Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3414 0 pikir 27 Qantar, 2011 saghat 07:12

Dәuir Kýnesbekúly. «Aqsarbas» atajúrtqa jetti

Qytay elindegi eki million qazaqtan jyl sayyn sýiinshi habar keletin ghadet bar. Anau bir jyldary «Tiyan-Shan» kinostudiyasy «Kórikti meken» filimin elge әkelip, kórermendi kózayym qylghan-dy. Sosyn «Qara jorgha» men qara dombyrany Ginnesting rekordtar kitabyna biraq engizgenine qarap, auzymyzdy ashqanbyz. Qazaqylyqty әr qyrynan tanytyp jýrgen bauyrlarymyz biyl qanday syilyq әzirler eken dep ishtey kýtip jýrgenimiz jasyryn emes-ti. Mine, alghaday sýiinshi jetti. Osy aptada Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda arghy bette týsirilgen sujana filimning túsaukeseri boldy. Filimning aty - «Aqsarbas», ssenariyin jazghan Qytaygha tanymal qazaq jazushysy, Shynjang Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary Erkesh Qúrmanbekqyzy. Týsirushi top: QHR Ortalyq telearnasy, rejisseri Gau Fyng atty qytay.

Qytay elindegi eki million qazaqtan jyl sayyn sýiinshi habar keletin ghadet bar. Anau bir jyldary «Tiyan-Shan» kinostudiyasy «Kórikti meken» filimin elge әkelip, kórermendi kózayym qylghan-dy. Sosyn «Qara jorgha» men qara dombyrany Ginnesting rekordtar kitabyna biraq engizgenine qarap, auzymyzdy ashqanbyz. Qazaqylyqty әr qyrynan tanytyp jýrgen bauyrlarymyz biyl qanday syilyq әzirler eken dep ishtey kýtip jýrgenimiz jasyryn emes-ti. Mine, alghaday sýiinshi jetti. Osy aptada Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda arghy bette týsirilgen sujana filimning túsaukeseri boldy. Filimning aty - «Aqsarbas», ssenariyin jazghan Qytaygha tanymal qazaq jazushysy, Shynjang Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary Erkesh Qúrmanbekqyzy. Týsirushi top: QHR Ortalyq telearnasy, rejisseri Gau Fyng atty qytay.

Aldyn-ala aita ketelik, búl filimning jelisi shamamen búdan 100 jyl búrynghy qazaq ómirin, sahara mәdeniyetin, kóshpendi taghdyrdyng astarly otbasylyq jaghdayyn arqau etken. Jaz jaylau, kýz kýzeu, qys qystau, kóktem de kókteu saghalap, kóshe jýrip kógildir dýniyening esigin ashatyn qazaq jan-dýniyesi, túrmys-salty, әdet-ghúrpy sol kýiinde surettelgen shyn mәnindegi qazaqy filim deuge tolyq negiz bar. Ásirese, kósh saltanaty erekshe oryn alghan: týiege artylghan jýk, onyng әrbir detaly kýni keshegi ómir saltymyzdy kóz aldymyzdan qayta ótkizedi. Mynghyrghan maldy baghyp-qaghu jaghdayy, kiyizýiding bau-shuynyng tolyqtyghy, at әbzelderinin, keyipkerler kiyimining jarasymdylyghy kimdi bolsyn oqigha jelisimen erte týsetindey.

Oqigha jelisi Qaly atty bala, onyng aghasy Qaster, Aqtay atty seri jigit, jәne Ýkibala esimdi boyjetkenning arasynda órbiydi. Ýkibalanyng atastyrghan jigitke túrmysqa shyqpay toy ýstinde Aqtay serimen kónil qosyp, elden qashuy, bes jyldan song kýieui qaytys bolyp, Qalidyng aghasy Qasterge ýilenui, aqyry artynda qalghan eki balasyn qimay qayta ketui oqighagha arqau bolghan. Múndaghy negizgi iydeya - ananyng balagha degen mahabbaty, óshpes sezimi, qanday qiyndyq bolsa da, ózegin jaryp shyqqan baladan artyq eshtenening joqtyghy bolsa kerek. Múny botasynan ajyraghan Bozingenning Qasterding auylyna qayta-qayta qashyp keluimen, Qalidyng aqsarbas qozysynyng enesiz qalyp, ony eshkilerding sýzuimen jaqsy sәikestirgen. Osynyng bәrin kózimen kórgen Ýkibala uaqyt ozghan sayyn qos botasyn ansap zaryghyp, aqyry búrynghy qayynjúrtyna tartyp otyrady.

Eng bastysy, Filimning taza qazaq tilinde týsirilui, akterlerding kәsiby sheberligi bolmasa da óz rólderin oidaghyday somday alghany quantady. Keyipkerlerding óz dausymen boyamasyz berilgendikten de, dauystarynda anyqtyq bolmaytyn jeri de bar. Múny Erkesh Qúrmanbekqyzy kinonyng jasandylyqtan ada boluy ýshin solay etkendikterin aitady. Aytpaqshy, seri Aqtaydyng rólin elimizdegi belgili jas akter Núrlan Álimjan oinaghan.

Shamamen 1 million dollar qarjy ketken búl kinony kórushiler ekiúday pikirde bolghany da ras. Biri filim jelisinde shiraqylyq joq, shúbalanqy, bata berude, sóz mәnerlerinde jútandyq bayqalady dese, endi bir jaq taza kóshpendilik tarihymyzdy dәlme-dәl suretteuimen qúndy dep otyr.

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy birer kýnning ishinde iri kinozaldardan kórsetemiz dep uәde etti.

Bizdegi telearnalar shetelding arzan serialdary men atys-shabysqa, zorlyq-zombylyqqa, zombilyq men maniyaktyqqa qúrastyrylghan kóbik kinolaryn ekrannan ýzbey bergenshe, óz bauyrlarymyzdy qanattandyryp, osy sekildi últtyq naqyshy joghary filimderdi satyp, elge jetkizse, qanekiy?

«Abay-aqparat»

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019