Qazaqstan halqynyng 83,1 payyzy qazaq tilin erkin mengergen. Búl 2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha shygharylghan mәlimet. Múny Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly Ýkimet otyrysynda Ýkimetbasyna esep berip jatyp aitty.

«2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha, memlekettik tildi mengergen azamattar sany 83,1 payyzdy qúrady. Al ýsh til mengergen eresek azamattar sany 22,3 payyz boldy», - dedi Ministr.

Biyliktegilerding ishinde byltyrgha deyin bylq etpey jatqandary bar edi. Mine, solardyng ortalyq atqaru organdarynda júmys isteytin 610-y meshin jylynda memlekettik til kurstaryna baryp, arnayy sabaq oqypty. Elimizding barlyq ónirin eseptegende 89 til ýiretu ortalyghy bar eken. Sol aimaqtarda 58 myny dәris tyndaghan.

Oghan qosa, byltyr 22 myng memqyzmetker qazaq tilinen test tapsyryp, memlekettik tilge jýiriktigin dәleldepti.

«2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha, is-qaghazdardy memlekettik tilde jýrgizu – 92 payyzdy qúrady. QR Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligining mәlimetinshe, qazaq tildi BAQ kontenti 72 payyzgha jetti», - dedi Arystanbek Múhamediyúly.

Búl naqty aqpar. Búltartpas fakt. Qazaq tilin bilmeytin, bilgisi de kelmeytin kertartpalar, orysiyanyng ormanyna qarap oqyra tiygen ógizdey mónireytin ólermender ótteri jarylyp ketse de shyndyghy osy. Bitti.

Biyl 26 aqpanda Preziydent pәrmen berdi. Aqparat jәne kommunikasiyalar ministri Dәuren Abaevty qabyldap, Ýkimet te, Parlament te júmysty qazaq tilinde jýrgizsin degen naqty tapsyrma berdi. Kórdik. Esim-soyy elge belgisiz Aqorda jaqtaghy kóp shendi bir týnning ishinde tilderin búrap, sóilem-sózderin qazaqshalap shyqty. 27 jyl sheginde qazaq tiline qabaq shytyp kelgen kelimsektildi әlgiler әiay qyzmetten әdire qalamyz dep qoryqty ma, әiteuir til syndyryp, әdemi jarasyp-aq, qalyp edi. Dәu ýidegi Darigha qyz «orysshagha eshkim shekteu qoyghan joq» dep joq jerden aidy aspangha bir-aq shyghardy. Darighanyng dәridayy destik biz.

Preziydent aitty. Esterinen shyghyp ketse dep eskerttik biz. Preziydentting әr jyldarda qazaq tili jayly aitqandaryn soqyrgha tayaq ústatqanday qylyp tizip kórsettik. (http://abai.kz/post/66843 ) Statistika mine taghy. Endi ne kerek?!

Týiin. Statistika qazaq tilinde oqyp, sóilep, jaza alatyndar 83 payyz deydi. Biz Qazaqstanda 5 payyz bolsaq ta, negizgi últpyz. Bizding tilimiz - memleket tili. Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderining barlyghy derlik osy tildi bilui kerek. Sóileui - mindet.  Sóilemeydi degen sóz – qazaq tilin memlekettik til dep moyyndamaydy degenmen para-par. Búl qylmys.

Ókinishtisi sol, elimizde basym últ bolsaq ta, sanymyz artsa da biz ózimizding maqsat-múratymyzdy jýzege asyra almay kele jatyrmyz. Áriyne, bizdi basqarushylardyng oilau jýiesi, sanasy búrynghy totolitarlyq rejimde  tәrbiyelengen. Sol iydeologiyagha qyzmet etken sana. Ómir boyy kórgen-bilgeni, tәjirbiyesi sol totolitarly tәrbiye. Sol tәsil.  Kommunistik partiyanyng raykom, obkomynan shyqqandar biylik basynda túrghanda bәlendey ózgeris bolyp ketui ekitalay. Ol ýshin jana úrpaq biylik basyna kelui kerek.

Bizdinshe qazaq tiline qyryn qaraytyndar - mariginaldanghan biznes-elita men sayasy elita. Óitkeni olar ýshin qazaq tilining dominant til bolghany qauipti.

Jogharydaghy statistikadan kórdik: halyq qazaqylandy. Bilim salasy qazaq tiline ýstemdik berdi. Aqparat qazaqsha sóiledi. Preziydent te jyl sayyn qazaqsha sóilender dep pәrmen berip keledi. Sóilemey otyrghan, sóilegisi kelmey otyrghan kim sonda?.. Biyliktegi az top qana.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz