Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 5304 6 pikir 24 Sәuir, 2018 saghat 12:18

Ermúrat Bapi: Gazetti tәuekelge tiguge bolmaydy...

 

"Dat"...iyә, ol - "SolDat"...tastan óngen "Tasjarghan". "Dat" jobasymen jaryq kórip jatqan ózge de gazetter jәne Ermúrat Bapi. "Ermúrat Bapi" degen esim-soydyng ózi qazir qoghamnyng sayasy sanasy men ruh bolmysynda sakralidi qúbylysqa ainalyp ketken siyaqty. Biylik pen baylyqqa qoly jetkenning әrkimge әli jetken býgingi zamanda Ermúrat Bapy újymymen, gazetterimen "Soqyr Femidanyn" sotyna talay bardy. Talay jyghyldy. Biraq, synghan joq. Arada jyldar ótip, qazaq baspasózining tarihyna ýniletin kezeng tughanda eng kýresker gazetterge Bapy babanyng túyaghy qol qoyghanyn kórip, keyingi úrpaq bas shayqaytyn shyghar.

Bizding biluimizde, Ermúrat Bapy - baspasózdi basqaryp arzanqol bedel jighan, biznes jasaghan adam emes. Sarjaghal gazet-jornaldy sauyndy siyrgha ainaldyrghandardyng sapynan tabylu - oghan satqyndyqpen teng bolsa kerek. Sondyqtan da,  Erekendi payym parasatqa kemel júrt Túlgha dep tanidy. Tómendegi súhbatynda  aitqanday, 20 jyldyng shiyreginde «Dat» gәzeti de, onyng ózi de Qazaqstan qoghamynda sayasy subiekt bolyp qalyptasty. Biz "Dat" pen Ermúratty, Ermúrattyng jolyndaghy gazet újymyn jirma jyldyqtarymen qúttyqtaymyz. Kiyeli kitaptardyng kәuilik etuine jýginsek, "Áueli sóz bolghan..." Demek, sóz bolady, sóz qalady qashanda. Sonyng ishinde "Dattyn" sózi qalaryna bek senemiz! 

Dәuren Quat 


-Ermúrat agha, "Dat" jobasymen jaryqqa shyqqan gazetterge 20 jyl boldy. Búl az uaqyt emes. Kóp dep te aita almaymyz. Osydan jiyrma jyl búryn joghary biylikke «Dat» aitqan basylym býgin de últqa, memleketke, el bolashaghyna qatysty basty mәselelerding bel ishinde jýr. Ol kezden beri ne ózgerdi?

-Bilesing ghoy, Núrgeldi: osy 20 jyldyng ishinde bizding qogham da, memleket te ózgergen joq. Aldygha qaray úmtylystan júrdaymyz. Bizding elde óreskel búzylyp jatqan adam qúqyghy mәseleleri, esengiregen ekonomika, sayasy prosesster, әleumettik-túrmystyq jaghday, qymbatshylyq, kedeyshilik. Osy pozisiyalardyng barlyghy boyynsha bizde keri dinamika ósip barady.

Men keyde otyryp oilaymyn... 20 jyl boyy qashyp-pysyp, qudalauda jýrip shygharyp jatqan gәzetter, sayasy partiyalar men qozghalystar el-júrttyng sanasyn ózgertuge tipten de yqpal etpegen be dep...

-Bәlkim, qoghamnyng sanasy ózgergen bolar. Ras, jogharydaghy ekonomikalyq, әleumettik nemese adam qúqyqtaryn qorghau pozisiyalarynan keri dinamika basym. Degenmen, qogham sanasy ózgergeni anyq qoy?

-Ras, qoghamdyq sanada úmtylys bar. Biraq ol úmtylystyng materialdanu prosessi batpaqqa batyp jatyr. IYә, qazir júrt eldegi túralaghan jaghdaydy jaqsy bilip otyr. Biraq qalyptasqan sayasy jaghdaydy ózgertuge batylsyz. El ishin ýrey biylegen. Degenmen әli de ýlken ýmit bar. Jaghday taghy da 20 jylgha sozylmasy anyq. Ary ketse, 5 jyldyng ishinde elde sayasy ózgerister bolady dep bilem.

