq dastarhanymyz jayuly túrsa qúba-qúp bolar edi. Nauryz merekesi janghyru men janarudyng basy. Ministr aitqanday Nauryzdyng bir atributtyq belgisi – qyzghaldaq bolsa, endi biri aghash egu. Mereke kýni analargha, qyz-kenshekterge gýl syilap kónilge qúshtarlyq syilasau men qatar tal egip tәbighat anagha da qúrmet kórsetip, tabighat qayta týlegen kóktemning sәnine sәn qosugha ýles qosudan ghalamat is bolmas.

Qazaq halyqy ejelden jetimi men jesirin  jylatpaghan halyq degendey mereke men meyramda ghana emes, qay kezde bolsyn sadaqa men qayyrylmdylyq jasaudy eshqashan úmytqan emes. Al mereke meyramda jetimdi jebep, qazynaly qarttan bata alyp jatsang onyng sauaby men quanyshy odan da bólek ekenin býgingi qazaq qoghamy da týsinip jetken. Qazirding ózinde jeke túlghalar men qoghamdyq úiymdar, qorlar Nauryz qarsanynda týrli qayyrymdylyq sharalaryn ótkizip, merekening mereyin asyryp keledi. Osy siiyqty ministrdin  aitqan keybir úsynystarynyn  qazirgi kezde de oryndalyp jatqany da az emes. Arystanbek Múhamediyaúly: «Kerek deseniz, Nauryzdyng ruhany mәr­tebesi ýshin, jyl sayyn qys ailarynda dәstýrli beriletin әdebiyet pen óner salasy qayratkerlerine arnalghan syilyqtardyng tabys etu merzimin de Nauryz meyramyna auystyrghan abzal», -  degep atap ótken úsynys ta qazirgi deyin oryndalyp da jatyr. Oghan mysal retinde aitar bolsam, 23 nauryz kýni Almaty oblysy Talghar audany Óstemir auylynda «Qyzay ana» qoghamdyq qory biyl 7- ret Nauryz merekesin atap ótkeli otyr. Atalghan qor osy jyldar ishinde Nauryz merekesinde ýzdik  student  men oqushylar stpendiya taghayyndap, oqushylar arasynda sporttyq jarystar úiymdastyryp keledi. Sonymen birge ýsh jyldan beri jas aqyndar arasynda jyr mýshәirasyn ótkizude. Ótken jyly Alash Ordanyng 100 jyldyghyna arnasa, biyl әigili aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng 115 jyldyghyna arnap ótkizude. Jenimpazdar osy mereke ayasynda marapattalady. KR óner qayratkerlerining qatysuymen merkelik konserttik baghdarlama berip, auyl halqyna merekelik kónil kýy syilap ghana qoymay, auyldyng infraqúrlymy men abattandyru júmysyna atsalysyp keledi. Búl Nauryz merekesi ayasynda ótetin is sharanyng bir mysaly ghana. Búdan basqa da belsendi azamattar men úiymdardyng ótkizip jatqan iygi sharalary qanshama? Aldaghy uaqytta osynday sharalardyng kóbeye týserinen de ýmittimiz.

Nauryz ejelden aq qazaq dalasynda bereke men birlikting úiytqysy bolghan. Aldaghy uaqtta da jalpy janaryp, zamangha say jana mazmúndarmen tolyghyp, eldikting jyryn jyrlar merkege ainala bereri anyq. San ghasyrlyq parasat pen enbekting nәtiyjesinde qalyptasyp, sýzgiden ótken jaqsy dәstýr últ pen úlystyng jarqyn bolashaghynyng kepili. Shyghystaghy kórshilerimiz Qytay, Japoniya, Koriya ata dәstýrlerin boytúmar tútady. Kerek deseniz, dinnen de joghary qoyady. Sonyng arqasynda zattyq negizi berik, ruhaniyaty ainalasyna ýlgi bolghan memleket qúryp otyr. Nauryz merekesi ayasynda bizding halqymyzda da kóptegen jaqsy dәstýrler qalyptasty. Búnyng bәri Arystanbek Múhamediyaúly myrza jogharydaghy súhbatynda jan-jaqty ashalap aitty. Elbasy byltyr ortagha qoyghan «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» iydeiyasy tolyghyp, kemeldene týsti dep bilemiz. Endi әrbir Qazaq elining azamaty merekening qyzyqty da týbirli ótuine atsalysyp, merekeni atap ótuding últtyq jana ýlgisin qalyptastyrugha tolyqtay atsalysady degen oidamyz.

Omarәli Ádilbekúly, «Jebeu» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining Tóraghasy      

Abai.kz