Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 5909 0 pikir 24 Sәuir, 2018 saghat 11:35

Ghabdolla alayaq bastaghan rejimning jaldamaly jalaqorlarynyng kezekti shabuyly...

Redaksiyadan: 

Jaqynda portalymyzdyng túraqty avtory Qajymúqan Ghabdollanyng qogham qayratkeri Jasaral Quanyshәlin jayly maqalasy jariyalandy. Maqalanyng siltemesi: «Jasaral Qytaydaghy qazaqtardyng jayyna pysqyrmay ma?», «Quanyshәlin Kozlovtyng «Últshyldargha qarsy paydalanatyn qúlaqkesti qúly...»

Abai.kz - erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha әrkim qúqyly. Býgin redaksiyamyzgha Jasaral Quanyshәlin myrzadan ýshbu hat kelip týsti. Qajymúqan Ghabdollanyng ózi jayly jazghan maqalasyna jauap bergen eken. Biz qogham qayratkeri Jasaral Quanyshәlinning maqalasyn da jariyalap otyrmyz.


Songhy kýnderi úly paluan atamyzdyng atynan sadagha ketkir Qajymúqan Ghabdolla degen naysap ózining jәne basqalardyng sayttarynda, sonyng ishinde «Abay.kz» saytynda da, әr týrli ataularmen («Jasaral Qytaydaghy qazaqtardyng jayyna pysqyrmay ma?», «Quanyshәlin Kozlovtyng «Últshyldargha qarsy paydalanatyn qúlaqkesti qúly...») men turaly jalaqorlyq sandyraghyn jariyalady jәne olaryna ondaghan býrkenshik attarmen ózining sol sandyraqtaryn «qoldap, qúptaytyn» byqsyq kommentariylerin jazyp jatyr.

Álbette, neshe jyldan beri maghan ýzdiksiz jala jabumen ainalysyp kele jatqan búl merezding kekshil jәne auru qiyalynan tuyndaghan ótirikterining ótirik ekenin, ózimning ol surettegendey «týie emes» ekenimdi dәleldep, mening onyng aldynda «aqtalghanday» bolyp shala býlinetin jaghdayym joq.

Kerisinshe, ony jәne jyldar boyy onymen birge meni maqsatty týrde, arnayy sayasy tapsyryspen «aghash atqa teris mingizip», ghaybattap, qaralaudy kәsip qylyp alghan úyaly qorqaulardyng shyn mәninde ózderi kimder ekenin júrtqa attaryn atap, týsterin týstep tanystyrghandy jón kórdim.

Sonymen, búlar kimder?

Qajymúqan GhABDOLLA: Oralda túratyn, «Jýzdesu» atty gazeti men sayty bar biylikting qúiyrshyghy, jalghan «últshyl», sasyq jalaqor, arsyz alayaq, auru narsiss (bilmeytinder bolsa, búl – ózine ózi ghashyq gýlding atauy, Ghabdolla sorlynyng әrtis әielderden beter qylmiyp, jylmiyp týsken fotolaryn kórseniz, búghan kózderiniz jetedi). Atalmysh gazeti men saytynda júrtty Nazarbaevtyng joldaularyn jýzege asyrugha shaqyrady jәne múny qoldaushylar retinde ózgelerdi olardyng kelisiminsiz... syrtynan qosyp qoyady (birde osy joldar avtoryn da sóitip, menen myqtap sazayyn alghan), irili-úsaqty sheneunikterdi maqtap shygharghan maqalalar ýshin qomaqty gonorar, syiaqylar alady. Sonau bir jyldary býkil Qazaqstandy shulatyp jýrip qúrghan búl ataqqúmar danghoydyng «Qazaq eli» úiymy onyng tek «Men tóraghasymyn» dep gýmpildete keude soqqanynan basqa týkke jaramaytyn óli dýnie bolyp qaldy. Ghabdollanyng songhy «janalyghy» – ózining Qytay qazaqtaryna jany ashyghansyp, vatsapta júrttyng qolyn jinau maqsatynda jariyalaghan taza populistik jәne arandatushylyq ashyq hatynda ol Qazaqstan biyligining Qazaqstangha Ajdaha elinen 51 kәsiporyndy  kóshirip әkelu josparyn quana qoldap jәne o jaqtaghy óz ata-baba jerlerinde ómir sýrip jatqan irredent qazaqtardy... «diaspora» dep (aydy aspannan bir-aq shygharghan satqyndyghyn qaranyz: https://www.facebook.com/zhasaral.kuan/posts/1771932389519710),  Qazaqqa shyn jany ashityn adam Qytaydaghy 1,6 million qandasymyzgha qamqorsy otyryp, Qazaqstangha, sarapshylardyng aituynsha, әlgi eskirgen, sondyqtan Beyjinning ózine kerek emes 51 kәsiporyndy 250 myng personalymen, otbasy mýshelerin qosqanda – million hanzumen birge alyp keluge, sóitip, múndaghy 12,5 million qazaqty ekonomikalyq, ekologiyalyq jәne demografiyalyq apatqa úshyratatyn, sol sebepti esi dúrys qazaq atauly qazir týgel qarsy shyghyp jatqan satqyndyq sayasatty qúlshyna qoldar me edi? Geosayasy jaghday ózgergen jaghdayda (mәselen, Qúday qalap, Qytay da KSRO tәrizdi ydyrasa) jerimen qosa qaytadan óz Atamekeni – Qazaqstangha qosylu mýmkindigi bar o jaqtaghy irredent qazaqtardy «diaspora» etu arqyly ol mýmkindikten aiyrugha úmtylar ma edi? Búl túrghyda «Adamdardyng ishindegi eng jamany – bireulerge bir betimen, basqalargha ekinshi betimen keletin ekijýzdi adam» deytin hadis Ghabdolla múnafihke dәl keledi...