-Ermúrat agha, ekeuimizding ótken jolghy súhbatymyzda qazirgi Qazaqstandaghy BAQ-tyng jay-kýii jayly sóz ettik. Sonda siz, «qazirgi BAQ Aqordanyng aulasynda baylauly túrghan it sekildi aitaghymen ghana ýredi» degen ediniz. Júrttyng tamaq satyp alugha qanshalyqty qúqy bolsa, aqparat alugha da sonshalyqty qúqy bar. Alayda, biylik dialogtan góri diktovkany qúp kóreteni belgili. Erteng tranzittik kezeng kelip kiredi. Ol kezde baspasóz qalay bolady? Ol kezde «Dat» ne jazady?

-Baspasóz degen qúdiret qoghamnyng ainasy ghoy. Eger elde qazirgidey avtokratiyalyq jýie saqtalyp qalatyn bolsa, baspasóz de erkin samghay almaydy. Biylik salghan tar túsaumen baspasózding ózgerip sala berui mýmkin emes. Qoghamnyng sayasy qondyrghysy belgilep qoyghan plankadan baspasóz biyikke sekirip kete almaydy.

IYә, ras tranzittik kezeng sózsiz bolady.

Orystar "basynnan biyik sekire almaysyn» deydi.  Odan biyikke sekiru ýshin, sayasy reforma, týbegeyli ózgerister qajet. Al siresip, sinip alghan avtokratiyalyq biylik ózining jyly orynynan túrghysy joq.

Biraq bizding gazet biylik belgilegen plankadan joghary túrghan taqyryptardy erkin qozghaydy. Óitkeni, búl gәzette qoghamdaghy tiym salynghan taqyryptardyng bәri bar. Preziydenttik biylikten bastap, auyldaghy әkimderding júmysyna deyin tegis jazylady.

Biraq, bizde de jazylmaytyn taqyryptar bar. Jasyratyny joq, mәselen, Qazaqstannyng birinshi Preziydenti turaly zangha baylanysty, onyng otbasynyn, densaulyghynyn, bala-shaghasynyng qúpiyasyn búrynghyday ashyq jaza almaymyz. Zanmen kisendep, tiym salyp tastaghan jaghdaylar kóp. Tizege salyp, jariyalay beruge de kelmeydi. Sebebi, elde jalghyz qalghan oppozisiyalyq basylymdy jabylyp qalu qaterine tap qylugha bolmaydy. Ekinshiden, búl gәzetti men jalghyz shygharyp jýrgen joqpyn: osynda júmys jasap, otbasyn asyrap otyrghan jurnalistter men qyzmetshiler bar: olar júmyssyz qalsa, olardyng jaghdayyn oqyrman sheship bermeydi. Odan keyin, osy gәzetti satu arqyly tabys tauyp otyrghan adamdar bar, jiystyra kelsek, qúryp ketkende 50 shaqty adam osy gәzetpen otbasyn asyrap otyr.

 

Eng bastysy, solaqay zannyng negizinde belgilengen jauapkershilik jәne jaza bar. Kózsiz baryp, otqa týsu - bizding mýddemizdegi tәuekel emes. Búny men sotty boludan qaymyghyp aityp otyrghan joqpyn: Qúdaygha shýkir, ýsh ret qylmystyq bappen, segiz ret azamattyq-qúqyqtyq bappen, 16 ret Ákimshilik tәrtip búzu kodeksimen jazagha tartylghan jayymyz bar. Biraq, danghoylyqpen sotty bolyp, daqpyrt shygharudan jasym da asyp ketti, qoghamdaghy azamattyq orynym da dalaqtap, otqa jýgiruge des bermes kezge keldik. Bir mening "batyr" bolghanymnan búl qogham ózgerip kete qoymas... Oghan kóz jetti. Sondyqtan gazetti tәuekelge tiguge bolmaydy.

-BAQ-ta qoghammen birge damidy deysiz ghoy?..

