21 qantar kýni Ýkimetting pәrmenimen Semey qalasynyng әkimi Meyramhat Aynabekov qyzmetinen ketip onyng ornyna  Aybek Kәrimov taghayyndaldy. Enbek jolyn mal dәrigeri bolyp bastaghan Aybek Kәrimovti әkimshilik oryntaghyna Berdibek Saparbaevtyng ózi әkelip otyrghyzdy. Al, Aynabekov qyzmetinen ózi ótinish berip bosaghan kórinedi. Osylayda osylay dep búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderine mәlimet bergen Berdibek Mәshbekúly (ShQO әkimi) ótinish berip qyzmetinen ketken Semey qalasynyng búrynghy әkimin ózine kenesshi etip ala qoydy. Saparbaev pen Aynabekovtyng ne jóninde kenesip is qylatyny әzirge belgisiz. Belgisiz bolatyny, qantardyng saqyldaghan sary ayazy qysqan kezde Semey qalasyndaghy qazandyqtardyng jylu bere almauynyng basty sebebi  osy eki túlghanyng arasyndaghy alauyzdyqtan shyqqan kórinedi.

21 qantar kýni Ýkimetting pәrmenimen Semey qalasynyng әkimi Meyramhat Aynabekov qyzmetinen ketip onyng ornyna  Aybek Kәrimov taghayyndaldy. Enbek jolyn mal dәrigeri bolyp bastaghan Aybek Kәrimovti әkimshilik oryntaghyna Berdibek Saparbaevtyng ózi әkelip otyrghyzdy. Al, Aynabekov qyzmetinen ózi ótinish berip bosaghan kórinedi. Osylayda osylay dep búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderine mәlimet bergen Berdibek Mәshbekúly (ShQO әkimi) ótinish berip qyzmetinen ketken Semey qalasynyng búrynghy әkimin ózine kenesshi etip ala qoydy. Saparbaev pen Aynabekovtyng ne jóninde kenesip is qylatyny әzirge belgisiz. Belgisiz bolatyny, qantardyng saqyldaghan sary ayazy qysqan kezde Semey qalasyndaghy qazandyqtardyng jylu bere almauynyng basty sebebi  osy eki túlghanyng arasyndaghy alauyzdyqtan shyqqan kórinedi.

Taghy bir sebep, Erlan Sydyqov degen kisi referendumdatyp jatqanda  Semeydegi jylu jýielerining isten shyqqanyn estip shoshyghan Ýkimet basshysy Mәsimov bәrine  bireudi kinәli etip kórsetip, ony qyzmetinen alyp tastau oinyn úiymdastyryp, Meyramhat Aynabekovti qúrbandyqqa shalyp jibergenge úqsaydy. Shyndyghynda, respublikadaghy qalalardyng qysqa dayyndyghy kýzding basynda ýkimette әngime bolghan, tótenshe jaghdaylar ministri Vladimir Bojkonyng ózi Semeyding jaghdayy mýshkil ekenin Mәsimovke mәlimdegen edi. Qysqasy elimizding Shyghys ónirinde shym-shytyryq jayttar kóbeyip túr. Biz mәselening mәn-jayyn bilmek bolyp Meyramhat Aynabekovty sózge tartqandy jón kórdik.

- Oblys әkimi Berdibek Saparbaev ekeuinizding aranyzda әrqanday jayttargha baylanysty  kelispeushilikter bolyp túrady dep estushi edik?  Ol nendey kelispeushilikter?

- Ony dәl qazir birdeme dep aityp jatpaymyn. Meniki dúrys bolmaydy.

- Búl arada qalay ózi,  Ontýstik pen Shyghystyng kózqarasy kelispey jatyr ma?

- Áketip bara jatqan kelispeushilik joq. Semeyding jaghdayy turaly bardy bar, joqty joq dep aitatynym ras. Ákim bolghannan keyin osy jerding joghyn joqtau ýshin otyrmyn ghoy. Eger aitpasam, halyq erteng nege aitpaysyn, nege súramaysyng dep shyghady ghoy.

- Dәl osy kelispeushilikterding kesirinen budjetten qysyp, qarajattyng jetispeushiliginen jylu jýieleri qatyp jatyr degen әngime bar. Oghan qalay qaraysyz?

-          Qalanyng jylu jýieleri 1934-nshi jyly salynghan. Maghan deyinde búl mәsele ózekti bolyp kelgen. Men kelgen 2004-nshi jyldan beri jylu jýieleri janartylyp, jóndeldi. Qalada 46-y jylu qazandyghy bolsa, sony bir esege yaghny 22-ge týsirdik. Sonyng 21-i istep túr da, bireuinde janaghynday apat boldy. Ol endi 1934-nshi jyly salynghan qazandyq. Oghan aqsha súramay jýrgen joqpyz. Súrap jýrmiz. Tozyghy jetken jylytu qazandyghymen júmys istey almady dese, bilmeymin endi... Onda kóshede eki avtobus soqtyghysyp qalsa da, dәriger dúrys operasiya jasamasa da әkim kinәli boluy kerek. Júrt solay týsinedi.

- Óz basynyz múny әdiletsizdik dep baghalaysyz ba?

- Men endi qazir ony bәlen dep baghalay almaspyn. Memlekettik qyzmetting etikasy bar. Al endi komissiya, jogharghy jaq bәribir dep baghalasa, men odan artyq bagha bere almaymyn.

- Óz sózinizde «halyq ýshin júmys istep jýrmin», dep aityp qaldynyz ghoy. Endi osynday әdiletsizdikten keyin memlekettik qyzmette qala beresiz be, qalay oilaysyz?

- Dәl qazir bir nәrse dep aitqym kelmeydi. Qazir ózi apaq-sapaq uaqyt qoy. Oilanu kerek. Demalysymdy aldym.

- Al endi qazandyqtardyng qatyp qaluyna eng basty kinәli adam kim? Nemese mekeme?

- Múnda adam faktory, kinәli adam joq.

- Demek, tótenshe jaghdaydyng oryn aluyna qarjy tapshylyghy sebep bolyp otyr ghoy?

- IYә, qarjy tapshylyghynan. Sebebi, onda jeti jylytu qazandyghy túr. Bir qazandy jasatu ýshin keminde 150 million tenge aqsha kerek. Jeti birdey  qazandyqty jasap shyghudy qalanyng budjetti kótermeydi.

- Al, oblystan qarajattan bólinbedi me?

- Respublikadan bólinedi degen bólinbey qaldy ghoy.

- Berdibek Saparbaevqa memlekettik qyzmetker, azamat retindi kózqarasynyz qalay?

- Elding ishinde jantalasyp júmys istep jýredi. Ol kisi turaly basqa ne aita alamyn. Bastyghymdy jamandap jatsam, ol mening azamattyghyma syn. Ondaydy men qúptamaymyn. Aytatynymdy júmys babynda aityp jýrdim. Al, endi júmystan ketip bireudi jamandap, oghan bagha beruden aulaqpyn.

«Abay-aqparat»