«Jaqsy әke jaman balagha qyryq jyl azyq» deydi. Dәl osynyng dúrys sóz ekenine bildey bir uniyversiytetting jurnalistika fakulitetining studenti atanghan kýni kózim jetken edi.

Sózimning siqyna qarap әkemdi dókeylerding biri eken dep qalmanyz. Joq, әkem әlipti tayaq dep bilgenimen, sanaly ghúmyrynyng tórt jylyn qozy baghyp, qalghan qyryq tórt jylynda qoy baqqan qazaq. Bayaghy sapqozdyng kóp qoyynan tigerge túyaq qalmay júrt aigha qarap qalghanda, әkem paygha balap jýz toqty aldy. Jýz toqty bas-ayaghy bes jylda on esege ósip, dýrkiregen diyrektorlar tezek terip ketuge shaq qalghanda, biz tiline tikenek kirgir Kóktýinek auylynyng aituynsha, «millioner» bolyp shygha keldik. Auylgha kim keledi, myng bolghyr audan әkimi jetelep Kóktýinekke, Kәribay shaldyng qaraqosyna sýireydi. Audandyq «Arayly aimaq» pen «Óskeleng ónir» gazetteri nómir aralatyp әkem men sheshemdi, agham men jengemdi, nemere-shóberelerin kezek-kezek berip túrady. Nesin aitasyn, ataq jóninen apam Alla Pugachevadan, kókem Kirkorovtan kem týspeytin boldy. Sóitip jýrgende, «shalghaydaghy sharuasy shalqyghan» Kóktýinekke oblystyq gazetting tilshileri kele qalmasy bar ma?! Atqosshysy - audan әkimining orynbasary.

«Jaqsy әke jaman balagha qyryq jyl azyq» deydi. Dәl osynyng dúrys sóz ekenine bildey bir uniyversiytetting jurnalistika fakulitetining studenti atanghan kýni kózim jetken edi.

Sózimning siqyna qarap әkemdi dókeylerding biri eken dep qalmanyz. Joq, әkem әlipti tayaq dep bilgenimen, sanaly ghúmyrynyng tórt jylyn qozy baghyp, qalghan qyryq tórt jylynda qoy baqqan qazaq. Bayaghy sapqozdyng kóp qoyynan tigerge túyaq qalmay júrt aigha qarap qalghanda, әkem paygha balap jýz toqty aldy. Jýz toqty bas-ayaghy bes jylda on esege ósip, dýrkiregen diyrektorlar tezek terip ketuge shaq qalghanda, biz tiline tikenek kirgir Kóktýinek auylynyng aituynsha, «millioner» bolyp shygha keldik. Auylgha kim keledi, myng bolghyr audan әkimi jetelep Kóktýinekke, Kәribay shaldyng qaraqosyna sýireydi. Audandyq «Arayly aimaq» pen «Óskeleng ónir» gazetteri nómir aralatyp әkem men sheshemdi, agham men jengemdi, nemere-shóberelerin kezek-kezek berip túrady. Nesin aitasyn, ataq jóninen apam Alla Pugachevadan, kókem Kirkorovtan kem týspeytin boldy. Sóitip jýrgende, «shalghaydaghy sharuasy shalqyghan» Kóktýinekke oblystyq gazetting tilshileri kele qalmasy bar ma?! Atqosshysy - audan әkimining orynbasary.

Audannan kelgen tilshige toqty soyyp ýirenip alghan әkem, oblystyng tilshisine qashar bauyzdaugha qomsynyp, bie soysyn! Qobylandy Qyz Qúrtqany әkelgende, Toqtarbay da múnday toy jasamaghan shyghar. Ne kerek, әlgi tilshimiz, jay tilshi ghana emes, uniyversiytette dekannyng orynbasary, gazette ay sayyn aiqara betke óleni shyghyp túratyn aqyn aghamyzdyng ózi eken. Kelesi kýni qúla biyening qúlyny qosa soyylyp, eti audan әkimining «Volgasyna» tendelip, dekannyng orynbasarynyng ýiine qaray dedektedi. 11 jyldyqty «әni-mini» bitiremin dep, «ayy-kýni taqalyp otyrghan» men jurnalistika fakulitetine týsetin boldym. Sudyratyp maqala jazbaq týgili, jay sózdi byljyratyp әreng jetkizetin jazghan basym, sóitip, jurfaktyng studenti atandym.

Qúday des bergende, qasymdaghylardyng kóbi ózim siyaqty iyis almastar eken. Bireui týie, bireui biye, qaysybiri qoy berip týsken kileng «dókeydin» balalary bolyp shyqty. Sabaq ýstinde «qotyr at pen soqyr at, qasynysyp otyrattyn» keri, oqyp jarytqan joqpyz. «Qazaqstandyq BAQ-ta júmys isteude qiyndyqtar boldyrmaudyng teoriyalyq negizderin qalyptastyru» sabaghynda, bayaghy aqyn aghamyzdyng ómirden kórgen qúqayy men tragediyagha toly taghdyry jayly ólenderin tyndaumen ótkizetinbiz. Óleng nәrsiz be, bolmasa mening ólenge degen qabiletim әlsiz be, әlgi sabaqtan ýnemi qashyp-pysyp jýrdim.

