Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 4592 20 pikir 20 Sәuir, 2018 saghat 10:33

Latyngha kóshkenimizge shovinister shoshyghan sayyn Elbasygha riza bolamyn!

Reseyding  Kremlige baylanghan shynjyry jetken jerge deyin ýretin Vladimiyr  Soloviev deytin jurnaliysi Qazaqstannyng latyn әlipbiyine kóshkenine shala býlindi. «Qazaqtar da ózi jazu-syzu bolghan ba » dep, óz sózderine ózderi mәz boldy  sybaylastarymen.  Onyng ar jaghynda  әriyne, keshe Qazaqstannyng  BÚÚ-daghy  Reseyding AQSh-ty aiyptaghan qararyna qosylmay qalys qaluyna degen qara qazan ókpeleri  qabynuly bolatyn.  Áriyne, Qazaqstan  óz ústanymyna say kelmese, dauys bermeydi, óitkeni Tәuelsiz memleket emespiz be?

«Qazaqtar da ózi jazu-syzu bolghan ba?» demekshi,  Reseyding astanasy Mәskeu bastap orys knyazdyqtary týgel Qazaqstan múrageri bolyp tabylatyn Altyn Ordagha talay jyl salyq tólep túrghandaryn úmytyp qalghan siyaqty.  Knyazdary  taqqa otyrarda  Altyn Orda hanynyn  tabanynyng  izi   týsken  taqtany sýiip,  ant beretindikterin beynelegen orys suretshisi    V.Orlov-Petrovtyn  1912 jyly salynghan  «Knyazdikke ant beru» (Altyn Ordagha adaldyqqa ant beru) degen ýlken kartinasy bar  ekenin de esterine salamyz. (Búl tarihy taghylymdy  kartina tayauda «Qazaq ýni» gazetining birinshi betine tútas jariyalanyp, Qazaquni.kz  últtyq portalynyng basty betinde túraqty túratyn bolady.)   Jalpy Reseydin  siyrdyng býiregindey bólshek-bólshek  knyazdyqtarynyng basy birigip, birtútas memleket bolghany ýshin Altyn Ordagha qaryzdar ekenin reseylik ghalymdardyng ózderi  jarysa  jazyp jýr qazir.

Al Aleksandriyadan keyingi әlemdegi ekinshi kitaphana ornalasqan, Aristoteliden keyingi ekinshi ústaz Ál-Farabiyding otany   Otyrarda elu  mynday halyq bolghanda  Mәskeuing týgili London men Parijde on myngha juyq  qana túrghyn bolghandyghy belgili. Al týrkinin  tól jazuy  dәuirlep túrghan ol kezde slavyan jazuy joq bolatyn,  al Mәskeuinning iyisi de joq edi..

Búlar  Qyrymdy zansyz tartyp alghasyn,  Ukrainany aityp, jan-jaghyna jalaqtap qoyatyn әdetteri boyynsha ana jyly Belorussiyanyn  jerine de kóz alartqan edi. «Ketpenning basyn bassan, saby mandayyna  tiyedi» degendey,   batyr batiko  Aleksandr Lukashenko  «Euronews» telearnasyna bergen súhbatynda Reseyding Qyrymdy ózine qosyp alu sayasatyn synay kelip:  «Olay bolsa, Batu hannyng kezenine oralayyqshy…  Onda Qazaqstangha  Resey territoriyasy men Shyghys Europany jәne  Batys Europany  qaytaryp beru kerek bolady»»- dep, qaq mandaylarynan sart  etkizgen. Sodan esterin endi jiya bastaghan boluy kerek, qaytadan  taghy da Qazaqstangha  qyryn qaray bastapty…

Latyn demekshi, 2013 jyly men «Latyn әlipbiyine qarsylyq – últtyq mýddege qarsylyq» atty maqalamda  latyngha qarsy shyqqan qazaq ziyalylaryna  «Sizder sonda orystyng kirillisa qorasynan shyghyp, latyn әlipbiyine ótuine jandary shygha qarsy bolyp jatqan orys shovinisteri  jirinovskiiylerdi, limonovtardy qoldaysyzdar ma?» dep, synaghan bolatynmyn. Mine, taghy da jirinovskiylerding jalghasy tabylyp jatyr..

LATYNGhA KÓShKENIMIZGE ShOVINISTER ShOShYGhAN SAYYN ELBASYGhA RIZA BOLAMYN!  Syrttan da, ishten de qarsylyqtar bolyp jatsa da, Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev tabandy týrde tarihy sheshim qabyldap, Ruhany Tәuelsizdigimizge batyl qadam jasady.

Keshe Aqparat jәne kommunikasiya ministri Dәuren Abaevtyn  «Soloviev degen jurnalisti tanymaymyn, onday habardy da bilmeymin» -degeni de dúrys boldy. Tanysyn, tanymasyn, mәsele ministrding resmy jauabynda! IYә, Mәskeudegi  kóptegen kóbikauyz jurnalisterding  birin ózge eldin, Tәuelsiz memleketting ministri tanuy tiyis pe?  Reseyding Aqparat ministri bizding Núrtileu Imanghaliyúlyn nemese Beysen Qúranbek pen Berik Uәliydi tanidy ma? Sol sekildi qarau kerek. Búny әriyne, «Orystargha qazaqsha sóileuge bolady ma, búl  ne súmdyq?!.» dep, shalqasynan týsip, Ruzanyng etegine jarmasatyn pavlodarlyq  keptegen qazaq ziyalylary sekildi   qúldyq sanadaghylar ghana týsinbeui mýmkin… Reseyding iyti men qúsyn da tanyp, jeti atasyn jiliktep berudi mәrtebe sanaytyn qúldyq psihologiyadan arylmaghandargha Aqparat ministrimiz  ýlgi kórsetip, tynnan týren salyp berdi…

Al Syrtqy ister ministrligining mәskeulik jurnaliske shara qoldanbaq bolyp jatqanyn tek qana quana qoldaymyz.

Ótken jyly Kremlidin  osy súrqy jaman súrqyltayyn attay qalap, Astanagha shaqyryp alyp, auzyna qarap, qaltasyn qarjygha toltyryp bergen, ayaghyna oralyp, janyna jarmasyp suretke týsip,  armanyna jetken Armanjan Baytasov bastaghan alaókpeler ne der eken endi? Oghan deyin de Qazaqstannyng ýstinen at aidap jýrgen Soloviev bolsa, Mәskeuge barghasyn ózin syghyp aludyng ornyna,  jayylyp tósek, jyghylyp jastyq bolyp qarsy alghan  qazaq ziyalylarynyng  aljyghan beyshara ekenine taghy da kózi jetkenin  aityp, masqara qyldy. «Mening ashyqtan-ashyq neoimperiyalyq pozisiyamdy bile otyryp, ózin tәuelsizbin dep jýrgen búl el maghan eshnәrse istey almady! Aytarymdy aittym, aqshamdy da qapshyqtap taptym!»,- dep, qazaqstandyqtardyng tartqan tabaqtaryn  bastaryna tónkere saldy…

Mine, naghyz qúldyq sanadaghylar  osy Solovievting Astanagha keluin úiymdastyrghandar! Endi olardyng ne oilaytyndarynan, әriyne, Solovievtyng tilinde – Resey tilinde oilaytyndyqtan da, eshqanday  ýmit kýtuge bolmaydy! Mening de olarmen sharuam joq!

Aldymen últtyq  mýddeni oilamaghn jerde memleketting irgesi berik bolmaydy.

Qazybek Isa

Derekkózi: «Qazaq ýni» gazeti

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364