"Kisige jaqsylyq jasap kórdinder me?" -  dep súrady bir kisi janynda otyrghandargha qarap. "Jasap jýrgen shygharmyz", - degen dauys ər-ər jerden shyqty. Biraq eshkim de naqty, senimmen aitqan joq.

Shynyn aitqanda tosynnan qoyylghan súraqqa naqty jauap bere almay tosyrqap qaldyq. Otyrghandardyng bəri de ishtey kimge qashan ne jaqsylyq jasaghanyn oilap ketkeni ras. Bizden deni dúrys jauap bolmaghasyn ol kisi: "Jaraydy. Jaqsylyq jasau degendi qalay týsinemiz? Ne ol?" - dep súraghyn naqtylady. "Qinalghan adamgha kómektesu" - dedim bərinen búryn jauap bergenime məz bolyp.

"Kómektesu basqa nərse. Ekeuin shatastyrma! Qinalghangha qol úshyn beru ol sening mindetin!" degende ekilik alghan oqushyday kónilim pəseyip qaldy. Ana kisining otty janary ónmenimnen ótip barady. Qúday-au jaqsylyq jasamaq túrmaq onyng ne ekenin de bilmeydi ekenbiz ghoy dep oilanghanym sol eken, býkil ómirim zaya ketkendey kónilim qúlazyp sala berdi. Bərimiz ýndemey qaldyq.

Əlgi kisi: "Məselen, men kózim kórmeytin gharip janmyn delik,  - dep ýnsizdikti búzdy. - Jol jiyeginde óte almay túrmyn. Ne isteysinder?" Bizding ótkizip jiberemiz degen jauabymyzgha ol: "Ótkizip jiberuge mindettisinder. Ony jaqsylyq jasadyq dep oilamandar",  - dedi. Sonda jaqsylyq degen ne?
"Jaraydy endi qinalyp kettinder ghoy. Súraqty basqasha qoyayynshy. Mamandyqtaryng ne?" "Dəriger", - dep qaldy aramyzdaghy bireu. "Dəriger, aldyna auyryp kelgen adamgha ne isteysin?" "Emdeymin". "Ol sening mindeting emes pe?" "IYə". "Emdeu dərigerlik mindetin, qinalghangha kómektesu adamdyq boryshyn. Yaghny ol da mindetin. Sonda jaqsylyq degen ne boldy?"

Taghy da tosyldyq. Ýp-ýlken adamdar bolsaq ta úsaq-týiek kórinetin súraqqa jauap taba almay qinalyp ketkenimizdi kórmeysiz be? Tipti oilana almaytyn da bolyp qalghanymyz ba? Osy kezde dəriger: "Kisige jyly sóilep, kónilin kóteru", - dep edi, ana kisi: "Əkelshi qoldy", - dedi jas balasha məz bolyp. Uhhh! Súraqtyng jauaby tabyldy-au əyteuir! Ýstimizden on tonna jýk týskendey bərimiz de bir pəste jenildep sala berdik.

Aghamyz əngimesin əri jalghady: "Kisining kónilin tauyp sóileu sonshalyqty qiyn emes. Biraq sonyng ózin jasamaymyz ghoy biz. Reti kelse betin qaytaryp, ekinshi ret sóilemeytindey etip tastaugha tyrysamyz". Sózining jany bar dep oiladym. Ózgelerdi bylay qoyghanda erkeley, moynymyzgha asylghan balalarymyzdy da iyterip tastaymyz ghoy keyde. Bir auyz jyly sózimizdi qimay, qansha jaqyndarymyzdyng kónilin jaraladyq eken? Ózimizden basqany kórmeytin, estimeytin bolyp baramyz ba qalay?

"Jaqsy sóz - jarym yrys", "Jyly sóz jan semirtedi" degen qazaqtyng úrpaghy emespiz be? Endeshe, bir-birimizge jaqsy sózderimizdi arnap jýreyik. Bərinizge atqan kýnmen mol tabys, zor quanysh tiledim!

Áleumettik jeliden kelgen hat.

Jәnibek Qojyq

Facebook-tegi paraqshasynan