Sybaylas jemqorlyq jaylaghan jerde eshbir iste bereke bolmaydy. Ekonomikamyz algha baspaq týgili, adymy mýldem ashylmay  qalady. Ruhany sana qúldyraugha ainalady. Óitkeni qoghamda «Bәrin de aqsha sheshedi» degen jalghan da qúityrqy úghym birjolata ýstemdik qúrady.

Balanyng sәby kezinen-aq ony balabaqshagha ornalastyru ýshin bireuge para beruge tura keledi. Demek, tughannan-aq sәbiyding sanasy ulandy dey ber. Keyin ol eseye kele mektepke barghanda ata-analardyng aqsha jinap jatqanyn taghy da kóredi. Endi joghary oqu ornyna týsu birinshiden aqyly bolsa, ekinshiden dәris alugha erinsen, oqytushynyng alaqanyna birdene salsan, zacheting men emtihanyng dayyn. Qyzmetke ornalasu ýshin de aldymen tamyr-tanystyq, sosyn qomaqty para qajet. Mine, osylaysha jas ómir aqshanyng qúlyna ainalyp, әbden tyghyraqqa tireledi. Oryssha aitqanda «zakoldovannyy krug» qalyptasady. Onyng ýstine bizde shetelderdegidey óz bilimi men aqylynnyng arqasynda jaqsy mansapqa jetkizetin «әleumettik lift» degen mehanizm mýldem qalyptaspaghan. Myqtynyng balalary ghana joghary qyzmetke layyq. Tek әkesining biyik biylikting manynda jýrgendigi ýshin ghana. Kórmey otyrghan kóz joq qoy. Ministr bolu ýshin ne belgili bir akademikting nemese parlament deputatynyng erkesi bolanyng maqúl. Basqaday jol jabyq.

Minekey, sybaylas jemqorlyqtyng jenilmeytin jaugha ainaluynyng basty sebebi osy. Ony múnday qúbyjyq etken ózimiz.  Onyng ýstine bizdegi biylik basyndaghylar «Jalpy, sybaylas jemqorlyq degendi mýldem jenu mýmkin emes. Ol barlyq memleketterde de bar» degen eldi shatastyratyn, onymen kýresting mәnsiz ekendigin ashyqtan-ashyq nasihattaytyn teris pikirler aitady. Sonan song jemqorlyqty joyam degenning saly sugha ketip, únjorghasy týspey qaytedi. Ony jenu mýmkin bolmasa, kýresip әure boludyng ne qajeti bar? Biylik basynda otyrghandar key-keyde aitylatyn sózdi oilanyp baryp aitsa bolmay ma? Álde búl ózderining qúiryghyna qyljuyr baylanghandardyng әdeyi taratyp jýrgen aram nasihaty ma? Búghan naqty faktilermen, әdemilep túryp toytarys beretin adamnyng shyqpay jýrgeni, ne nәrseni bildiredi? Shetelderdegi jemqorlyqpen kýresting mәn-jayyn jaqsy biletin, osy saladaghy asa bilikti bir azamattyng býkil elimizden tabylmauy qalay? Álde ondaylar da «Ash qúlaqtan, tynysh qúlaq» degen asa ynghayly ústanymdy qolayly sanay ma? Sonda elding sanasyn janghyrtyp, osynau ótirik nasihattyng bet perdesin kim ashady?

«Baqsaq, baqa eken» degendey jemqorlyqtyng jenilmeytindigi jayly әdeyi taratylatyn aqparattyng qyp-qyzyl ótirik ekendigin búl jayttan habardar jannyng qay-qaysysy da jaqsy biledi eken. Múny biz kezdoysoq bayqap qaldyq. Jaqynda oblysymyzda Memlekettik ister jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agentigi Qostanay oblystyq departamentining Qostanaydaghy sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl jónindegi Últtyq bayandama jobasyn qoghamdyq tyndau sharasyn úiymdastyrugha baylanysty ótken basqosuda búghan kózimiz anyq jetti. Jalpy búl qújat mine eki jyl boyy elimizdegi jemqorlyq dengeyin tómendetuge әser etetin qúral esebinde qyzmet atqaryp jýr.

Departament basshysynyng orynbasary Erlan Salyqbaev (surette) nege ekeni belgisiz eskirgen faktilerdi algha tartyp, sonau 2016 jylghy atqarylghan isterdi tilge tiyek etti. Byltyrghy jyldyng qortyndysy jayly mýldem tis jarghan joq. Jaraydy múny Salyqbaev myrzanyng enshisine qaldyrdyq. Alayda aitayyn degenimiz mýldem búl emes. Mәsele Salyqbaevtyng ózimizdi talay jyldardan beri jemqorlyqty aldyrmas qamal retinde sendirip, qalyng júrtshylyqty adastyryp kelgen jalghan tújyrymnyng tas-talqanyn shyghardy.

Ol aldymen әlemning damyghan elderinde jemqorlyq dengeyining әdette tym tómen bolatyndyghyn taygha tanba baqanday etip dәleldep berdi. Sonan song jemqorlyqty qabyldau indeksining mәnin ashyp aitty. Mәselen, Finlyandiya, Daniya jәne Singapur  sekildi elderde әlgindey týsinu indeksi 80 balldan joghary bolyp eseptelinedi. Olar  jemqorlyqtan azattyq dengeyi  joghary elderding ondyghynan myqtap túryp oryn alady. Búl neni kórsetedi? Búl degeniniz atalmysh elderde jemqorlyqtyng mýldem joq ekendigin aiqyn aighaqtaydy. Sonda jenilmeytin, yaghny «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytyn» myqtymyzdyng aibary men aibyny  qayda qaldy? Arystangha emes, tesikke tyghylatyn tyshqangha ainaldy emes pe? Sonda býkil elde adastyrudyn, jalghan jolgha saludyn, teris baghyt beruding syry nede? Elimizdi shyrmauyqsha shyrmap alghan jemqorlyqty jenip shyghamyz dep onymen shynymen bel sheshe kýresuding ornyna, ózderning әlsizdigin jalghan tújyrymmen býrkemeleu me?  Búlay deuimizge Salyqbaevtyng taghy da keltirgen faktileri jauap beretin sekildi. Onyng aituynsha jemqorlyqtan mýldem azattyq dengeyi boyynsha reytingte Qazaqstan tek qana 29 ballgha ghana ie eken. Búl degeniniz әlemdegi 176 orynnyn  131-shi ornyna jayghasqan degendi kórsetedi. Sóitip biz jemqorlyq boyynsha Belarusi (79 oryn), Armeniya (112 oryn), jәne Moldovany (121 oryn) әldeqashan artta qaldyryppyz.

Demek, shyn kirissek elimizdi jegi qúrttay jep jatqa keseldi mýldem sylyp alyp tastaudyng mýmkindigi mol eken ghoy. Ol ýshin zang aldynda qanday da lauazym iyesi teng jaghdayda jauap beretindey jaghday ornasa boldy. Elimizde dәl osynday ahual qalyptasty ma? Jalpy, juyq arada onday әdildik ornay ma? Álde qaltalylar men qaharlylar aldynda ol zanymyz tym jaus balanyng kýiin keship jýr me?  Ángime, mine osynda.

Osy maqalany jazu barysynda taghy bir jana mәlimetterge jolyqtyq. Elimiz byltyrghy jyldyng qorytyndysy boyynsha Tranparency Internftional (TI) úiymynyng jariyalaytyn Jemqorlyqty qabyldau indeksi boyynsha toghyz oryngha jogharylap, 180 memleketting ishinde 122-shi oryngha shyghypty. Erekshe bir maqtanatyn jaghday bolmasa da, búl da bolsa osy indetpen kýresuding eptep jandanyp kele jatqandyghynan habar berse kerek. Alayda biz әli de Chehiya (42), Gruziya (46), Horvatiya (57), Chernogoriya (64) jәne Belorusi (68) sekildi kýni keshe ghana bir shanyraqtan shyqqan elderden tym artta qalghanymyzdy da moyyndauymyz kerek. Al aldynghy bestikke kirgen Jana Zelandiya, Daniya, Finlyandiya, Norvegiya men Shveysariya tәrizdi elderge jetu mýldem oryndalmaytyn arman shyghar. Búghan әlgi atalmysh úiymnyng óz zertteuining sonyndaghy qorytyndy sózi kuә. Onda «nәtiyjege jasalghan saraptama ýkimettik emes úiymdar men BAQ-ty basyp-janyshtau jemqorlyq dengeyining joghary boluymen baylanysty ekenin kórsetip otyr. Býkil әlemde jemqorlyqpen kýrespekke talpynys bar bolghanymen, kóp elde búl problemany sheshude algha ilgerileu óte bayau jýrip jatyr» delingen. Múny da eshkim joqqa shyghara almas.

Taghy bir týiin. Bizde, nege ekeni belgisiz, dýniyejýzinde jemqorlyqpen kýreste ózining asa tiyimdi әri taptyrmas tәsil ekendigin myng mәrte dәleldegen sheneunikterding kiris jәne shyghys deklarasiyalaryn tapsyruy qolgha alynbay otyrghandyghy tang qaldyrady. Mәselen, tek kiris deklarasiyasyn engizu —jartylay shara ghana. Sonymen qatar shyghys deklarasiyasyn engizu asa qajet. Sonda ghana sheneunikterding halyqtan úrlaghan baylyghy ózinen-ózi ashylady. Aytalyq, jyldyng qorytyndysy boyynsha sheneunik әlgi eki deklarasiyany tapsyrady. Ol mindetti týrde baspasózde ashyq jariyalanady. Múny prokuratura sekildi zandy qadaghalaytyn organdar sýzip shyghady. Sonda aitalyq, belgili bir sheneunik asa qymbat kólik satyp aldy delik. Ony sol sheneunik qanday tabyspen alghandyghyn dәleldeui qajet. Dәleldey almasa, esh sózge kelmesten ol memleket menshigine ainalady. Yaghny jemqor sheneunik qara bet bolyp, bar abyroydan airylyp, aqyry basy daugha qalady. Búdan artyq qanday nәtiyje kerek? Búl jerde bir ghana qorytyndy tuady. Álgindey deklarasiyany engizbey otyru — jemqorlyqpen shynayy týrde kýresip jatyrmyz degenge ýlken kýmәn tughyzady. Álde ol joghary biylik basyndaghy keybireulerge shanshuday qadalyp otyr ma eken? Mýmkin olar halyqtan jymqyrghan qymbat dýniyeleri men mol aqshasyn jasyryp ýlgire almay jatqan jayy bar shyghar?

Jaybergen Bolatov

Qostanay.

Abai.kz