Basyqarabalasy Qanapiya degende kóz aldymyzgha kózi kómir shoghynday, sózi mirding oghynday, eki iyghyna eki kisi mingendey batyr túlghaly jigit elesteydi. Shynynda ol qanday kisi boldy eken?! Ótken kýnnen qalghan suretter joq. Biraq, el auzynda saqtalghan derekter bar.

Saryarqanyng ataqty sal-serileri Birjan sal, Jayau Músa, Aqan seri, Segiz seri, Qúltumalardyng qatarynda qostanaylyq әnshi-sazger Qanapiyanyng da bolghanyn kóne kóz qariyalar kýni býginge deyin aityp otyrady. Qanapiya Qostanay oblysynyng Áuliyekól ónirinde, Qazanbasy ormanynyng Besaghash degen jerinde tuyp-ósken. Arghynnyng ishinde qúlqay ruyna jatady. Atasy Berdibaydan: Medet, Shedet, Basyqara tughan. Qanapiyanyng ózi tórt aghayyndy: Esqoja, Arystan, Álekesh degen inileri bolghan. Óz kindiginen úl bolmaghan.

«Qanapiya jýris-túrysy shapshan, qyzyl shyrayly, qoy qara qasty, qyr múryndy, keng mandayly, ajarly kisi eken. Aq shapan, ýkili qúndyz bórik kiyedi eken. Ýkili dombyrasyna monshaq tizip alady eken», – deydi kezinde Qanapiyanyng inisi Álekeshpen sóilesip, jas kezinde ózi de ol kisini kórgen Qoyshybayúly Tәnirbergen aqsaqal. Kózi ashyq, kókiregi oyau Qanapiyanyng Birjan salgha jazghan dostyq hatynan onyng sauatty bolghanyn bayqaymyz.

«Minse berik, shapsa jýirik qazanatym,

Qúlaq sal Telqonyrgha, jamaghatym!

Balasy Qojaghúldyng Birjan salgha,

Jibergen hatpen búl bir amanatym», – dep dәstýrli jyr ýlgisinde bastalghan ólenmen jazylghan hat osydan keyin Qanapiyanyng ózine ghana tәn aduyndy, ór keudeli sózderge kezek beredi:.

«Minushi em ker bestini, jylqy jiya,

Birjangha arnap aq  qaghaz, aldym siya.

Sibir men Orynborgha atym shyqqan,

Balasy Basyqara Qanapiya...

Tas biter tau basyna qiya-qiya,

Qolyma qalam menen aldym siya.

Ádeyi bir-eki auyz Birjangha arnap,

Sóz jazghan osylaysha Qanapiya...»

degen Qanapiya jyry kópshilikke oy salary anyq.

Onyng bizge jetken tuyndylary qasqaldaqtyng qanynday ghana. Biraq, az da bolsa saz ekenin aituymyz kerek.

Qanapiya ataqty aqyn Núrhan Ahmetbekovtyng anasy, aqyn qyz Ábishpen de aitysqa týsken. Bәlkim, el ishinen tabylyp qaluy.

E.Ismayylov «Aqyndar» dep atalatyn  halyq aqyndary tvorchestvosyna arnalghan monografiyasynda  Qostanay ónirinde tuyp-ósken halyq aqyndary Núrjan Naushabaev, Omar Shipiyn, Núrhan Ahmetbekov, Sәt Esenbaev shygharmashylyghyna toqtalady. Núrhan aqynnyng sózine sýienip, onyng sheshesi Ábish 19 jasynda Basyqarabalasy Qanapiyamen aitysyp, jenip shyqqan eken, – deydi.

Aqynnyng kóp sózderi sheshendik sózder qataryna jatady: «Batyrmen joldas bolsan, halqyn jaugha bermegenin aitady, sheshenmen joldas bolsan, sóz ónerining órnegin aitady, myrzamen joldas bolsan, kónilge jaqpaytyn qylyqty aitady, úrymen joldas bolsan, qanypezer búzyqty aitady, baymen joldas bolsan, mynghyrghan malyn aitady, shalduarmen joldas bolsan, qaydaghy men jaydaghyny aitady, sharuamen joldas bolsan, botasy men taylaghyn aitady, shebermen joldas bolsan, ústarasy men qayraghyn aitady», – deydi.

Auyzeki aitqan sózderining birinde: «Bir mәstekti әkelip qoragha baylap kór, aldyna súly tógip, kók shóp salyp, baghyp-qaghyp, sylap-sipap kýtkenindi úmytyp, jal bitken song toyynyp, aldyna barsan, tistep, artyna barsan, teuip, jaman maldy asyrasan, shoqtyghyna qol apartpas, jaman adamdy syilasan, janyna qonsy qondyrmas. Bilimsizdi myrza desen, qúlyna sanar, jalyna jal bitse, edireyip shygha keler. Tektige qyzmet etip, syilas bolsan, taryqqanynda shapaghaty tiyer», – deydi.

Endi bir sózinde: «Jigit ýilenbey ketpeydi, qyzday alghangha jetpeydi, qonaqasy ishilmey ketpeydi, shaqyryp bergenge jetpeydi, dau bitpey ketpeydi, by aldyna jýginip, әdildik bolmay jyghylsan, ólgeninshe esinnen ketpeydi», – dep kósiledi. Qartayghan shaghynda bir jiynda otyryp jastargha aitqany:

«Qústay edim bir kýnde,

Aydyng kólden qu alghan.

Biz qu alghan ol kólder,

Osy kýnde sualghan.

Batyr da boldyq bir kezde,

Jigit jiyp, tu alghan.

Myrza da boldyq bir kezde,

Elding syilap kәrisin,

Bay men kedey, bәrisin,

Alghys penen bata alghan.

Jastyq dәuren ótken son,

Kýsh pen quat ketken son,

Bir súmyray shal boldyq,

Auzy-basymyz quarghan...»

Serining inisi Álekeshting aituy boyynsha, Qanapiya 1840 jyly tuyp, 1917 jyly nauryzda 77 jasynda sýzekpen auyryp, qaytys bolghan. Ata mekeninde jerlengen.

Bizben әngimesinde aqynnyng Qostanay qalasynda túratyn jiyenshary Ýmit Aymúhambetova  jasynda qúlaghynda qalghan biraz jaydan syr tiyegin aghytqan edi.

Qanapiya aqynnyng әkesi Basyqara ýlken bay, әri molda, әri baqsy kisi bolsa kerek. Ol kisining birneshe әieli bolghan. Baylyghy sonsha, suarugha әkelgende jylqylarynyng sheti kórinbeydi eken, sonda da bәibishesi su ishken jylqygha qarap: «Shal-au, bizding jylqy osy-aq pa?» – deydi eken.

Úldarynyng biri Arystan asa kýshti bolsa kerek. Taban tirep túra qalghanda, par ógiz ornynan qozghalta almaydy eken. Jalghyz úly bir salyp qalghanynan jan tapsyra jazdapty, sodan bylay eshkimdi eshqashan jәbirlemeuge, qol tiygizbeuge ant bergen eken.

«Sol Arystannan Mústafa degen úl, Zeynep degen qyz tughan. Zeynep mening әkemning sheshesi. Mústafadan Smaghúl, Ahmetbek degen eki úl tughan. Búl kisiler de әri aqyn, әri dombyrashy. Smaghúl naghashym әri ýlken molda bolghan kisi, Mekkege barghan, jylan jútqan baqsy bolghan desedi. Onyng shyndyghyn bilmeymin. Oblysymyzda belgili molda boldy. Ol kisi «Ateist» degen jurnal  jazdyryp alatyn. Ýshkirgeni em bolatyn», – deydi Ýmit.

Qanapiya baydyng balasy bola túra, bar malyn kedeyge bólip berip, óziniki bitkennen keyin basqa baylardyng ýiir-ýiir jylqysyn aidap әkelip bir týnde soyyp, qaqtap, terisin dalagha tang ata jayyp qoyady eken, qughynshy kórsin dep. Kelgenderge «Bayekene ait, Qanapiya aidap, soyyp aldy!» – dep qoya beredi eken. Al birde qughynshynyng biri boy bermey, qol júmsay bastaghanda, ony daladaghy baqangha baylap qoyady. Sheshesi shyghyp: «Bosat, obal bolady, ana sýtimdi aspangha sauamyn, jibermesen», – degen song baryp qoya beredi.