-Áriyne, eldegi sayasy jaghday ózgeretin bolsa, Qazaqstannyng baspasózi de damidy. Ol sózsiz. Bizde songhy shiyrek ghasyr sheginde jurnalistikada qalyptasyp qalghan jaltaqtyq, ýrey men qorqynysh bar. Biylik ózgerdi eken dep, ile-shala, 1-2 jylda BAQ-ta biringhay Tәuelsiz bolyp ketpeydi. Jurnalister de halyqtyng bir bóligi. Qazirgi avtokratiyalyq jýie – jurnalistikagha ghana emes, halyqtyn, qoghamnyng sanasyna ýlken toqyrau әkelgenin kórip otyrmyz.

-Agha, «Dat» gәzeti 20 jylda neshe mәrte qudalaugha týsip, sot tribunasynyng aldynda túrdy. Alghash ashylghannan keyin 4-aydan bastap-aq, sotqa sýirelip keledi. Bir kezderi, Qazaqstandaghy baspalar gәzetti basyp shygharudan bas tartyp, Reseyde, odan Qyrghyzstanda basylyp shyqtynyzdar. Kýni býginge deyin «Dat» san ret ózgerdi. «Dat» gazeti әr jyldary «Dat», «SolDAT», «Júma-Tayms», «Ayna-plus», «Segodnya-Býgin», «DAT-Aqbota», «DAT-Koleso», «DAT-Irtysh», «Tasjarghan», «Obshestvennaya pozisiya» siyaqty týrli ataularmen shyghyp túrugha mәjbýr boldy. 100-ge tarta sotqa bergen eken sizderdi...

-Núrgeldi, biz osydan bir-eki jyl búryn statistikalyq esep jýrgizuge tyrystyq. Mәselen, Godunov degen "danyshpan" bizding gazetten 300 kvadrillion tenge talap etken sottan da óttik. Onday sannyng atauyn estip kórip pe edin? Maghan 5 jylgha jurnalistiyik qyzmetpen ainalysugha shekteu qoyylghan kez de boldy.

Al endi gәzet pen jekelegen qyzmetkerlerding sotty bolu jaghdaylaryna kelsek, alghash Shәrip Qúraqbaevtan bastap, jauapqa tartylghan jaghdaylardy eseptegende, 20 shaqty ret sot aldynan ótken ekenbiz. Endi әkimshilik jazagha kesilgen jaghdaylardy esepteu mýmkin emes. Onyng bәri Esebi esimde de joq. Tipti, bizding redaksiyanyng jigitteri RNPK partiyasymen birge miting, piyketterge shyghyp, jeke kózqarasy ýshin sottalghan jaghdaylar da bar. Onyng ishinde azamattyq kózqarasyn kórsetemin dep jýrip jauapqa tartylyp, shetelge qashqandar bar. Onyng ishinde jurnalistik pozisiyasyn kórsetemin dep jýrip, qudalaugha týsip, aqyry qaza bolghan azamattar bar.

Mysaly, bir azamatymyzdy «Almaty 1» vokzaly manynda týngi uaqytta, belgisiz jaghdayda óltirip ketti. Búl «Dattyn» alghashqy shyghyp jatqan kezi, 1998 jyldyng kýz aiynda bolghan oqigha edi.

Odan keyin Ashat Shәripjanov degen jigitimiz júmbaq jaghdayda qaza boldy. Mәshiyne qaghyp ketti-mys. Ashatty "jedel jәrdem" әketti degen habardy esty salyp, dereu auruhanagha bardym. Mәshiyne soqqan adamnyng ýstinde synghan, syzat týsken, jaraqat alghan bir belgileri bolady ghoy. Ashattyng denesinde onday bir belgi bolmady. Men Ashatty "MRT» apparatyna týsiruge óz qolymmen apardym. Sonda kórdim. Tek qana mandayynda alaqanday qyzyl daq bar eken. Ashatty beysbol bitasy sekildi bir auyr zatpen basynan bir úryp, miyn auzyna týsirgen de, keyin әkelip, kólik qaqqan sekildi kórsetpek bolghan ghoy.

Sol sekildi, bizde Núry Muftah degen elge tanymal jurnalist aghamyz qyzmet etken. Ol kisining de qazasy júmbaq jaghdayda boldy. Ony da "abaysyzda" avtobus qaghyp ketken siyaqty ssenariy qoyyldy. Al Qazaqstannyng qúqyqtyq-zandyq jaghdayynda әdiletke jetu, aqiqatty aiqyndau mýmkin emestigi besiktegi balagha mәlim.

-Qazir she? Qazir «Datqa» qudalau azaydy ma? Álde, kerisinshe me?

- Songhy 5-6 jyldyng ishinde bizding gәzetke sonday bir qudalau joq. Onyng sebebi ne? Áleumettik jelide key júrt jazyp jatyr ghoy, «Ermúrat biylikpen auyzjalasyp ketken» degen synayly pikirlerdi. Gazetke shyghyp jatqan biylik turaly, biylikti biylep tóstep kele jatqandar turaly  jariyalanymdardy oqyp otyryp, búl qazaqtar sonday byljyraqty qalay jazady eken dep oilaymyn.

Olargha jauabym mynau - osy 20 jylda «Dat» gәzeti de, men de Qazaqstan qoghamynda sayasy subiekt bolyp qalyptastyq dep oilaymyn. Mәselen, qazir meni qylmystyq jauapkershilkke tartu, jazalau búrynghyday onay dýnie emes. Ayghay-shu jerdi jarady, al onday skandal biylikke qajet pe?

Ekinshiden, gәzet te qazaq baspasózinde túlghalyq basylym dәrejesine jetti dep oilamyn. 20 jyl bolghan gәzetti jetektep aparyp, jaba salsa nemese sottay salsa, qoghamdaghy әngimening qyzuy sonau AQSh kongressine deyin jetedi. El ishinde de, syrtynda da búl beker qalmaydy.

-Tәuelsiz Qazaqstannyng aqparat alanynda reseylik BAQ emin-erkin aqparattyq-iydeologiyalyq sayasat jýrgizip otyrghany beseneden belgili. Búl óte qauipti ýrdis.
«Ayta, aita Altaydy, Jamal apam qartaydy» demekshi, Kremliding tóniregine toptasqan orys aqparatyna tyiym salu kerektigin biz aityp ta, jazyp ta kelemiz. Ótkende ghana Reseyding federaldy arnasynan Soloviev degen «Qazaqstan nege Reseydi qoldamaydy?», «Qazaqta ózi jazu bolghan ba?», nemese «Ukraina sekildi maydannyng tayaghy endi Qazaqstangha baghyttalatyn shyghar?» degen sekildi sózderdi aitty. Ony bizding elde, emin-erkin tayrandatyp qoyghan taghy biylik. Bizdegi Tәuelsiz baspasózdi ashyp-jabugha әli jetken qúzyrly organnyng arandatushy arnany jabugha qúlyqsyzdyghyn qalay týsinemiz?

-Búl súraq óte auqymdy. Birinshiden, biz Reseyding yqpalynan shyghu jaghdayyn kezinde qoldan shygharyp aldyq. 90-jyldardyng ortasynda Qazaqstan әlemdik qauymdastyqqa qosylyp jatqan kezde, bizding memlekettik biylik ózining derbes baghytyn ústay bilui kerek edi.

Ekinshiden, Ukrainadaghy jaghdaydan keyin, Reseyding ýmit artatyn jalghyz memleketi ol – Qazaqstan ghana. Qazaqstannan aiyrylyp qalsa, Resey әlemde japadan jalghyz qalady. Sondyqtan, Resey ól-tiril bizden aiyrylmaugha tyrysady. Sondyqtan olardyng aqparattyq intervensiyasynda shekteu joq.

Nege orys telearnalaryn, olardyng aqparatyn erkin taratyp otyrmyz degen súraq, birinshiden, biylikke qarata aityluy kerek. Al Aqorda bolsa, aidahardyng aldynda arbalghan torghaydyng balapany siyaqty - Kremlige qarsy bir auyz sóz aita almaydy.

Biylik týk istemedi deuge kelmeydi. Birneshe ret әreketter jasap kórdi. Resey arnalaryn shekteu, olardy liysenziyalau turaly bastamalar bolghanymen bәri ayaqsyz qaldy. Odan keyin, jarnamalardy shekteu, sol arqyly Resey arnalarynyng zararyn shekteu turaly bastamalar kóterilip edi, ol da ayaqsyz qaldy.

