Qarulastarmen birge.  Berliyn, 1945 jyl.

...2013 jyldyng qarasha aiy Elordagha qyzmet babymen is-sapargha barghan uaqytymda, júmys ayaghy sәl sayabyrsyghan tústa elding bas gazeti «Egemen Qazaqstan» redaksiyasyn betke aldym. Bas gazetke maqalalarym jariyalanyp,  bas redaktor Janbolat Aupbaev aghamyz jyly lebizin bildirip, tyng taqyryptargha qalam tartyp túrugha aqyl-kenesin berip, sәttilik tilegen bolatyn, sondyqtan qalamger aghamyzben jýzbe-jýz tanysyp, sәlem bereyin, әri  rizashylyghymdy bildireyin degen niyet bolatyn.

Bas redaktor júmys orynan tabyla ketip, lezde qabyldaghany kónilge quanysh úyalatsa, odan әri әngimemiz jarasyp jýre berdi. Aghamyzdyng úshqyr qalamynan tughan kóptegen maqalalaryn oqyp jýrgenimde, bir bayqaghanym maqalalary búryn eshkim qozghamaghan, júrtshylyq kóp bile bermeytin jәne de oqyrman qauym qyzygha oqityn tarihymyzgha qatysty sony materialdar bolatyn. Jenisting 70-jyldyghy turaly da әngime qozghaldy. Aghamyz mende atyraulyq myqty batyrlar turaly sonau zamandarda maqalalar jazghanmyn dep ózine tәn sabyrylyqpen jýzime barlay qarady. Batyrdan kende emes ólkening úrpaghy bolghan son, ózimshe bar biletin batyrlardy tizip shyqtym. Sәl jymiyp Atyraugha is-sapargha kelip danqty batyr Bauyrjan Momyshúlynyng kitabyna keyipker bolghan jerlesimiz Ájigerey Qalymov turaly materialdardy qalay jinaqtaghany turaly qyzyqty әngimelip bergen bolatyn. Sonday naghyz batyrdyng biri, marshal G.K.Jukovtyng kitabynda esimi atalatyn Kenjebay Mәdenov, men ol kisi turaly Batys Qazaqstan oblysyna barghan sayyn materialdar jinaqtap jýremin degen tústa, ol kisi turaly biletindigimdi, kelini, pedagogika ghylymdarynyng doktory  Sholpan Isaghaliqyzy Janúzaqovamen júmystas ekendigimdi aitqan kezimde, onda inim, Ratushagha tu tikken batyr jerlesing turaly kólemdi maqala kýtemin degen bolatyn-dy.

..Qazaqy salghyrtyghymyzdyng qyrsyghynan, uaqyt jetpeydi degen syltaularmen maqala jazu keyinge qaldyryla bergeni de ras.

Ot keshu

Er tusa, erligi birge tuady demekshi Qazaq elining tәuelsizdigi jolyndaghy kýreste úrpaqtar sabaqtastyghy eshqashanda ýzilmey sabaqtasa órilip, jalghasyn tauyp, úran bolyp samghap, tasqyn bolyp selshe aqty.

Onyng naqty dәlelderining biri fashistik Germaniyanyng  «imperiya kensesi» ýii Ratushagha tu tikken qaharman batyr Kenjebay Mәdenov bolatyn. Qazaqy shejireni tarqatsaq Qúlmәliden – Ótemis, Shybyntay, Jaqsylyq, Qabylay. Shybyntay úrpaghynan – Mәden. Mәdennen – Kenjebay órbeydi. Al Ótemisten qas batyr, dauylpaz aqyn Mahambet taraytyndyghy barsha iyisi qazaqqa belgili. Bylaysha aitqanda Kenjebay Mәdenúly batyrlar úrpaghynan ekendigine anyq kózimiz jetedi.

Tәuelsizdikke bastar joldaghy iygi isterde  últymyzdyng birtuar úldary men qyzdary sózimen de isimen de aqtady.

Leytenant K.Mәdenov jәne kishi leytenant K.Gromov. Berliyn, 10 mausym, 1945 jyl

Sonau súrapyl 1943-ting qaqaghan qantarynda 18 jasqa tolmastan  Mәden qarttyng qara shanyraqqa ie bolatyn eng kenje úly Kenjebay óz erkimen Qyzyl Armiya qataryna attandy. Kishi komandirler dayarlaytyn Krasnohomsk jayau әsker uchiliyshesin oidaghyday ayaqtaghan son, sol jyldyng qarasha aiynda 3-Ukrain maydanynyng 57-gvardiyalyq atqyshtar diviziyasynyng 170-shi gvardiyalyq atqyshtar polkining qúramynda stanokty-pulemetshiler bólimshesining komandiyri bolyp jau qolynda qansyrap jatqan Ukraina jerinde qandy shayqasqa týsti. Maydan joly odan әri bylaysha órbedi. Kishi komandir K.Mәdenov 5-Ekpindi armiyanyng ofiyserlik jayau әsker kursyn tәmamdaghan song kishi leytenant ofiyserlik sheninn alyp, 1944 jyldyng qarasha aiynan bastap 1-Belorus maydanynyng 5-Ekpindi armiyasynyng 266-atqyshtar diviziyasy, Suvorov ordendi 1008-atqyshtar polki, 2-shi batalion rotasynyng 5-atqyshtar vzvodyna komandir boldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng eng súrapyl shayqastary Dneprden ótu, Yassy-Kishiynev operasiyasyna, Varshavany azat etu, Visla-Oder operasiyasyna, Berlindi alu shabuylyna qatynasty.

Jauyngerlik ar-namys, jauynger joldastarynyng qany tógilgen diviziyada qasarysqan jaumen jan ayamay shayqasta shynyghudy qatal uaqyt talap etti. Jas leytenant Kenjebay Mәdenov sol talap biyiginen kórine bildi. Ol soldatsha soghysa biluge de jәne komandir retinde әrbir soldattyng jýregindegi sózdi aitugha da tiyisti bolatyn. Ol sóz – Erlik bolatyn.  Búl әr jauyngerding jýregindegi sóz jaudy óz ordasynda talqandap, Jenis tuyn jelbiretu bolatyn. Búl talay adamnyng taghdyryn ózgertip, júldyzyn jandyratyn sóz bolatyn. Sol eren erligi arqyly ol últyn da, ózin de mәngilik danqtyng tabaldyryghynan attaty.

 Últ ruhy asqaqtaghan sәt

1945 jyldyng 16 sәuirindegi «Berlin shabuyly» operasiyasy ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi eng iri, әri súrapyl shayqas bolghany tarihtan belgili. Berlin operasiyasy kezinde 29 sәuir kýni leytenant K.Mәdenovting vzvody birinshi bolyp fashistterding aty shuly Reyhstagtan keyingi negizi úyasy Ratusha ýiine kirip jenis tuyn tikti. Búl aitugha da jazugha da onay...

Berlin qalasynyng әr ýiin bekiniske ainaldyryp alghan fashistter, qargha adym jyljugha múrsha bergizbey, qasaphanagha ainaldyryp, qyrghyn úrys saldy, kóshede adamdardar qany susha aqty. Árbir qadam ýshin jan alysyp, jan berisken súrapyl shayqas jýrip jatqan kezde K.Mәdenov batalion komandiyri IY.Bobylevtan shaqyrtu alady. Komandir joghary komandovaniyening búiryghy boyynsha  «Imperiya kensesi» Ratushagha jenis tuyn tigu onyng vzvodyna tapsyrylghanyn jetkizdi. Búl búiryqtyng qalay oryndalghany jóninde, soghystan keyingi beybit zamanda gvardiya kapitany K.Mәdenov: «...Búiryqty alghannan keyin vzvodyma kelip, jauyngerlerge aldaghy mindetterdi týsindirdim, tapsyrmany qalay oryndaudyng jayyn, shabuyl jasaudyng jobasyn aittym. Bizge bir bólimshe kómekke keledi. Ratusha – kóp qabatty qara qonyr zәulim ýi. Vzvod shabuyl jasaugha әzir. Ratushannyng qaqpasyna deyin 40-50 metrdey. Oq nóserining kýshtiligi sonday, ol asfalitty tesip óte almay, joghary shorshyp búrshaq jaughanday satyrlap jatyr. Birneshe snaryad Ratushanyng auyr qaqpalaryn búzyp, qabyrghalaryn opyryp jiberdi. Osy kezde  «Algha! Algha!» dep esikten ytqy jóneldim. Mening izimshe vzvodtaghy jauyngerler de bir-birden lap berdi. Úrystyng joyqyny Ratushanyng ishinde boldy.

Leytenant K.Mәdenov jәne kishi leytenant N.A.Kurohtiyn. Berliyn, 1945 jyl

...Aqyrynda «Imperiya kensesi» jaudan týgel tazartyldy da, Ratushannyng tóbesine biz tikken Qyzyl tu jelbirep túrdy», - dep jazdy (Qazaqstan kommuniysi, 6 mausym, 1970 jyl). Ratushany qorghap túrghandar atyshuly SS-ting tandauly bólimderi bolatyn.  Olar ólispey berisetinder qatarynan emes. Ratushanyng ishindegi shayqasta әr qabatty qolma-qol úrystarmen alugha tura keldi. Ratushanyng tóbesindegi túghyrgha joyqyn úrystardan song vzvod komandiyri K.Mәdenov pen komsorg K.Gromov jenis tuyn qadady. Soghystyng songhy kýnderinde bar bolghany 20 jasar leytenant Kenjebay Mәdenov fashizm ordasynda jenis tuyn tigip, últ ruhyn asqaqtatqan qas batyr boldy.

Úrpaqtar sabaqtastyghy

Kenjebay aghamyz soghystan oralghan song shanyraq kóterip, ýili-barandy boldy. Qaziza Uәliqyzymen otasyp dýniyege 4 úl, 3 qyz әkeldi. Rauza-Sәule atty egiz qyzdary, Mahambet, Isatay, Serik, Taras (ókinishke oray 2003 jyly dýniyeden ozdy) jәne Mayra atty úrpaqtary batyr әkelerin erekshe maqtanysh etedi. Býgingi tanda aghamyzdan taraghan úrpaqtar Atyrau, Oral, Astrahani qalalarynda beybit te shat-shadyman ghúmyr keshude. Adam úrpaghymen maqtanady jәne úrpaghymen myng jasaydy degen sóz bar dana halqymyzda. Adam ghúmyrynda úrpaqtar sabaqtastyghy da qatar órile órbeydi. Onyng jarqyn mysalyn batyrdyng úrpaqtarynan da bayqaymyz.

...Mahambet Kenjebayúly Otan aldyndaghy әskery boryshyn Qyzyl Tuly Qiyr Shyghys әskery okrugine qarasty Evrey avtonomiyaly oblysy, Babstovo selosynda ornalasqan әskery bólimde serjant ataghymen  radiopelengatorlyq qyzmetting bastyghy retinde ótep jýrgen kezi bolatyn.

1981 jyl. Qantar aiynyng shynyltyr bir keshinde kórshi jayau әsker bólimining plasynan ótip bara jatyp, janadan ilingen plakatqa kózi týsedi. Plakatta әskery bólimning Úly Otan soghysy jyldaryndaghy jauyngerlik joryq joldarynyng kartasy kórsetilgen eken. Zerek te angharghysh serjant kartadaghy әskery bólimning Dnepr, Ukraina, Yassy-Kishiynev operasiyasy, Polishany jәne astanasy Varshavany azat etu, Germaniya, Berlin operasiyasyna qatysqandyghyna erekshe mәn berip, oigha berilip bólimine oralady. Áskery bólimning joryq joldary tura әkesining soghys jyldary qyzmet etken bólimining joryq joldarymen sәikes kelui de kónilge qobalju engizdi. Ákesining joryq joldaryn eske týsirip, ózine senimdi bolu ýshin kórshi әskery bólimge ayaqtay baryp, barlyghyna kóz jetkizgisi keldi. Kópten kýtken   jeksenbi kýni komandiyrinen demalys alyp, kórshi әskery bólimning kazarmasyn betke alady. Kenes armiyasy bólimderinde qoghamdyq-sayasy sabaqtar ótkizetin, әri demalys bólmesi  atalghan «Lenin bólmesi» atauymen belgili kabiynetter boldy. Jauynger Mahambet Lenin bólmesinde qabyrghagha ilingen әskery bólimning tarihymen endi tanysa bastaghan kezde, bir top ofiyserler bólmege sau etip kirip keledi. Áskery daghdymen serjant Mahambet Mәdenov olargha ong qolyn shekesine aparyp, symsha tartyla qalady. Top ishindegi podpolkovnik qasyndaghylargha janadan jasaqtalyp jatqan bólmege dayyndalyp jatqan plakattar men kartalardy qalay ilinetindigin bayandap beredi. Kelgen top bólmeden shyghugha bet alghan tústa serjant podpokovnikten búl soghys jyldaryndaghy 1008-shi atqyshtar polki emes pe, eger de sol polk bolsa eki Qyzyl Júldyz, I dәrejeli Otan soghysy ordenderi jәne «Varshavany azat etkeni ýshin», «Berlindi alghany ýshin», «1941-1945 jj. Úly Otan soghysynda Germaniyany jengeni ýshin»  medalidarynyng iyegeri әkesi Kenjebay Mәdenov osy polk qúramynda bolghandyghyn jetkizedi. Tosyn jaghdaygha qatty tanghalyp, antarylyp qalghan podpolkovnik «qazir myna kelgen komissiya júmysyn ayaqtasyn, sen ketip qalma, ózim kelemin»,- deydi. Birshama uaqyttan song podpolkovnik qayta kelip, ózin tanystyrady. Osy әskery bólimning shtab bastyghy Malyh eken. Ol serjantty ózimen birge shtabqa alyp keledi. Shtabta jinaqtalghan qújattar ishinen әkesi turaly qújattardy kórsetip, soghysqa qaydan shaqyrylghandyghy, qay rotada qyzmet etkendigi, úrysta qanday erlikter kórsetkendigi, qanday nagradalar alghandyghy turaly  oqyp beredi. Podpolkovnik búl kezdeysoq kezdesuge erekshe tolqyp, әskery bólimning «Jauyngerlik danq» múrajayyn ashugha dayyndyq júmystarynyng qyzu jýrip jatqandyghyn, soghan kerek ekendigin aita kelip, komandovaniyemen sóilesip óz bólimine aldyrtugha júmystanatyndyghyn jәne jas jauyngerlerge ýlgi-ónege bolatyndyghyn, Otan qorghaudaghy úrpaqtar sabaqtastyghyna erekshe mәn bere jetkizedi. Serjant Mahambet Kenjebayúly búl úsynysqa ózining rizashylyghyn bildirip, aqpan-nauryz ailarynda ofiyserlik qúramynyng jiynyna ketetindigin jәne әskery boryshynyng ayaqtalu merzimi de jaqyn ekendigin aita kelip, shtab bastyghymen jyly qoshtasady. Kónilinde әkege degen maqtanysh sezimi kernegen, Otan aldyndaghy qasiyetti boryshyn ótep jýrgen soldat sonau Qiyr Shyghysta әke ruhymen osylaysha kezdesip edi.