Qyruar etti kedey-kepshikke bólip bergen seri ózi sol etten auyz da tiymeydi eken. Búghan nalyghan әkesi Basyqara balasyna teris batasyn berip, teris qarapty. Basyqara aitqany qalt ketpeytin baqsy  eken, birde bir aghayyn kelinderining biri Basyqara әuletin balaghattap kókip keledi eken, ony estigen Basyqara shyday almay: «Oy, Qúday, qaq basynan qondyrghyr!» – degen eken, әlgi әiel kire bere tabaldyryqta eki qolymen basyn ústap, jan tapsyrypty. El sózine sener bolsaq, teris bata alghan Qanapiya әrqily kezendi bastan ótkizse kerek. Jolda toqtaghan auyldary biri syilap qarsy alsa, biri qoryqqanynan asyn beredi eken.

Birde mynaday jaghday bolypty. Qys kýni bir auylgha baydyng ýiine kelip toqtaydy. Dalada bórkin sheship, qamshymen eki qúlaghyn, eki ayaghyn tartyp-tartyp jiberip (әdeti eken), atqosshysyna: «Baryp, Qanapiya kelip túr dep ait!» – deydi.

Qaytyp kelgen oghan: «Ne dedi?» – depti.

Ol: «Ýndemedi», – deydi.

«Endeshe kirelik!»

Kirip kelse, eki kisi tórde kósilip, jastyqqa jantayghan, aldyna as qoyyp jatyr eken.

«Bylay shyghynyz!» – degen ýy iyesining sózinen keyin baryp dastarhangha otyrady, ana kisiler oryn bermeydi, sóilespey, mensinbey otyrghanyn bilgen son, kózin qysyp qalyp, atqosshysyna belgi beredi, ol bayqamaghansyp shamdy sóndirip tastaydy. Shyrpy izdep әure bolyp, shamdy jaqsa, tabaqta dym joq. Qonaqtar biri qazy, biri qarta ruynan eken.

«Siz kimsiz?» – degen sózge Qanapiya: «Sender biring qazy, biring qarta bolsan, men jayamyn», – dep dýrse qoya beripti.

Qazaqtyng sheshendik ónerine tanday qaqqan zertteushilerding biri P.Melioranskiy: «Qazaqtar sheshen әri әdemi sóileuding ýlken sheberi. Sóz ónerining qúdiretti iyeleri – ertekshi-әngimeshilerdi, improvizatorlar men jyraulardy olar qadir tútyp, erekshe qúrmetteydi», –  dep jazghan bolatyn. Osy sózdi Qanapiya aqyngha baylanysty aitugha da bolady. Qanapiya aqynnyng býginde el jii aitatyn әni bireu ghana. Biraq bireu de bolsa, biregey әn ekendiginde eshkimning dauy joq.

«Jasymnan kóp saldyrdym qarshyghany,

Aqqan ter mandayymnan tamshylady.

Nyspymyz Qanapiya bolghannan son,

Jiylyp ónsheng qashqyn jamshylady.

Jasymnan qarsy boldym hanzadagha,

Jýirik at jaraspay ma bozbalagha.

Balasy Basyqara Qanapiya,

Jem boldym ala qystay qandalagha» –

dep aqyndyghyna batyrlyghyn serik qylghan azamat aqyn eshkimge esesin jibermegenge úqsaydy.

El auzyndaghy әngimelerding birinde Qanapiyagha jergilikti dýmshe moldalardyng biri jala jabady. Ayday jónelgen jandarmdardan qapysyn tauyp, qashyp shyqqan Qanapiya auylyna kelse eki әieli de toyda jýrse kerek, molda da sonda bolsa kerek. Qanapiya janyna ergen serikterining biri arqyly habar bergizip: «Meni jandarmmen shayqasyp, oqqa úshty, qaytys bolyp ketti degen habar berinder», – deydi. Áyelderine qalay joqtau aitu kerek ekenin de ýiretip qoyghan bolu kerek, olar eki býiirin tayanyp súnqyldaghanda, estigen elding etegi jasqa tolady. Ólimdi jerge payda izdep kelgen dýmshe molda Qanapiyanyng ýstine kirip, qolyn ústay bergende, bos jatqan ekinshi qolymen moldany jaghynan tartyp jiberedi. Ne bolyp, ne qoyghanyn anghara almay, esengirep qalghan moldekeng «óliktin»  betine ýnilse, ol bir kózin baqyraytyp ashyp qaraghanda, moldanyng esi shyghyp, bólmeden túra qashyp, esik aldyna baryp talyp jyghylady.

Qanapiyanyng qalyng júrtshylyqqa әli keng taray qoymaghan ekinshi әnin Nauyrzym audanyndaghy Qayghy auylynda túrghan qadirli aqsaqal, belgili әnshi Bayqonys Múhamedjanov jaqsy biletin edi. Ókinishke oray, búl әn әli kýnge deyin әn jinaqtarynda jariyalanbay keledi.

