Men Qazaqstan Respublikasy memleketining azamatymyn. Tuylghan jerim Ontýstik Qazaqstan oblysy, Bәidibek audany. Ósken jerim Qostanay qalasy. Anam ontýstikten, әkem soltýstikten, agham soltýstikten (biraq ósken jeri ontýstik) jәne men ontýstik (Qostanayda túrghanyma 14 jyl). Jalpy aitqanda otbasym orta jәne úly jýz bolghandyqtan, sonyng negizinde mentaliytetim de aralas. Sol sebepti shyghar qoghamda ashyqtan- ashyq aitylyp jýrgen shymkenttikter turaly jayttardy taldaghym keldi. Jaqtyrmaudyng sebebi nede? Shymkenttik bolu jaman ba? Maqtanayyn ba? Álde úyalayyn ba?

Bizding zamanymyzgha jetken jazba derekterde Shymkent alghash ret eldi meken retinde parsy tarihshysy Sharaf ad-din Aly Ye (a) zdiyding (1425 j.) bizding jyl sanauymyz boyynsha 1365-1366 jyldardaghy Ámir Temirding әskery joryqtary turaly jazghan «Zafar Name» atty («Jenis kitaby») kitabynda kezdesedi.

Men Qazaqstan Respublikasy memleketining azamatymyn. Tuylghan jerim Ontýstik Qazaqstan oblysy, Bәidibek audany. Ósken jerim Qostanay qalasy. Anam ontýstikten, әkem soltýstikten, agham soltýstikten (biraq ósken jeri ontýstik) jәne men ontýstik (Qostanayda túrghanyma 14 jyl). Jalpy aitqanda otbasym orta jәne úly jýz bolghandyqtan, sonyng negizinde mentaliytetim de aralas. Sol sebepti shyghar qoghamda ashyqtan- ashyq aitylyp jýrgen shymkenttikter turaly jayttardy taldaghym keldi. Jaqtyrmaudyng sebebi nede? Shymkenttik bolu jaman ba? Maqtanayyn ba? Álde úyalayyn ba?

Bizding zamanymyzgha jetken jazba derekterde Shymkent alghash ret eldi meken retinde parsy tarihshysy Sharaf ad-din Aly Ye (a) zdiyding (1425 j.) bizding jyl sanauymyz boyynsha 1365-1366 jyldardaghy Ámir Temirding әskery joryqtary turaly jazghan «Zafar Name» atty («Jenis kitaby») kitabynda kezdesedi.

Shymkent qalasynyng aumaghyndaghy qonys mekender XI-XII gh.gh. payda bolghan degen tújyrym da bolatyn. Sonymen qatar Shymkentting búdan da erterekte payda bolghany jóninde boljam bar. Búghan dәlel - arheologiyalyq qazbalar men qúrylys barysynda tabylghan qabyrlar  mamandardyng boljamy boyynsha bizding eramyzgha deyingi V-VI ghasyrlargha tәn. Ótken ghasyrdyng basyndaghy qala qamaly bolghan jerde jaqynda bir erkek pen әielding mәiiti tabyldy, jәne ol zoroastrlyq saltpen jerlengendigi anyqtalyp otyr, olay bolsa búl mәiitke 1500 jyl. Birqatar arheolog-ghalymdardyng pikirleri boyynsha, búl jerde ýlken qorym bolghan, eger búl rastalsa, onda qalanyng payda bolghan merzimi qayta qaraluy mýmkin.

Ghalymdar Shymkent turaly kezdesetin әr týrli tarihy derekterdi atay otyryp, qala atauynyng maghynasyn «bau-baqshaly qala», «Jasyl qala», «Shymmen qorshalghan qala» - dep týsindiredi. Mysaly, shymgha qatysty qala atauy bylay dep týsindiriledi: Shymkent týrkining «Shym» jәne irannyng «Kent» - qala, meken degen sózderinen qúralghan. Al basqa týsindirmede qala atauy soghdynyng (irannyn) «chimini-chemeni» yaghni, kógaldy, gýldengen alqap, al búghan «Kent» sózining jalghanuymen, «jasyl (gýldengen) qala» degen maghynany beredi.