Bizding memlekettik biylik Reseyding – qalpaghynyng astynda otyr. Esinde bolsa, osydan biraz uaqyt búryn Lukeshenko Reseyden irgesin aulaq salmaqqa talpyndy. Sonday bir úmtylys kórsetti. Sonda Reseyding 5-6 federaldyq arnasy Lukashenko turaly kompromatty tógip tastady. Sol kezde Belorussiya halqy alangha shyghatyn jaghdaygha, Lukashenkony taghynan taydyratyn jaghdaygha jetti. Sonda ghana ol Reseyding telenasihatymen kýresuge qauqarsyz ekenin týsinip, Reseyge degen kózqarasyn ózgertip, artqa sheginuge mәjbýr boldy. Sol siyaqty Reseyding FSB-sy nemese iydeologiyalyq kýshteri Qazaqstan biyligine qatysty kompromatty jiyp-terip otyr. Putinning ózi FSB-nyng adamy. Mәselen, onyng júmys bólmesindegi seyfte bizding biyliktegi kez kelgen "túlghagha" qatysty kompromat tom-tomymen túr dep oilaymyn. Eger de sonyng tym qúryghanda 10 payyzy Reseyding federaldy arnalaryna jariya bolatyn bolsa, búl Qazaqstan qoghamyna aitarlyqtay әser etui mýmkin. Ol kompromattar tipti tym әriden bastaluy mýmkin. Sebebi, sol KGB, qazirgi FSB kóne derek, alysta qalghan aqparattardyng ózin kózining qarashyghynday jinap-terip, saqtap otyr. Osy túrghydan kelgende, mәngilik biylikke mýddeli adam Reseyden irgesin aulaq salu jónindegi tәuekelge bara almaydy.

Al endi keshegi Solovievke keletin bolsaq, ol janaghy ózing aitpaqshy, Kremliding núsqauymen ara-túra әup-әup etip túratyn, bizding qogham men biylikke, sosyn, elding soltýstigindegi az últtargha ses kórsetetin tóbet siyaqty. Osy siyaqty tóbetterding ýrui - qazaqstandyq qoghamdy ýrkituding belgisi. "Abayla, bala!" dep, bizding biylikting esine mýmkin qaterdi salyp qongdyng osynday orasholaq amaldary.

-Soltýstik Qazaqstan demekshi, qazir ol jaqqa ontýstikting qazaqtaryn kóshiru prosessi jýrip jatyr ghoy?

-Mine, osy bastamany men qoldaymyn jәne múnday últtyq mýdde túrghysynda men biylikpen shynynda da "auyz jalasa alamyn". Búl - halyqtyn, bolashaqtyng mýldesindegi әreket.

Biraq, búl sonday bir bayau, marghau jýrip jatqan, tegeurinsiz prosess bolyp túr. Búl - memlekettik dengeyde, astyrtyn jәne últ patritottarynyng kómegimen jymysqy jýrui tiyis sayasat edi. Oghan jalpy qoghamdyq últtyq kýshterdi jymysqylyqpen (jaqsy maghanada) júmyldyryp, el ishinde yntymaqty ymyramen, iyirimi tereng isharamen jasalatyn dýniye. "Soltýstikke kósheyik" degende, beyqam jatqan shymkenttik aghayyndardy kólikke tiyep, aparyp tastay salu emes, búl kóshting últtyq-iydeologiyalyq manyzyn últ patriottarynyng auzymen týsindirip, ol jaqta aldyn ala júmys oryndaryn ashyp alghan song astyrtyn jaghdayda kóshudi úiymdastyru kerek edi. Reseydi elendetpey, eregestirmey, búl kóshti maydan qylshyq suyrghanday etip, maypazdap jýrgizu qajet. Anau latifundisterden alynghan jerlerdi ontýstikting enbekqor qazaghyna taratyp beruding astyrtyn auksiondary ótui tiyis. Ontýstikting jer emip ósken júrtyna: kelinder, osy jerdi iygerinder degen siyaqty dabyrasyz nasihat jasaluy kerek.

-Ermúrat agha, degenmen, bizdegi orys aqparaty az da bolsa, bәsendegeni bayqalady. Búrynghyday emes, qazir qazaqtildi aqparat algha ozdy. Onyng ýstine biylikting ózi shygharyp beren statistikagha sýiensek, el azamattarynyng 83 payyzy qazaq tilin erkin mengergenge úqsaydy.

-Qazaqstandaghy orys aqparaty bәsendedi degen pikirmen jartylay bolsyn kelisemin. Ol birinshiden, eldegi demografiyanyng ósuine tikeley baylanysty jaghday. IYә, qazaq tilindegi internet-segmentter, aqparattyq resurstar kóbeydi. Qazaq qoghamyna yqpal etetindey internet portaldardyng bedeli artty. Qazir elde, qazaq tildi aqparattyng ýles salmaghy artyp bara jatyr. Ol ras.

Degenmen, internet sayttardyng kóbinde sauatsyzdyq kóp, jalpylama jaba toqu, bos sózdilik kóp. Bizge qazir qazaq jurnalistikasyna kelip jatqan bolashaq jurnalisterding sapalyq dengeyin kóteru kerek dep oilaymyn. Qanday da bolsyn qoghamdy ózgertu qúralynyng biregeyi - nasihat pen iydeologiya ghoy. Al onyng birinshi sarbazy - jurnalist.

Ar jaghyna barmay-aq qoyalyq, songhy 10 jylda qazaq jurnalisterining sapyna qosylghandardyng 80 payyzyna kónilim tolmaydy. Sayasy jәne kәsiby sauat týgili, til sauatynan maqúrym jas jurnalisterdi kórip jýrmin. Qarapayym gramatikadan júrday, jalghau men júrnaqty aiyrmaytyn jazghyshtar boratyp jýr.

Uniyversiytetterde oqyp jatqan bolashaq jurnalisterdi tek teoriya jәne praktikamen ghana oqytu jetkiliksiz. Ol sonday-aq, intellektual bolyp shyghuy kerek. Jurnalistika fakulitetterinde ýlken sayasi, ekonomikalyq, sosiologiyalyq, psihologiyalyq kurstar boluy kerek. Bolashaq jurnalistke anau «Dala uәlәyatynan" bastalatyn tarihty tópeletip oqyta berumen jaqsy maman dayarlay almaymyz. Áriyne, tarihty bilsin, alayda qazirgidey kiybernetika men kommunikasiyalyq tehnologiyalar damyghan zamanda jurnalistikanyng jana zaman talabyna oray qalyptasyp jatqan formalaryn oqytqan abzal.

-Agha, ótken joly sóileskenimizde, siz: «Qalghyp jatqan qazaqty tepkilep jýrip alangha shygharu eskirgen» dediniz. Sol sózinizding mәn-jayyn tarqata ketinizshi?

-Qazir qazaqty qansha sýireseng de, alangha ayaq baspaydy. Halyq - qoghamdy ózgertushi kýsh ekeni sol halyqtyng sanasynan syzylyp qalghan. Óitkeni,  qazaqtyng boyyn biylegen ýreyding ekpini kýshti bolyp túr.

Anyghynda, mitingilik, maydandyq әdis eskirgen joq, kerisinshe, odan artyq kýsh tabu mýmkin emes. Osy 20 jylda halyqty qanshama ret alangha shaqyrdyq. Qoghamdy qarsylyq aksiyasyna ýndeytin kóptegen sharalar, sayasy bastamalar boldy. Biraq, soghan halyq ermedi. Onday marghaulyqtyng birneshe týrli sebep-saldary bar. Degenmen, sonyng ishinde eng bastysy dep oilaymyn, ol mynau - Qazaqstannyng territoriyasynyng ýlkendigi jәne sol territoriyanyng ishinde 17-18 million halyqtyng shashyrap jatqandyghy. Qazir bir Almatyny kótergennen Qazaqstandaghy jaghday ózgerip ketedi dep oilamaymyn. Almatydaghy alangha shyqqan qarsylyq kýshterdi ezip-janshyp tastaytynday biylikting dýley kýshi de, imansyz iydeolgiyasy da dayyn túr.

-Biz qalasaq ta, qalamasaq ta biylik tranziyti taqap qaldy. Onyng alghashqy nyshandary da bayqala bastaghan siyaqty. Osy rette qúramynda óziniz bar, bir top azamat Brusseli baryp keldinizder.  Ondaghy eks-premier Ákejan Qajygeldinmen kezdestinizder. «Jana Qazaqstan» degen forum qúryldy. Ózderinizding aitularynyzsha, ol forumnyng maqsaty - Qazaqstanda halyqtyq biylik ornatu. Ornatpasa da, sol baghytty betke ala otyryp jýru. Búl - bizding úqqanymyz. Aytynyzshy, ertengi tranzit prosessine «Jana Qazaqstan» qanshalyqty qauqarly?

