22 qantardyn  kýni qazaq әdebiyetining asa kórnekti ókili, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, Qazaqstannyng halyq jazushysy, aqyn Qadyr Myrza Áli 77 jasqa qaraghan shaghynda ómirden ozdy.

Qadyr Myrza Áli 1935 jyly 5 qantarda Batys Qazaqstan oblysynyng Jympity kentinde dýniyege kelgen. 1958 jyly QazMU-ding filologiya fakulitetin,  1960 jyly aspiranturasyn bitirgen. 1985-62 jyldary "Baldyrghan" jurnalynda әdeby qyzmetker, 1962-65 jyldary "Júldyz" jurnalynda bólim mengerushisi, jauapty hatshy, bas redaktordyng orynbasary, 1968-78 jyldary "Jazushy" baspasynda poeziya redaksiyasynyng mengerushisi, 1973 jyldan Qazaqstan Jazushylar odaghy  poeziya seksiyasynyng mengerushisi, 1993 jyldan «Balausa» baspasynyng diyrektory qyzmetterin atqarghan.

22 qantardyn  kýni qazaq әdebiyetining asa kórnekti ókili, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, Qazaqstannyng halyq jazushysy, aqyn Qadyr Myrza Áli 77 jasqa qaraghan shaghynda ómirden ozdy.

Qadyr Myrza Áli 1935 jyly 5 qantarda Batys Qazaqstan oblysynyng Jympity kentinde dýniyege kelgen. 1958 jyly QazMU-ding filologiya fakulitetin,  1960 jyly aspiranturasyn bitirgen. 1985-62 jyldary "Baldyrghan" jurnalynda әdeby qyzmetker, 1962-65 jyldary "Júldyz" jurnalynda bólim mengerushisi, jauapty hatshy, bas redaktordyng orynbasary, 1968-78 jyldary "Jazushy" baspasynda poeziya redaksiyasynyng mengerushisi, 1973 jyldan Qazaqstan Jazushylar odaghy  poeziya seksiyasynyng mengerushisi, 1993 jyldan «Balausa» baspasynyng diyrektory qyzmetterin atqarghan.

Alghashqy óleni 1954 jyly «Pioner» jurnalynda jariyalanghannan bastap qalamy qolynan týspegen aqynnyng 1959 jyly túnghysh ólender jinaghy - «Kóktem»jaryq kóredi. Odan keyin onyng eluden astam poeziyalyq, prozalyq, sonday-aq әdebiy-syn kitaptary jaryq kórdi, ólenderi mektep oqulyqtaryna endi. «Janghalaqtar», «Danyshpan», «Kishkene qojanasyr», «Noyan qoyan», «Aluan paluan», «Oy ormany», «Dala didary», «Búlbúl baghy», «Aq otau», 2 tomdyq «Dombyra», «Jerúiyq», «Ghibratnәmә», «Jazmysh», «Enirep ótken erler-ay», «IYirim», «Shyrghalan», «Almas jerde qalmas», 2 tomdyq «Aforizmder jinaghy» syndy  tuyndylary oqyrman jýreginen  oryn aldy. Aqyn búnymen qatar 200-den astam әn sózining avtory, kórkem audarma salasynda da eleuli enbek etti. Shygharmalary aghylshyn, fransuz, nemis, fin tilderine audarylghan. Artyna eng kóp enbek qaldyrghan aqynnyng tuyndylarynyng jalpy kólemi 32 tom. Onyng 20 tomdyghy byltyr aqynnyng 75 jyldyghyna oray «Qazyghúrt» baspasynan jaryq kórgen bolatyn.

Jiyrma jyl ishinde

Aqiqat biraz jyl jylapty,

Túnshyghyp batyr úl,

Batyr qyz...

Ótirik ystaghan qúlaqty

Shyndyqpen tazalap jatyrmyz!

Jiyrma jyl ishinde

Qaytse de

Jaqsy ómir bolmasy aiqyn-dy.

Eng ýlken ótirik

Áytse de

Eng ýlken minbeden aityldy!

Aqiqat biraz jyl jylapty,

Túnshyghyp batyr úl,

Batyr qyz...

Ótirik ystaghan qúlaqty

Shyndyqpen tazalap jatyrmyz!

Qorqynysh jәne senim

Aynalayyn!

Kóp nәrseden qorqamyn:

Kóng bop jatqan,

Tong bop jatqan sor qalyn.

Esek shyqpay kim shyghady qodyqtan?!

Ógiz bolmay ne bolady torpaghyn?!

Sonda, dosym, kim oilaydy el qamyn?!

Sonda, dosym, kim oilaydy jer qamyn?!

Birer somgha kitap almay,

Jas úrpaq

Sharap alyp qayta ma dep qorqamyn!

Áseri kóp ainalanyn,

Ortanyn.

Sary maydan artyq nesi tortanyn!

Dombyragha qimaghanyn

Dәldýrish

Dabyragha shasha ma dep qorqamyn!

Jaryta ma oilap tegi shorqaghyn?

Zamany ótken barqyt penen torqanyn.

Babalary jatqan jerdi tegistep,

By alany jasay ma dep qorqamyn!

Tolyq emes,

Múnyng ózi orta mún.

Shyndyq kerek,

Keregi joq jortanyn!

Aqiqatty aldap-sulap,

Ótirik

Taghy qaytyp kele me dep qorqamyn!

Bir oilasam,

Oylaytynym sen,

Elim!

Orny bólek armanynday kónemin.

Babalardyng danalyghy

Úrpaqqa

Bir ainalyp soghady-au dep senemin!

***

Aynalayyn, abayla

Orazada beretin

Tiynyng joq pitirlik.

Kedeylik bar kóretin,

Kedeylikke -

Shýkirlik!

Aynalayyn, abayla,

Tastaydy jýk býkir ghyp.

Aman bolsang alayda

Býkirlikke -

Shýkirlik!

Orazada beretin

Tiynyng joq pitirlik.

Kedeylik bar kóretin,

Kedeylikke -

Shýkirlik!

Adam mәngi túrmaghan,

Bәrimiz bir shúqyrlyq.

On baladan bir bala

Tiri qalsa -

Shýkirlik!

Keyde dospen til tappay,

Kómdik keybir pikirdi...

Sýigen jaryng úl tappay,

Qyz tapty ma?-

Shýkirlik!

Týsti talay kózime

Týsinbestik,

Kýpirlik.

"Óz aqylyng ózine!"

Demeseng sen -

Shýkirlik!

«Qazaqparat»