Shymkent tarihy qashan bastau aldy jәne qala kórki qanday bolghan degen súraq ótkenning mәselesi. Qazirgining mәselesi zamanauy Shymkent qanday jәne qazaqtyng jýreginde onyng alatyn orny qanday ekendigi.

Shymkentting mәdeniyet, ekonomikalyq, bilim salasyna toqtaludyng qajeti shamaly. Sebebi Shymkentting mәdeniyeti bay, jastary bilimge qúshtar, ekonomikasy dúrys jolgha qoyylghandyghy bәrimizge belgili.

Bizdi alandatatyny - qazaqstandyq qoghamnyng jogharyda keltirilgen mәlimetterge qaramastan shymkenttikterdi jaqtyrmauynda. Men qazir oqu babymen Astana qalasyndamyn. Ózderiniz biletindey, Astana әrtýrli eldi mekennen qonys audarghan ne júmys izdep, armanyn jýzege asyram dep kelgen jastardyng taghdyrlarynyng toghysqan qalasy. Demek sol sebepti Astanada Ontýstik Qazaqstan oblysynan kelgenderding de sany kóp. Biraq bizding qogham qalghan oblystargha asa mәn bere bermeydi, kózge týsetini, kóp aitylatyny da osy - Ontýstik. Nelikten?

-taza qazaq jәne tek qana qazaq tilinde úyalmastan sóileui;

-әsirese aqsha, qarajat salasyna baylanysty tauardy satu, satyp alu yaghny sauda-sattyq jerlerinde jemisti júmys isteui jәne soghan qabilettiligi;

-tanystarynyng kóp boluy;

«Jel soqpasa, shópting basy qimyldamaydy» deydi halyq. Jaqtyrmauda da negiz, sebep bar, olay bolsa ne týrtki, kedergi boluda?

-qoghamdyq jerlerde kóp boghauyz aituy (әsirese jas jigitter)

-Ózbekstangha jaqyn ornalasqan eldi-meken túrghyndarynyng ózbek mentaliytetine jaqyn boluy;

-paydakýnemdigi, keyde óz paydasy ýshin bәrine dayar túruy;

Oqyrmandardan tym qatty aitqanyma keshirim súraymyn. Alayda dos jylatyp, dúshpan kýldirip aitatyny da ras. Biz aitpasaq, kim aitady?

Búl taqyrypty qozghay otyryp, bir últ arasynda iritki salayyn deytin oiym joq. Jýzge, rugha, oblysqa bólinip, bir-birine aidap salatyndargha mýldem qarsymyn. Shymkent Qazaqstannyng ajyramas bóligi jәne solay bolyp qala bermek. Ashyqtan-ashyq jazuymnyng sebebi auruyn jasyrghannyng óletini belgili. Demek mәseleni sheshu kerek. Biraq qalaysha? Mәsele әrkim ózi ýshin, sózi, әreketi ýshin jauap berui qajet. Shymkenttikterdi kóp aituymyz- kórealmaushylyghymyz, әlsizdigimiz (psihologiyalyq jaghynan). Sizding Shymkentti kez kelgen jerde, dúrys pa, búrys pa demey balaghattauynyz, kiristiriuiniz ózinizding sananyzdyng tómendegin pash etetini de haq. Al shymkenttikter ózderin júrt, qogham jaqtyrmay, kerisinshe óz jaylaryna qaldyrulary ýshin qoghamdyq etika normalaryn, qaghidalaryn saqtay bilgeni jón.

P.S. Men ózimning kindik qanym tamghan jerim Ontýstik Qazaqstan oblysy ekendigine esh úyalmaymyn, qysylmaymyn. Kerisinshe Ontýstikten tariyhqa esimderi mәngilikke altyn әriptermen jazylyp qalghan qanshama úly túlgha dýniyege keldi dep maqtana alamyn. Men, siz, biz bolyp Qostanaydan, Tarazdan, Kókshetaudan, Shymkentten túratyn úlan-ghayyr Qazaqstan Respublikasynyng patrioty atanugha kýsh júmsayyq, talaptanayyq. Sebebi ózinnen-ózing qashyp qútyla almaysyn, Jaratqan iyemning ózi bizdi qazaq qylyp bekerden beker jaratpaghan.

«qogam.kz» sayty