Últtyng úly túlghalarynyng әruaghyna tiyispeyik
Pendeshilik әr adamnyng basynda bolady. 1969 jyly jazgha salym Almatydaghy «Jetisu» gazetining redaksiyasyna Shәmshi Qaldayaqov keldi. «Shәmshi, Shәmshi» desti jurnalister. Sekretariat bóliminde eken. Jaspyz, qúlaghymyz eleng etti. Ánderin ózimiz sýiip tyndaytyn kompozitorgha baryp sәlem berdik. Neshe týrli әngimelerdi jiberip otyr. Uaqyt týske jaqyndaghan. Bir kezde: «Ay, jigitter, ýige kirgen jylangha aq qúiyp shygharady» deushi edi, maghan aq emes bir staqan qyzyl bolsa da jetedi. Qaysyng barsyn?!» degeni. Rýstem degen suretshi-retusher aghamyz ornynan túryp «Shәke, jýriniz! dedi. Redaksiya ol kezde Furmanov pen Sovet kóshelerining qiylysynda. Birinshi qabatta ashanasy bolatyn. Rýstem agha sol jerden Shәkenning «búiymtayyn» oryndap riza qylyp jiberipti.
Al osy pendeshiligi ýshin, jýz gramm ishti eken dep Shәmshini jek kóruge bola ma? Shәmshini biz úly kompozitor bolghany, artynda ólmes múra qaldyrghany, sol múradan әli kýnge susyndap jýrgenimiz ýshin jaqsy kóremiz ghoy. «Valis koroli» atanghan Shәmshi – mәngilik! Oghan «nege qazaq mektepteri ýshin kýrespedi», kompartiyagha qarsy nege jasyryn partiya qúrmady» dep aiyp tagha almaymyz ghoy.
Osynday taghy bir mysal. Sol «Jetisu» gazetining redaksiyasyna úmytpasam, 1972 jyly bolu kerek, aqyn Múqaghaly Maqataev kele qaldy. Redaksiyada Jәmiylә Moldabaeva degen apay bolatyn. Sol kisige arsalandap «Ápke» dep amandasyp jatty. Sәl «buy» bar siyaqty. Shaghyn hollda ekeui sóilesip túrghan. Kenet shu shyqty. Sóitsek, gazetting hat bólimining mengerushisi Tasemen Jýsipov degen qart jurnalist bolatyn, óz bóliminde isteytin Jәmiylәgha kelgenin jaratpay Múqaghaligha «ket!» dep ózinshe ses kórsetip túrypty. Alatauday alyp túlghaly Múqang qarap túrsyn ba: «Jata qalyp aunasam astymda qalasyng ghoy!» dep jatty.
Eshkimge tiyisken joq, basqa eshkimde sharuasy joq. Kegendik әpkesine erkelep kelip amandasayyn degen shyghar, әri ketse bir-eki som aqsha súramaq bolghan shyghar. Biraq adamdardyng psihologiyasy solay, әnsheyin pendeshiligi ýshin, sәl iship túrghany ýshin únatpay ortasynan qughysy kelip túr. Múqandy búdan keyin de Kirov kóshesindegi «Shahtadan», Panfilov kóshesindegi «Garmoshkadan» jas aqyndardyng ortasynda talay kórdik. Biraq Múqannyng pendeshilikterin oilamappyz da. Kerisinshe kitaptaryn jastanyp, ólenderin jattap óstik.
Bizge qymbaty – Múqannyng dauylpaz jyrlary. Halyq mahabbatyna bólenui de sol ónerining arqasy. «Ol kezinde nege últtyng sózin sóilemedi?» deu adasqan súraq. Múqannyng jyrlary – últ ýshin, últtyq sana kýres. Atyraulaghan jýregin jalau etip әdildik izdegeni ras. Árkim ózining qolynan kelgenin jasaydy. Qolynan kelgenimen ortaq iske ýles qosady. «Ólse óler Múqaghaly Maqataev, alayda óltire almas ólendi eshkim» degen Múqang – qazaq poeziyasynyng aqiyghy. Búl halyqtyng bergen baghasy.
Últtyng úly túlghalarynyng әruaghyna tiyisu – úyat!
Marat Toqashbaevting Facebook-tegi paraqshasynan
Abai.kz