Ushurovanyng ýstinen qylmystyq is qozghalsyn!
Redaksiyadan: Jogharydaghy jazbany Adilyam Ushurova esimdi bizge belgisiz adam әlemjelige qaldyrypty. Ol shaghyn jazbasynda tútas bir últtyng namysyna tiyip, auyr sózder aitqan. Ushurovanyng sol jazbasyn kózi shalyp qalghan portalymyzdyng túraqty avtory N. Qoshamanúly oghan qarsy ózining pikirin bildiripti. Biz, әriyne, memleketimizding tútastyghyn, elimizde últaralyq yntymaqtyng túraqty boluyn qalaymyz. Sondyqtan da Ushurova siyaqty birlik pen berekege úryna sóilegen adamnyng jazbasy men qosa avtorymyzdyng maqalasyn jariyalap otyrmyz.
«Jaman ýidi qonaghy biyleydi» degen – osy. Adilyam Ushurova esimdi úighyr qyzy qarny toyyp, qaltasy qampayghan song óz ornyn úmytyp, últymyzdy qorlay bastady. Onyn: «Mambet, tvoy narod (qazaqtardy aityp otyr-avt) krome besbarmaka nichego ne znal. Uygury vam glaza otkryliy... Nado vas nahuy v gory gnati. Chtoby navoz jrali» - degeni shekten shyqqan sóz boldy. Onyng aituynsha, qazaqty oqytyp, toqytyp kózin ashqan da úighyrlar eken. Búl úighyr qazaqqa «kak izgoy obshestva» dep qaraytyn sekildi. Adilyam Ushurovanyng ashyqtan ashyq, osylaysha úshyna sóilep otyrghany – memleketimizding ishki últaralyq qatynasta jiberip otyrghan qateligining jemisi. Ol óz sózimen - Qazaqstanda jetekshi últ qazaq emes, qojayyny syrttan kelgender ekendigin, Qazaq Ýkimetining ózgelerding aldyndaghy dәrmensizdigin, zannyng oryndalmaytynyn, bizde barlyghyn aqsha sheshetinin taghy dәleldep berdi. Al, búghan arlanyp jýrgen bizding sheneunikter joq. Olargha aitsang «oybay, bauyzdasa da ýndeme, Qazaqstanda 100-den astam últ túrady, olardyng kóniline qarau kerek» dep shulap qoya beredi. Sonda qazaqtyng mýddesin kim kóteredi?
Tarihtan belgili, Adilyam sekildi separatistik pighyldaghy jandar belgili bir últ jónindegi әrdayym ózining qanynda bar eskilik soqyr senimdi auyq-auyq әdeyi qozdyryp otyrghan. Búl úighyr әielining (subektinin) is-әreketining astarynda ne jatqanyn, kimning sayasatyn jýrgizip jýrgenin jedel anyqtauymyz qajet. Búl – onyng óz sózi emes, ortasynyng sózi. Onyng ortasy men jebeushileri kimder? Onyng artynda ishki qoldaushylary men syrtqy kýshter túruy da mýmkin. Múnymen ÚQK-i ainalysuy kerek.
Sebepsiz saldar bolmaydy, kezinde Shelektegi úighyrlardyn: «Memleket sizderdiki bolghanymen, jer bizdiki» - degenin, 2000 danamen «...Istoriya Uygurskoy derjavy» kitabyn taratyp qazaq jerin daulaghanyn da úmytqan joqpyz. Úighyrlardyng Almaty oblysyn súrauy birinshi ret emes. 1986 jyly 19 jeltoqsanda qazaqtardyng biylikten aiyrylyp, jazalau nauqanyna úshyray bastaghanyn, eldegi qalyptasqan jaydy qolayyna paydalanyp qalugha tyrysqan úighyrlardyng bir toby sol kezde: «Almaty úighyrlardyng mekeni, biz búl jerde úighyr avtonomiyasyn qúrugha tiyispiz, osy jolda bizge kómek etuinizdi súraymyz» degen («Interviu.kz»,17.11.06) mazmúnda Gorbachevke hat jazghany belgili. Olardyng «IYeny hayat» gazeti búl aimaqty úighyrlardyng jeri, qazaqtar ony basyp alghan dep jazyp keldi.
Aytarym, qazaqtardy syrttan qonys audaryp kelgenderding qayta-qayta arandatu әreketteri alandatady. Qytaydan bosyp qashyp kelip, endi toyynghasyn su ishken qúdyghyna týkirip jatyr. Onyng últyma aitqan auyr sózi janymdy auyrtty, qatty kýizeltti. Áytse de, shydamnyng da shegi bar, qazaqty ashyndyra beruge bolmaydy. Búghan Jeltoqsan, Jana Ózen, 1991 jylghy Oral oqighasy, Mayatas, Manghystau men Atyrauda qaytalanghan oqighalar kuә.
Niyeti qara pendelerding úldarymyzdy qúl, qyzdarymyzdy kýng etip, halqymyzdy qorlauyna jol joq. Halqymyzdyng ar-namysyn tu etip alyp jýre almasaq eldigimiz de, qúnymyz da bir tiyn. Endeshe, ózin ýstem sanap, ekinshi últty qorlaghan, basyp-janshudy, «diskriminasiya» mәselesin qozdyrghany ýshin QR-nyng zanyna sәikes jogharydaghy postty jazghandardyng ýstinen qylmystyq is kóterilsin. Múnday arandatushylardy zang ayasynda tezge salmasaq, biz últaralyq jarylystargha kuә bolamyz.
N.Qoshamanúly
Aqtóbe qalasy
Abai.kz