Meni tastandy balalar taghdyry kóp tolghandyryp jýr. Boyjetkenderding óz bolashaghyna nemqúraydylyghynan osynday ózekti mәsele tuyndap otyr dep oilaymyn. Ansary aughan adamymen aradaghy sezimine toqtau sala almay kónil qosyp qoyyp, artynan ekiqabat bolyp qalghanda aghayyn-tuystyn, elding betine qaraugha úyalghandyqtan jaryq dýnie esigin janadan ashqan beykýnә nәresteni balalar ýiine aparyp ótkizetinderi ókinishti-aq. Ony aitasyz, esh jazyghy joq sharanany shyryldatyp, kýl-qoqysqa laqtyryp ketetin ar-úyattan bezgender de bar. Túla boyyndy týrshiktiretin múnday kelensizdikting jolyn kesu ýshin qazaq halqynda ejelden beri qalyptasqan, biraq býginde damymay kenjelep qalghan әmen­ger­lik pen kóp әiel alugha rúqsat etetin dәstýrdi qayta janghyrtqan jón dep esepteytindikten eldi pikirta­lasqa shaqyru maqsatynda oy bólisudi úighardym.

Meni tastandy balalar taghdyry kóp tolghandyryp jýr. Boyjetkenderding óz bolashaghyna nemqúraydylyghynan osynday ózekti mәsele tuyndap otyr dep oilaymyn. Ansary aughan adamymen aradaghy sezimine toqtau sala almay kónil qosyp qoyyp, artynan ekiqabat bolyp qalghanda aghayyn-tuystyn, elding betine qaraugha úyalghandyqtan jaryq dýnie esigin janadan ashqan beykýnә nәresteni balalar ýiine aparyp ótkizetinderi ókinishti-aq. Ony aitasyz, esh jazyghy joq sharanany shyryldatyp, kýl-qoqysqa laqtyryp ketetin ar-úyattan bezgender de bar. Túla boyyndy týrshiktiretin múnday kelensizdikting jolyn kesu ýshin qazaq halqynda ejelden beri qalyptasqan, biraq býginde damymay kenjelep qalghan әmen­ger­lik pen kóp әiel alugha rúqsat etetin dәstýrdi qayta janghyrtqan jón dep esepteytindikten eldi pikirta­lasqa shaqyru maqsatynda oy bólisudi úighardym.

Statistikagha jýginsek, elimizde әr erkekke birneshe әielden keledi eken. Múny belgili ghalym-demograf Maqash Tәtimov jii aityp jýr. "Elimizde kýieuge tiymegen 250 myng kәri qyz bar", - deydi ol naqty deregin algha tartyp. Osy ong bosaghada otyryp qalghan 250 myng qyz óz tenin tauyp perzent sýise, 250 myng nәreste ómirding esigin ashsa, núr ýstine núr emes pe! Alayda kәri qyzdar azaydyng ornyna jyl ótken sayyn kóbeyde. Áriyne, búl mәsele jetimderding kóbengimen qatar halyq sanynyn ósuine de keri әserin tiygizip otyr. Sol ýshin ne isteuimiz kerek? "Bizde erkek az" dep er-azamattardy basqa bir jaqtan әkele almaymyz. Endeshe, erterektegi kóshpeli qazaqtyng salt-dәstýrin qolgha alu kerek. Ámengerlik jәne kóp әiel alu dәstýrin qayta janghyrtu qajet. Dinimizding ózi múny qoldaydy. Hadisterde "Áyeldikke ol bireu, ekeu nemese tórteu bolsyn, ózderiniz únatqandy alyndar. Eger olardyng arasynda әdiletti bola almasandar, tek bireumen shektelgendering ózdering ýshin jaqsy" delingen. Múndayda tek rúqsat etilip qana qoymaydy, músylman dininde oghan tikeley úsynys-núsqau aitylady. Óitkeni qyzdarymyzdyng bәri de әiel bolugha, ana bolugha haqyly.

Jasyryp qaytemiz, "jalghyz әieldi jan saqtata almay jýrip, kóp әiel alu nendi alghan?" dep bir-birin kelemej etushiler de tabylady. Ras, mynaday almaghayyp zamanda jol apatynan, qauipti óndiriste júmys isteuden jәne taghy basqa jaghdaylargha baylanys­ty jesir qalghan jalghyzbasty әiel óte kóp. Olardyng kóbisi qúrsaq kóteruge qabiletti jasta. Erterekte qazaqtar "әmengerlik" dәstýrin qatal ústanghan. Halqymyzdyn  búrynghy  salty  boyynsha  kýieui qaytys bolghanda   onyn  jesiri "erden ketse  de,  elden ketpek joq" degen  qaghidagha qaltqysyz baghynghan.  Ámengerlik  jolmen marqúm kýieuinin  aghasyna, ne inisine, әiteuir bireuine  ózinin  tandauy  boyynsha túrmysqa  shyqqan.  Taghy bir aita ketetin jayt, eger jesir әiel "búdan bylay túrmys qúrmaymyn, óz ómirimdi tek qana balalarymdy baghyp-qaghugha, tәrbiyeleuge arnaymyn" dese, onyng aitqany da oryndalatyn bolghan. Al eger jesir әiel ózi barghan әuletten basqa bireuge túrmysqa shyghamyn degen niyet bildirgen jaghdayda, onda búrynghy kýieuining tuystaryna oghan ýilenetin jana kýieu jigit qalynmal tóleui tiyis. Múndaghy mәsele búrynghy nekeden tughan balalardy jetkizu, yaghny materialdyq jaghynan qamtamasyz etu maqsatynan tuyndaghan.

Jesir әielding eteginen tartqan balasy bolmay әri ólgen kýieuining әmengerlik etetin tuysy bolmaghan jaghdayda ghana tórkinine ketuine rúqsat etilgen. Ámengerlik saltynyng týp-tórkinine ýnilsek, jas ananyng tauy shaghylyp, qamqorsyz qalghan sәtinde janyna jalau bolar er-azamattyng qam­qorlyghyn sezdiru, әri jas balalar әke meyirimin kórmey jalghyzsyrap óspesin degen izgi niyet men­múndalap túr emes pe?! IYә, әkeden aiyrylghan jas balalar basqa jerge baryp qorlyq kórmegen, jetimdik tauqymetin tartpaghan.

Jesirdi el ishinen  jibermeudin  birneshe  әleumettik manyzy bar. Birinshiden, әiel de, onyng balalary  da tuys-tughanynan bólinbeydi, ru, el qauymdastyghynda birge  tәrbiye   alady.  Ómirde, túrmysta qaghaju, qiyndyq kórmeydi. Ekinshiden, jesirding ketui  sol elge  ýlken  min sanalghan. Eger  әiel tiyisti әmengerine  shyqpay, basqa  bireuge  shyghatyn  bolsa, búrynghy  kýieuining mal-mýlkinen ýles ala almaydy, óz tórkininen kelgen  mýlkimen ghana  kete alady.  Múny qazaqsha "irgeden shygharu" deydi. Ýshinshiden, qazirgi kezde erkekterimiz ekinshi әiel almaydy emes, jasyryn bolsa da alyp jatyr. Onday jasyryn nekeden tughan balanyng erteni ne bolady? Eseygen kezde "әkeng kim?" dese, ne deydi? Eger kópәieldilik týsinigi qolgha alynsa, erkekterimiz ekinshi әielinen tughan balagha óz ata-tegin berip, býldirshinderimiz "nekesiz tughan bala" degen jaman attan aulaq bolar edi.

"Qyzgha qyryq ýiden tyi", "Qyzym ýide, qylyghy týzde" degen danalyq sózderde, úgha bilsek, shalqar úghym jatyr. Qyzdyng abyroyyn saqtauy, al jesir qalghan әielding auyl-aymaqqa ataghyn shygharmay, kózge týrtki qylmay әmengerlik jolmen tabystyryluy osy mәdeniyetimizdin, halyq danalyghynyng arqasy. Qazaqta qazir ajyrasu kóp. "Nege búlay?" degen súraq bәrimizdi mazalaydy.

Ámengerlik instituty sol zamandaghy ana men balany qorghau instituty dep aitugha tolyq negiz bar. Óitkeni eshqanday aliyment, jetimhana atauly bolmaghan zamanda jasóspirimderdi jetkizu, olardy tәrbiyeleu jәne әiel balasynyng da ala jipten attap ketpeui jan-jaqty oilastyryl­ghan. Eng bastysy, әkeden aiyrylyp, jetim qalghan balalar basqanyng qolyna qaramay, jat bolmay, jatyrqamay óz bauyrlarynyng arasynda ósuge mýmkindik alghan.

Ayta bersek, әmengerlik pen kópәieldilikting halqymyzgha berer paydasy orasan zor. Ózinen góri jasyraq әielmen tósek janghyrtu egde tartqan erkek boyyna kýsh-quat berip, ony jasartady. Al deni sau әielding әr bala tughan sayyn organizmi janaryp, jasaryp, týlep otyratyny taghy belgili. Odan qala berdi kelinshekterding arasynda bәsekelestik payda bolady. Júmysbasty bolyp kýieuine kónil bóludi qoyghan nәzikjandylar, otaghasynyng basqa bireuding otyn týtetpeuine barynsha әreket etip, jarynyng jaghdayyn jasaugha kirisedi.

"Agha ólse - jenge múra, ini ólse - kelin múra, at ólse - sauyry múra" degen halyq danalyghy sol kezden qalghan. Sondyqtan jesir әiel kim kóringenge kóz týrtki bolmasyn, túrmys tauqymetin tartpasyn, jetim balalary ata júrtynan syrtqa ketip jat bolmasyn degen taza niyet pen ómir talabynan tuyndaghan dәstýr bolghandyqtan, múny kertartpa salt deu - kórsoqyrlyqtyng belgisi.

Úzyn sózding qysqasy, әmengerlikke jәne kóp әiel alugha rúqsat beru kerek. Osy mәsele boyynsha Tóbe bi, Auyl biylerimiz, Ardagerler kenesteri júmys jasaulary qajet. Erterekte, biylerding qyzmeti el ishindegi yntymaqty, birlikti  qadaghalau bolghan emes pe? El arasynda qanday da bir kelensiz jayttar tuyndasa, sony biyler otyrysynda qarap, әdil sheshimin bergen. Qazirgining biyleri de solay júmys jasasa, núr ýstine núr bolar edi.

Ata-analar men mektep qabyrghasy jas óskinshek qyzdar­gha otbasyn qúru, jynystyq qarym-qatynas pen onyng keri nәtiyjeleri turaly týsindirip, aqyl aityp otyruy kerek. Búl jerde ata-ana tәrbiyesining manyzy sheshushi ról oinaydy. Mening búl aitqandarymdy oqyghan qyz-kelinshekter, maghan renjui mýmkin. Alayda halqymyz kóp bolsyn, tastandy-jetim balalar sany az bolsyn desek, әmengerlik pen kóp әiel alu dәstýrin qayta janghyrtu qajet.

Rәshkýl Osanәliyeva,

Ontýstik Qazaqstan oblystyq mәslihatynyng deputaty, "Bereke A" korporasiyasynyng preziydenti.

«Jas Alash» gazeti