-"Jana Qazaqstan" - әldekimder oilap jýrgendey, sayasy kýsh emes, ol qoghamdyq jiynnyng formasyndaghy forum. Al ol forum keyinnen sayasy qozghalysqa ainala ma, joq pa - ol da forum men qazaq qoghamynyng belsendiligine baylanysty damityn jaghday. Biraq, qalay bolghanda da, qoghamdy tranzitke dayyndau - trendik taqyryp boluy tiyis. Tranzit kezeninde "Jana Qashaqstan" bola ma, әlde basqaday ataudaghy úiym bola ma - biregey sayasy kýsh belsendilik tanytuy tiyis. Tranzit - biylikting ghana emes, jalpy qazaq qoghamynyng mýddesindegi múra. Sondyqtan endigi kezekte biylik basyna alayaqtar men jylpostar emes, halyqtyq qoghamnyng ókilderi keletindey ýlken kýres bolady. Qogham soghan dayyn boluy kerek. JQ-nyng mýddesi men maqsaty - qazaq qoghamyn osy prosesske dayyndaytyn kýn tәrtibin týzip, әleumettik-qoghamdyq segmentti sol ýrdiske dayynday bilui tiyis.

-Ermúrat agha, Qazaqstannyng qazirgi biylik elitasynda aqsaqaldar kóp. Bir-eki mysal: Mәjilistegi Vladislav Kosarev degen kommunist deputat 80 jastyng bel ortasyn aralap jýr. Altynbaev, Súltanov degender endi az shydasa 80-ning ishine kiredi. Oblys әkimderi de ylghy egde jastaghylar. Eski kadr kóbisi.

Ótkende Brusselige baryp keldinizder.  Qarap otyrsaq, Qazaqstannan barghan azamattardyng deni óziniz qatarly, sizden 2-3 jas kishi inileriniz. Bir Babamúratovty aitpaghanda, әriyne. Nege jastar joq?

-"Jastar nege joq?" degen saualyna kelise almaymyn. Brusseli Forumynyng qúramyndaghy Ákejan Qajygeldin ghana 60-tyng juan ortasynda. Dos Kóshim endi ghana 60-tan asty. Odan keyingi "kәri" - mening ózim 60-qa jeter-jetpes jastamyn. Qalghandary 40 pen 50-ge endi ilingen azamattar.

Búl súraqtyng taghy bir astaryna ýniler bolsaq, qoghamda jastardyng sayasy belsendiligi tasyp túr dep kim aitty? Qazirgi jastar mektep pen uniyvesiytet týgili, balalar baqshasynda-aq biylikke talanghan. Olardyng belsendiligi dalaqbay, dalbasa, daraqy úrannan asa almaghan qasang sayasy jaghdaydyng qyspaghynda qalghan.

Al jalpy "sayasy jas" - "politicheskiy vozrast" turaly aitqanda, postkenestik elderding qaysysynda jastardyng buy búrqyrap, sayasat jasap jatyr? Ekinshiden, memlekettik dәrejedegi ýlken sayasatty jasaytyndar - negizinen 50 men 70-ting arasyndaghy azamattar. Óitkeni, aqyl-oydyng tolysyp, qoghamdaghy prosessterdi bayyppen baghamdau - osy jastaghy adamdargha tәn qúbylys bolsa kerek. Aqylmen ólsheytin, baybyna jetetin jas  50 men 70 jastyng aralyghy bolsa kerek.  Mysaly, AQSh Senatorlary men Kongressmenderining arasynda 40-tan tómengi jastar kóp dep aita almaymyn.

-Nege jastardy ekinshi, ýshinshi satygha qoyamyz?

-Sayasy belsendi jastardyng joqtyghyna oppozisiya nemese qoghamdy kinәlaugha bolmaydy. Búl - memlekettik biylikting sayasatynan tughan kinarat.

-Demek, sayasy belsendi jastar joq qoy...