Esesine, әkeyding tarapynan «syilyq» retinde sessiya sayyn semiz qúlynnyng eti dekan men «zamynyn» balkonynan tabylyp túrdy. Oqu sapasynyng tómendigine nalyp, kәrine mingen dekan basqalardy jerden alyp, jerge salyp jatqanda, maghan tura qarap sóz aityp kórgen emes. Qayta, «Kәribaech, qalyng qalay? Jataqhanang jaysyz tiyip jýrgen joq pa?» dep jymiyp sala beretin. Dekan demegen balagha «deni sau» ústaz birdeme dep kórgen be?! Áne, «jaqsy әke jaman balagha qyryq jyl azyq» degen sózding aqiqat ekenine sonda-aq ilangham.

Alayda, bizding әkeyding shapaghaty 40 jyl emes, 4 jyldan aspay qaldy. Jurnalist degen tabaqtay diplomdy alyp, salyp úryp teledidargha bardym. Bala kýnimde qoshqar sýzgen qisyq túmsyq aldymnan kese kóldeneng shyqty. Jelpildep radiogha jettim. Daryldaghan dauysymdy únatpady ma, dýrdiyip otyryp aldy diktoryn. Gazetke bar degenderge bezektep: «Maqala degen pәleni atama!» - dedim.

Aqyry, әkeyding aralasuyna tura keldi.

Bastyghynyng bosaghasyna kók biyeni kógendep, aqyry Shegirtkege qarsy kýres basqarmasynyng baspasóz hatshysy bolyp shikireyip shygha keldim. Sodan beri kóresini jurnalisterden kórdim. Qit etse boldy, «press-reliyz» súrap shygha keledi. Aq ter, kók ter bolyp ony da jazasyn-au. Bir әrpi qisaymay kelesi kýni gazet betinde túrady. Oqugha ózim úyalamyn.

Ótken joly qalalyq «Jarqyn Zaman» gazetin bir top qasqa bas «borshalap» otyr eken. Jalma-jan qúlaghymdy salbyrata qoyyp edim, qúlaghym qúrghyrdyng qúbylagha batyp bara jatqan kýnnen beter qyzarghany-ay.

«Shegirtkemen kýreste shydamdy bolayyq» degen taqyryp bola ma?!» - dep aqyryp túr bir qasqabas. «Ói, myna sóilemdi qara, - dep ónmendeydi ógizdey bireui: - Tyndandar, qyzyghy alda: «Bizding shegirtkege qarsy kýres basqarmasy memlekettik mekemesi, újym basshysy Saqtapbergen Salpanqúlaqovtyng arqasynda ótken jyly saranchanyng sanyn segiz prosentke azayttyq. Ziyankesterding túqymyn túzday qúrtu maqsatynda shegirtkeler shauyp jýrgen shabyndyqtardyng bәri órteldi. Al «shegirtkeden qoryqsang egin ekpe» degen emeurindi elemegen dihandardyng óz obaly ózine...»

Qasqamnyng toqtaytyn týri joq. Kabiynetting ishi gu-gu.

«...Jalpy, shegirtkemen kýres ja-uapty mindet! Oghan memlekettik dengeyde nazar audaryluy qajet. Ziyankesterding sany aspanda júldyzdan, jerde jemqordan kóp dese de bolghanday. Jemqorlardyng jegenin jelkesinen shygharyp, shegirtkelerdi shetinen shybynsha qyrmay, elimizding bolashaghy órkendey qoyy ekitalay. Endeshe, aghayyn, «júmyla kótergen jýk jenil» dep atam qazaq aitpaqshy, jemqorlar men shegirtkege qarsy shynayy kýreste shydamdy bolayyq! Búl rette aitarymyz, shegirtkening Otany - shabyndyq bolsa, jemqorlardy jemdeytin - para berushi. Olay bolsa, Jemqorlyqpen kýres basqarmasyna aitar kenesimiz mynau: әriptesterinizden ýlgi alyp, biz shabyndyqty órtesek, sizder aldymen para berushini para bermey túryp, tútqyndanyzdar. Sonda ghana...»

Shekemnen suyq ter búrq ete týsti. Syrtqa atyp shyqtym. Óitkeni, maqalanyng sonynda «material Shegirtkege qarsy kýres basqarmasynyng baspasóz hatshysynyng mәlimetine sýiendi» degen battighan jazu túr edi. Ony da qoyshy, kóp bolsa júrt kýler de qoyar. Áy, ózim de bayqamay jaza beredi ekem ghoy. Bәrin ait ta birin ait, parasyz ómir bar ma? «Kryshamnyn» balkonyndaghy kók biyening eti bitse mening kýnim ne bolmaq?! Osy para bolmasa, men oquymdy bitire alar ma edim?! Qúday saqtasyn!..

Jasasyn jaqsy әkeler!!!

Jasasyn jemqorlyq!!!

«Abay-aqparat»