Atalghan әnning mәtini mynanday:

«Kerbesti atqa minemin jylqy jiya,

Abzal qyzdar tartady garmoniya.

Qúiqyljytyp osy әnge basatúghyn,

Basyqara balasy Qanapiya.

Ayaghyma kiygenim qajol kebis,

Silekeyi qalqanyng bal men jemis.

«Elde seri jalghyz men» –  dep jýrgende,

Súlu qyzdyng ósegi shyghady emis».

Qanapiyanyng ýzik-ýzik ólenderin el auzynan jazyp alyp, osy uaqytqa deyin saqtap kelgen úrpaqtarynyng biri Mústafanyng nemeresi, Ahmetbekting qyzy – Qanshayym Karmenova. Onyng aituyna qaraghanda, ataqty «Qanapiya» jyrynyng songhy shumaghy:

«Sary masa bizding eldi shaghyp jatyr,

Qapajan ony bilmey ne qyp jatyr?!

Qyzghanghan qyzyl itke jem bolady,

Saumaly sabasynan aghyp jatyr», – degen joldar týsip qalghan.

Al:

«Ótening ózi jaqsy, bala jaman,

Ótipti bizden búryn talay zaman,

Jýn-jybyr, qyl-qybyrgha ýstim toldy,

IYә, Alla, qútqar deymin esen-aman.

Óteke, ýiing suyq, qoran-daghy,

Suy joq dәret alar qúmandaghy.

Atyma shóp, astyma tósek te joq,

Qosqa qonsam bolmay ma múnan-daghy», – degen sózin Óte degen kisige aitqan eken.

«Qolyma aq qaghaz ben aldym siya,

Balasy Basyqara Qanapiya.

Biy-ty dep aitqan sózge týsinersin,

Sýigenim, osy hatym bir qúpiya» – degen óleng de, mazmúnynan kórinip túrghanday, Qanapiya jyry ekendigi kýmәn tughyzbaydy. Jalpy, Qanapiya aqyn ejelgi shyghys shayyrlary sekildi óz esimin shygharghan ólenderine jii qosyp otyrghan. Jasy úlghayghan shaghynda mynanday óleng shygharghan:

«Aspanda úshyp jýrgen aqsha qúrlar,

Myltyqtyng bilte bassa oghy zyrlar.

Ólendi jas kýnimde aitushy edim,

Kelmeydi úlghayghan song dauys-múndar.

Ýlken joq  Múhamedten, Qúdaydan son,

Qatty joq tobylghydan, yrghaydan son,

Ólendi jas kýnimde aitushy edim,

Kelmeydi dauys shirkin úlghayghan son.

Úshady bozsha torghay kódeni yqtap,

Sóileydi jaqsy jigit sózin myqtap.

Jýrgende múrtqa ókpelep, saqal shyqty,

Ýstine jyghylghannyng júdyryqtap».

Aqyn jyrlary Birjan sal, Aqan seri, ýkili Ybyray sekildi sal-seriler ólenderimen mazmúndas:

«Deushi edim kәrilik kelmes manayyma,

Orta jýz, atym shyqty talayyna,

Búl kýnde qyz-kelinshek qyryn tartty,

Kirgen song aq-nysana samayyma.

Bizderge elu degen tanyldy ósek,

Halyqtiki ras eken, eseptesek,

Qyryq asyp, elu jasqa kirgennen son,

Kisige jaramaydy bóten tósek».

Qanapiya aqyn sol tústaghy kóp aqyndar joralghysymen әielder turaly da óleng jazady. Áyelding ústamdysy, aqyldysy ghana er jigitke baq әkeletinin aita kelip:

«Qatynyng jaman bolsa, basyng qatar,

Demey-aq ýlken kisi, atyndy atar.

Kәpirden qútylatyn esh hayla joq,

Kesh bolsa, sýiretilip birge jatar.

Estiysing qatynynnyng aqyrghanyn,

Artynan «múnda kel!» – dep shaqyrghanyn.

Uaqytyng bar bolsa da, kemshilik kóp,

Tizesin onasha ýide batyrghanyn».

Osynday mәndi sózderi, sәndi әuenderi qalghan sanlaq aqyn el jadynan shyghuy mýmkin emes.

Aqylbek  Shayahmet

Abai.kz