-Eldegi sayasattyng saldarynan tughan jaghday jastardyng belsendiligin әbden qaghyp, janshyp tastaghan. Búl uniyversiytetten, tipti, mektep pen balabaqshadan bastalghannan keyin, jalghan aqparattyng negizinde tәrbiyelenip, "gýldenip" túrghan Qazaqstannyng ortasynda jýrgendey kýn keshu sezimin sanagha sinirudi maqsat etken avtoritarlyq biylik jastardy sayasy belsendilikke tәrbiyeleuge qúshtar emes. Býginde "Jas Otannyn» qorasynan basqa sayasy úiymgha mýshe bolu - student ýshin oqudan shyghugha bastaytyn jol.

Sonyqtan, jastardyng sayasatta nemese «Jana Qazaqstan» qúramynda az boluynyng sebebin osy negizde qarastyru kerek.

-Sonda sayasattaghy eng jas adam Dәuren Babamúratov bolghany ma?

-IYә, eng jasy Dәuen Babamúratov. Ol da birshama júmys jasaghan azamat. Jastar sayasatynda boldy.  Tipti, sol Brusseli forumyn qúryp kelgen azamattardy sonday bir uaqyty ótip ketken azamattar dep aitugha kelispes edim...

-Batys saraptamasy Qazaqstan sóz bostandyghy shektelgen elderding tiziminde dep sóileydi. Biylikke aliternativti pikir únay bermeytinin de bilemiz. Degenmen, aqparat kenistiginde bәseke boluy kerek-aq. Ol bir-birin jat ta kep qaralaytyn emes, bir birin qamshylaytyn bәseke. Osy rette, «Dat» kimdermen bәsekelesedi?

- 2000 jyldardan beri qaraytyn bolsaq, bizding «Dattan» basqa, «Respublika» boldy, «Sóz», «Apta», «Epoha», keyingi «Tribunalar», internet sayttar boldy.  Olardyng kópshligi sot sheshimimen jabyldy. Keybireui ekonomikalyq daghdarys kezinde toqyraugha úshyrady. Basshylarynyng ózi bas saughalap ketti. Keybireuleri elden ketuge mәjbýr bolghan jaghdaylar boldy. Nәtiyjesinde, Qazaqstanda ózi ýsh-tórt basylym qaldy. Aymaqtarda bar eki-ýsh gәzet. Al endi respublikalyq dengeyde «Dattan» basqa gәzet joq.

Áu basta «Dat» ashylghanda, ol oppozsiyalyq basylym bolamyn dep ashylghan joq. Ony oppozisiya etken, qarsy jaqqa yghystyryp tastaghan - Qazaqstannyng sol kezdegi hәm qazirgi biyligi.

-Sol kezdegi «Dat» pen búl «Dattyn» ústanymy ózgerdi me?

-Alghashqy "Dat" pen "SolDAT"-tyng kezindegi kompromattyq aqparatqa negizdelgen ústanym qazir birshama ózgergen. Ol kezde biz biylikting qiytúrqy әreketterin kompromat dengeyinde oqyrmangha úsynyp otyrdyq. Anau Qazaqgeytti qaranyz, mysaly.

Qazirgi «Dat» - qoghamnyng sayasy sauatyn ashudy maqsat tútqan aptalyq. Júrt onsyzda biyliktegi alpauyttardyng sheteldegi jasyrghan dýniye-mýlikterin, ofshordaghy aqshalaryn bilip otyr. Ony tipti as ýide tamaq әzirlep jýrgen bәibishelerge deyin beletin dengeyge jettik. «Habarda» aitylghan aqparatty kerisinshe qabyldaymyz. Biz endi, qazir "sayasy likbez" jasau jaghyn maqsat tútamyz. Myna qoghamdaghy aitar oiy bar, eldegi qalyptasyp kele jatqan qarsylyq kýshterge aqyl beretin, oy qosatyn ghalymdardyn, oishyldardyng maqalalaryn jiyirek beruge tyrysamyz. Ózgeris osy ghana.

-Ermúrat agha, sizderge, újymgha shygharmashylyq tabys tileymiz. «Dat» ol elding «Daty»! taghy da 20 jyldyqpen qúttyqtaymyz!

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

 

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394