Qyzyl Júldyz jәne I dәrejeli Otan soghysy ordenderine úsynylghan nagradalyq paraqshalary

2015 jyly maqalamyzgha arqau bolghan keyipkerimiz 90 jasqa toldy jәne Jenisting 70-jyldyghy toylandy. Osyghan oray batyrdyng úrpaqtarynyng qoldauymen «Ratushagha tu tikken qazaq batyry» (-Atyrau, «Aq Jayyq» baspasy, 2015. -256 b.) atty jinaq jaryq kórdi. Búl úrpaqtarynyng úlaghatty isi halyq úlyna degen qúrmet, erlikke taghzym dep týsingen jón.

... 2017 jyldyng shilingir shilde aiynyng songhy kýni men  tamyz aiynyng alghashqy kýnderining basynda «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy Atyrau filialynyng bastamasymen «Alash jolymen» atty ghylymy ekspedisiya úiymdastyryldy. Ekspedisiya júmysy Atyraudan bastau aldy. Maqsat – Alash arystarynyng izi qalghan oblystyng Qyzylqogha audany, Aqtóbe oblysynyng Oiyl audany, Batys Qazaqstan oblysynyng Qaratóbe, Syrym audandaryndaghy jәne Oral qalasyndaghy tarihy oryndargha taghzym etip, júrtshylyqpen kezdesip, dóngelek ýstelder men kezdesuler úiymdastyryp, pikir bólisip, derekter jinaqtau. Is-sapar barysynda Qaratóba auylyndaghy Múhit Meralyúly atyndaghy audandyq tarihy ólke tanu muzeyindegi jәdigerler arqyly audannyng tarihymen, audannan shyqqan tanymal túlghalar turaly qúndy derekterge qanyghyp, ýlken әser aldyq. Muzey jәdigerleri arasynan qaharman batyr K.Mәdenovtyng fotosy kózime ottay bastaldy. Qaratóbelikterde batyrdy óz jerlesimiz dep qadirleytindikterin asa zor iltipatpen atap ótti.

Fashizm obasynyng astanasy «imperiya kensesi» Ratushagha jenis tuyn tikken qaharman úldyng býkil qazaqqa ortaq er ekendigi kónilge maqtanysh sezimin úyalatty.

Aqqaly Ahmet, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory,  tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz