«Almaty» telearnasynyng bas diyrektory Álibek Ýsenúly synnan kóz ashpaghan qazirgi telearnalardyng kýii men bolashaghy turaly oy bólisedi.  

–Álibek Ýsenúly, súraqty tótesinen qoysaq, júrt qazirgi telearnalarda, onyng ishinde memleket esebinen kýn kóretinderinde arzan tok-shou,  daraqy әzil tym kóbeyip ketti deydi. Ziyaly qauym da, qarapayym kórermen de osyny aityp sharshady. Siz ne deysiz?

–  IYә, múnday syndy estip jýrmiz, bilemiz. Al oghan tolyqqandy jauap beru ýshin aldymen «televiziya degenimiz ne, onyng qyzmeti qanday?» degendey  qarapayym súraqqa  jauap beruimiz kerek shyghar.

Meninshe, televiziya – ómirimizding ainasy. Yaghny zaman men qogham tynysyn aina-qatesiz, әlbette, kórkem tilmen, týrli janrdaghy baghdarlamalardyng maqsatyna say, televiziya zandylyqtaryn saqtay otyryp jetkizetin qúral.

Qazirgi uaqytta  oiyn-sauyq jenil baghdarlamalaryna súranystyng boluynda birneshe sebep bar. Birinshiden, búqaralyq aqparat qúraldaryna degen adamnyng basty qajettilikterin amerikalyq psiholog Maslou piramidasyna salyp qarasaq, onda aqparatty adam qajettilikterine oray: oiyn-sauyqtyq, aqparattyq, integratiftik jәne mәdeniy-tanymdyq dep jikteledi. Jalpy, oiyn-sauyq baghdarlamalary Qazaqstan telearnalarynyng ghana emes, әlemdegi barlyq elderdegi kógildir jәshikting tórine shyqty. Sebebi múnday baghdarlamalar  kórermenge qym-qighash aqparattar tasqynynan tynyghugha mýmkindik beredi. Mysalgha Týrkiyany alsaq bolady. Songhy ret týrik әriptestermen sóileskenimde, osynday jaghdaydyng olargha da tәn ekenin jetkizdi. Óziniz jaqsy bilesiz, negizi, eldegi birneshe baghdarlamanyng formaty sheteldik franshiza arqyly kelgen.

Ekinshiden, qoghamdaghy ózgerister televiziyanyn, jalpy, aqparat qúraldarynyng damuyna tikeley әser etedi. Al býgingi televiziya kez kelgen salagha tәn, naryqtyq bәseke talaptaryna say damidy. Osy jaghdayda kórermenge úsynylatyn teleónim sapasy qalyptasyp, osy salanyng damuyndaghy baghyt-baghdar aishyqtalady. Jýzden jýirik atanghandardyng әr qadamyn zerttep, zerdelegen qarsylastary sol jolmen jýruge tyrysady. Joghary kórsetkishterge jetken telearnanyng izimen jýrip, ýzdikter qatarynan kórinudi ditteydi. Yaghny naryq zamanynyng talaptaryna say, júmsalghan qarjyny aqtap, tabysqa kenelu. Sol sebepti efirdi zertteytin sarapshylargha jýginuge tura keledi. Mysaly, 2016 jylgha jýrgizilgen zertteuge sensek, eldegi teleauditoriyanyng 46,8 payyzy teleserial kórudi, 39,2 payyzy oiyn-sauyq baghytyndaghy baghdarlamalardy, al 34,2 payyzy konsert qaraghandy únatady. Onymen qosa, kórkem filim jәne janalyqtardy kóru de joghary kórsetkishke iye. Ókinishke qaray, aqparattyq-saraptamalyq әri qoghamdyq-sayasy baghdarlamalardy teleauditoriyanyng tek 8-10 payyzy ghana qaraydy eken. Bәlkim, búl telearnalardaghy baghdarlamalardyng sapasyna da tikeley baylanysty bolar. Dese de, televiziya salasynyng qazirgi baghyty kýrt ózgergenin moyyndau kerek. Búl túrghyda,  endigi maqsat júrtty aqparattandyryp qana qoymay, halyqtyng bos uaqytyn qyzyqty ótkizip, kónil kóteruin qamtamasyz etu bolyp túr. Áriyne, búl maqsatqa jetu jolyn әrbir telearna ózi tandaydy, sheshim qabyldaydy. Aytayyn degenim, oiyn-sauyq baghdarlamalarynyng ózin tartymdy, mazmúndy, sapaly týsiruge bolady. Ziyaly qauym ókilderining kónili tolmaytyny sodan da shyghar, bәlkim.

– Oiyn-sauyq baghdarlamalaryn tartymdy, mazmúndy, sapaly týsiruge bolady deysiz. Óziniz basqaratyn «Almaty» telearnasyna jii aitylatyn syn qanday?

–Arna  újymy obektivti syndy  dúrys qabyldaydy jәne odan dúrys nәtiyje shygharugha tyrysady.  Áygili Mahatma Gandi: «Ótken ómirimdi saralasam, meni qoldaghandardan góri synaghandardan kóbirek payda kórgen ekem», – depti. Demek, júmys istemegen adamgha ghana syn aitylmaydy. Áleumettik jelidegi eskertu men tilekterding kóbi bizding arnadaghy baghdarlamalardyng sapasyna, telehikaya men kinonyng eskiligine qatysty aitylatyn. Búl jerde jogharyda aitylghan naryq talaptaryn kóldeneng tartugha tura keledi. «Kósh jýre týzeledi» demekshi, biylghy mausymda jana jobalardy qatang irikteuden ótkizemiz degen sheshim qabyldadyq. Al kinogha keler bolsaq, eski filimder, kerisinshe, reyting berip jatqanyn erekshe atap ótkim keledi. Sonymen qatar byltyr biz telehikaya janrynda ózimizdi synap kórdik. Reytingtik kórsetkishterimiz jaman emes. Endi biyl sketchkom, sitkom janryndaghy jobalardy qolgha almaqshymyz. Shyny kerek, ózge elge jalynyshty bolmay, óz elimizding mәdeniyeti men tarihyn dәripteytin, kýndelikti ómirden alynghan qyzyqty oqighalargha negizdelgen telehikayalarymyzben kórermendi quantayyq dep sheshtik. Osy rette, syny pikirmen qatar, janalyqtarymyzgha aitylatyn alghys sózderge erekshe toqtalyp ótken jón. Kórermender bizding telearnanyng bolghan oqighany obektivti týrde, asyra siltep maqtamay, qara búltty tóndirmey, aq-qarasyn ajyratyp beretinin aityp, rizashylyghyn bildiredi. Janalyqtardyng Whatsapp nómirine habarlasyp, bizding tilshilerding kómegimen týitkildi mәselening týiinin tarqatyp jatqandar az emes. Jaqynda belgili jurnalist Sәken Sybanbaydyng telebaghdarlamalargha qatysty syny maqalasy jaryq kórdi. Onda bizding arnanyng jobasy ilip alarlar sanatyna qosylghan eken. «Birer kýndik әlәulaydyng әserine eltimey, asqaq ónerge adaldyghyn saqtaugha tyrysyp jýrgen jaqsy әnshiler «Almaty» arnasyndaghy «Inju-marjan» baghdarlamasynda ghana bas qosty», – dep jazypty. Osyghan qaraghanda, alghan baghytymyz dúrys siyaqty. Tól mәdeniyetimizdi dәriptey otyryp, televiziya maytalmany  Jarqyn Shәkәrimning kórermen kózayymyna ainalghan telejobalaryn qayta janghyrtqanday boldyq. Jalpy, osy telearnagha kelip, óz tújyrymdamamdy Almaty әkimdigine úsynghanda, biz shygharghan ónim oishyl, ziyatker, payymy men parasaty joghary kórermenge arnalghan degen edim. Áriyne, búl oiym bәsekege tótep beru jolynda algha basqan arnany keyin shegindirui mýmkin. Degenmen tanymdyq janrdaghy mazmúndy, túshymdy jobalardan eshqashan bas tartpaymyz.

– Demek, televiziya siz ýshin de synaq bolyp túr ghoy?

– Meninshe, qanday qyzmet bolsyn adam ýshin belgili bir synaq. Al televiziya, búqaralyq aqparat qúraldary men ýshin tym jana sala emes. Qyzmettik jolymda aqparat jәne mәdeniyet ministrliginde basqarma basshysy retinde júmys istegendikten, otandyq BAQ-tyng negizgi mәselelerin jaqsy týsinemin, bilemin. Sonymen qatar Aziada diyreksiyasynyng marketing departamentinde, últtyq kompaniyalarda birneshe jobagha basshylyq jasadym. «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Úlybritaniyanyng Kembridj uniyversiytetinde tәjiriybeden óttim. Telearna – tek iydeologiyalyq qúral ghana emes, oghan qosa, biznesting bir bóligi. Sondyqtan da telearna tiyimdi boluy ýshin tek sapaly kontent jetkiliksiz, múnda qarjy, menedjment, HR strategiya bolsyn – bәri de manyzdy.

–Osydan shyghatyn saual. Biraz telearnanyng basshylary jurnalistika salasyna qatysy joq adamdar. Osyghan qatysty ne aitar ediniz?

–Meninshe, kez kelgen búqaralyq aqparat qúralyn tek jurnalistika fakulitetin tәmamdaghan azamattar basqarsyn deu qate týsinik syndy. Álbette, basshynyng sol sala boyynsha tәjiriybesining boluy, aqparatty biluining manyzy zor. Álemde, bizde de jurnalistikagha qatysy bolmasa da, telearna, gazet-jurnaldy jemisti basqaryp,  újymyn algha sýiregender jetkilikti ghoy.

–Qazir aqparat qúraldaryna qatysty syndy tek qazaqtildi ghana emes, orystildi kórermen de aityp jýr.  Sizdinshe, osy eki auditoriyanyng teleónimge  súranysynda aiyrmashylyq bar ma?

–Tildik erekshelikke baylanysty súranysta aiyrmashylyqtyng boluy zandy. Degenmen eki auditoriyanyng da otandyq teleónimge qyzyghushylyghy artyp keledi. «Almaty» telearnasynda qazaqtildi kórermen ótken jylmen salystyrghanda 11 payyzgha artty. Jalpy, tek qazaq tilinde ghana aqparat aludy dúrys kóretin teleauditoriyanyng kólemi – 24 payyz. Sonymen qatar qazaqtildi internet auditoriyanyng ýlesi 26,1-den 34,3 payyzgha óskenin, al orystildi auditoriyanyng ýlesi 49,6-dan 37,8 payyzgha deyin tómendegenin  eskeru de kerek.

Sonday-aq 2016 jyly mektepke barghan oqushylardyng 89 payyzy qazaqtildi mektepti tandaghanyn eskersek,  demografiyalyq ózgerister televiziya tili men sayasatyna  әser eteri anyq. Alayda J’son & Partners Consulting sarapshylaryna sensek, býginde halyqtyng 40 payyzy  otbasynda qazaq tilin qoldanbaytynyn jetkizgen. Yaghny jaghdaydyng tolyq ózgeruine birneshe jyl uaqyt kerek siyaqty.

–Reyting mәselesi jarnama berushiler ýshin negizgi temirqazyq dediniz.  Endeshe, osy reyting qalay anyqtalady? Ony obektivti dep aita alamyz ba?

– Tele- jәne radioarnalardyn, merzimdi basylymdardyn, sayttardyng auditoriyasyn Gallup Media kompaniyasy zertteydi. Ol ýshin teledidardyng qosylyp, óshirilgenin, telearnalargha auysqanyn tirkep otyratyn arnayy «piplmetr» degen qúrylghy әleumettanu ghylymynyng standarttaryna sәikes әr ýige bireu ornatylady. Búl zertteuge qatysatyn adamdar aldyn ala irikteuden ótedi. Olar әrtýrli әleumettik toptyng ókilderi, jas mólsheri 4-ten joghary boluy kerek jәne búl zertteuler halqynyng sany 100 mynnan asatyn iri qalalarda ghana ótkiziledi. Áriyne, búl jýie  minsiz emes.  Shalghay auyldardaghy kórermen, qoghamdyq oryndarda teledidar kóretin júrtshylyq, internet-auditoriya eskerilmegendikten, búl kórsetkishterding naqtylyghynda kýmәn bar. Ashyghyn aitqanda, sany 100 mynnan tómen qala men audandardyng pikiri men súranysy eskerilmey kele jatqany anyq. Al búl óz kezeginde telearnalardyng efirlik baghdarlamasyn josparlaugha әser etedi. Ókinishke qaray, kórermen qalauyn anyqtaytyn búdan ózge balama әdis joq, sol sebepti osynyng ózin qanaghat tútamyz. Degenmen osy mәsele boyynsha sarapshylar, mamandar arasynda talqylaular qajet.

–Mәselen, «Almaty» telearnasynyng býgingi reytingi qanday? Sizdinshe, budjetten bólinetin qarjynyng tiyimdiligin tek reyting arqyly anyqtau mýmkin be?!

–Oryndy әri manyzdy súraq. 2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha qaraytyn bolsaq, «Almaty» telearnasynda barlyq kórsetkishter boyynsha ósim bar. Mәselen, reyting 30 payyzgha, ýlesimiz 33 payyzgha artty. Biyl osy dinamikany saqtauymyz tiyis. Al budjetten bólinetin qarajattyng tiyimdiligin tek reyting arqyly anyqtau degenmen kelise almaymyn. Qogham ýshin qajetti, manyzdy deytin baghdarlamalardy tek reytingpen baghalau qate ekenin biraz sarapshylar aityp jýr. Múnda birneshe indikatordyng qosyndysy arqyly jasalghan jýieli saraptama kerek shyghar. Býginde aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligi tarapynan múnday júmys jasalyp jatqanyn bilemiz. Meninshe, múnda BBC-ding nemese basqa da sheteldik qoghamdyq telearnalardyng reytingterin anyqtau boyynsha ýlgilerin qaraugha bolady. Mәselen, BBC tek piplmetr ghana emes, sonymen qosa, әleumettik saualnamalardyn, arnayy fokus toptardyng baghalauyn esepke alady.

–Eldegi telejarnama naryghy 2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha 66 mln dollargha jetipti. Búl ótken jylgha qaraghanda 12 payyzgha artyq. Dese de, aldynghy jyldary naryqta qúldyrau boldy. Qazir qalay?

–2014 jyldan bastap jarnama naryghy birshama qúldyraghany ras. Qarjy daghdarysynyng qyspaghynan shyqqan jarnama berushiler 2017 jyly esin jiya bastady. 2018 jyly jarnama naryghy 24,8 mlrd tenge boldy, biyl 18 payyzgha ósedi degen boljam bar. Atap aitsaq, byltyr telekommunikasiya, gigiyenalyq zattar, gazdalghan susyn jәne kondiyterlik ónim óndiretin kompaniyalar marketingke qomaqty qarjy bóle bastady. Bir quanarlyq jayt, jarnamany kóbinese qazaqtildi baghdarlamalargha beretin tendensiyany bayqaugha bolady. Óitkeni byltyrghy auditoriyalyq kórsetkishterge sәikes, memlekettik tildegi teleónimderge degen súranys aitarlyqtay artqan. Degenmen osy jaghdaydyng eldegi ekonomikalyq jaghdaygha tyghyz baylanysty ekenin atap ótken jón. Bizding telearnada da osyghan baylanysty ong ózgerister bayqaldy.

–Otandyq kino ya serialgha bolsyn súranys artyp keledi dediniz. Múnyng basty sebebi nede?

– Batysqa eliktep kinonyng mazmúny men formasyn jasandy týrde ózgertkenmen, qisynsyz sujetter oilap tauyp, bizding dilimizge jat keyipkerlerdi kórsetumen alysqa barmaytynymyz aidan anyq. Jalpy, keyingi jyldary otandyq kinoóndiris qarqyndy damyp keledi. Rasynda da, týrli janrdaghy, san aluan baghyttaghy filimder kórermenge jol tartty. Múnyng sebebin óz basym últymyzdyng tynys-tirshiligin, ereksheligin, shynayy bolmysyn sheber suretteytin tuyndylargha degen súranyspen týsindiremin. Qasymyzda jýrgen jerlesimizding taghdyry, basynan ótken oqighasy, әzil-qaljyny bizge ghana jaqyn әri týsinikti. Keyingi kezde kommersiyalyq kartinalar sany artyp keledi. Múnyng ózi memleket qorjynyn toltyratynyn esepke alsaq, kinoóndiristing el damuyna qosyp jatqan әjeptәuir ýlesin bayqaymyz.

– Bәseke ýshin sapaly kontent qajet. Múny otandyq massmedia qanshalyqty orynday alyp otyr? Mysaly, «Almaty» telearnasyna qatysty aitsaq?! . Jalpy, bizding telearnalar bәsekege dayyn dep oilaysyz ba? Mysaly, otandyq teleauditoriyanyng 35 payyzy aqparatty reseylik telearnalardan alady eken.

–Tәuelsizdigin nebary 25 jyl búryn jariyalaghan memleketting qay salada bolsyn adymy nyq. Otandyq massmedianyng bәsekege tótep beru ýrdisi bar әri oghan uaqyt kerek. Búl mәseleni bilikti maman dayarlaudan bastap, zamanauy tehnika satyp alugha deyin jan-jaqty qarastyru qajet. Songhy zertteulerge qarasaq, teleauditoriyanyng 57 payyzy otandyq telearnalardaghy baghdarlamalardy qaray bastaghan. Yaghny ong ózgeris bary anyq. Bastysy, otandyq telearnalar arasynda kórermen ýshin bәseke artyp keledi. Búl bizding salanyng damuy ýshin, sózsiz, paydaly bolmaq. Mysaly, bizding arnagha keler bolsaq, qazaqstandyq naryqtaghy iri telearnalarmen iyq tiresken kezderimiz bar. Bәseke joq jerde óner de óspeydi.

– Bәseke degende, eng aldymen, jurnalisterding kәsiby biliktiligi eske týsedi. Belgili jurnalist Arman Shoraev «elimizge bir jurnalistika fakuliteti jetedi, qalghandaryn jabu kerek» degen edi. Osyghan ne deysiz?

– Biylik pen búqara arasyn jalghap, el mýddesin qorghap jýrgen jurnalisterding shyndaluyna «Almaty» arnasy basa mәn berip otyr. Býginde jas jurnalister, uniyversiytet studentteri arasynda MOOS (massive open online courses) tanymal bolyp keledi. 2017 jyldyng sonynda Sýleymen Demiyrel atyndaghy uniyversiytetpen (SDU) kelisimshartqa qol qoyyp, osy oqu orny studentterining biliktiligin arttyrugha arnalghan Media akademiya ashudy josparladyq. Biyl sol jobany jýzege asyrayyq dep otyrmyz. Yaghny bizding telearna bolashaq jurnalisterding bilimin terendetip, tәjiriybe jinaqtaytyn ortalyq retinde qyzmet atqarmaq. Múnda jurnalistika salasynyng bilikti, tәjiriybeli mamandary dәris beredi. Búl eldegi jurnalistika salasy boyynsha túnghysh dualdy oqytu jobasy bolmaq. Onymen qosa, biyl otandyq televiziyanyng 60 jyldyghy ekenin bilesizder. Osy aituly merekege oray, «Almaty» arnasy men SDU birige otyryp, mektep týlekteri arasynda jurnalistika mamandyghyna qyzyghushylyqty arttyru maqsatynda «Jurnalist bolghym keledi» deytin esse jarysyn úiymdastyrmaqpyz. Jenimpaz arnayy oqu grantyna ie bolady.

– Kezinde gazetti televiziya «óltiredi» degen әngime bolghan. Endi televiziyany internet basty deytin oy bar. Ásirese jastar aqparatty onlayn alghandy dúrys kóredi. Sizder búghan dayynsyzdar ma, qanday josparlarynyz bar?

– Qalay bolghanda da, progreske qarsy túra almaytynymyz haq. 2017 jyly eldegi Total TV kórsetkishi, yaghny jalpy teleauditoriyanyng 2016 jylmen salystyrghanda 7  payyzgha tómendegeni ras. Dese de, televiziyanyng da óz jauaby tabylady. Batysta Netflix syndy jobalar biraz telearnagha bәseke bolyp túrghanyn bilemiz. Osyghan oray, biyl elde Nur TV jobasy bastalmaq. Biz әriptes retinde osynday bastamalarmen tyghyz baylanys ornatamyz. Al aqparatty onlayn, jedel alyp ýirengenderge aitarym, bizding arnanyng kórermenderi internette de barshylyq. Janalyqtarymyz arnanyng saytynda, Facebook paraqshasynda, arnayy ashylghan Youtube arnasynda tikeley kórsetiledi. Kórermenmen әrdayym baylanystamyz. Búl túrghydan alyp qaraghanda, biz qos naryqty (TV men internetti) qatar tizgindep otyrmyz. Osy baghytta telearnanyng arnayy strategiyasyn da әzirlep jatyrmyz. Al jospargha kelsek, әigili Alifred Nobeli ómirinde eki nәrseni qaryzgha almaghan eken. Ol – aqsha jәne jospar. Sol siyaqty bizding telearna da biyl tynnan sýren salmaqshy. Tyng bastama men jospar kóp.

–Ángimenizge raqmet.

Týpnúsqadaghy taqyryp: 

«Álibek Áldeney: Qoghamy qanday bolsa,  telearnasy  da sonday» 

«Jas Alash» gazeti