Serik SAPARGhALIY: búryn «Azat» qozghalysynda bolghan, tipti, onyng Aqtóbe oblystyq bólimshesin basqarghan, alayda, jeme-jemge kelgende satqyn retinde beti ashylyp, masqara bolghan biylikting qúiyrshyghy, jalghan «últshyl», sasyq jalaqor, arsyz alayaq. Ol jeme-jem – Janaózen qandy qyrghyny. Oghan deyin jýrgen jerinde ýnemi batyrsynyp, «biylikke qarsy qaruly kóterilis jasau qajettigin» nasihattaytyn jәne Manghystaudaghy әuliyening basynda «kýres jolynan ólse de taymaytyndyghy» jóninde... ant bergen Saparghaly 2012 jylghy Aqtaudaghy sot ýstinde búlt ete týsip, «Bizder bәrimiz kinәlimiz» dep moyyndauy arqyly qasynda otyrghan Vladimir Kozlovty satyp jibergen, sol ýshin bostandyq alghan boyda Aqtaudan Almatygha úshyp kele sala ÚQK-ning tapsyrysymen dereu baspasóz mәslihatyn ótkizip, o kezde SIZO-da otyrghan, al keyin múnayshy qazaqtardy qorghaghany ýshin rejim osy satqynnyng kómegimen 7,5 jylgha bas bostandyghynan aiyrghan Volodyagha jala japqan antúrghan. Onyng osynau jeksúryn qylyghyna oray maghan sol jerde onyng satqyn ekenin betine aitugha tura keldi. Mine, sodan beri búl súmyray Ábilәzovqa, Kozlovqa, sonday-aq, maghan jәne basqa da ózin әshkerelegen shynayy oppozisiyashyl azamattargha rejimning trollidarynan beter órshelene jala jabumen ainalysyp jýr. Al, 90-shy jyldardyng basynan beri býgingi biylik rejiymimen tolassyz arpalysyp kele jatqan maghan búl esuastyng japqan kóptegen sandyraq jalalarynyng biri mynaday: «Kuanyshalinya vlyaetsya pravoy rukoy samogo krovavogo chinovnika v istoriy Nezavisimogo Kazahstana-Aslana Musina, kotoryy organizoval provokasiy y rasstrely nevinnyh ludey v Janaozene y Shetpe. Za ego bezzavetnyy trud v ukrepleniy diktatury Nazarbaeva NÁN lichno vruchil emu orden «PARASAT» (jәne búl ekijýzdi jalaqor   mening Qazaqstan tәuelsizdigine sinirgen enbegim ýshin alghan ol orden men medalidan 2002 jyly bas tartqanymdy «bilmeytindey» týr kórsetedi).

Mahambet ERGhALIY: biylikting búl qúiyrshyghyn, jalghan «últshyldy», sasyq jalaqordy, arsyz alayaqty men eshqashan kórgen emespin, kim ekenin, qaydan shyqqan bәleket ekenin bilmeymin, bar biletinim – «Gu-gu» atalatyn sayty bar ekeni jәne maghan jeti atasynyng qúny ketkendey óshigip, aidaladan qaraday tiyisip, jyldar boyy neshe týrli jala jauyp jýrgendigi. Olardyng kóbisin búl naqúrys jogharyda attary atalghan sybaylastarynan kóshirip alyp jariyalasa (búl qorqaulardyng barlyghy sóitedi – bireui men jóninde kezekti jalaqorlyq shimayyn jariyalaghan kezde onda mindetti týrde basqalarynyng da jalalaryn týgel tizip shyghady), múnyng Saparghaliymen birge oilap tapqan «basty» jalasy: «Kozlov «Mening últshyldargha qarsy qoyatyn torpedom bar – ol Jasaral Quanyshәliyn» dedi»-mis. Jәne búl da, basqa jalaqor «әriptesteri» tәrizdi, jala japqan kezde ony rastaytyn dәlel keltirip, bas qatyryp jatpaydy. Nesin keltirsin, eger onday dәlelder eshqashan jәne  eshqayda bolmasa...

Mine, maghan rejimning arnayy jәne túraqty týrde bekitip qoyghan jәne óz sayttary men paraqshalarynda men turaly jariyalanghan jalaqorlyq sandyraqtardyng tolyq «kolleksiyasyn» kózding qarashyghynday saqtap jýrgen imannan bezgen arsyz jalaqorlardyng negizgi «ýshttigi».

Qazaqtyng tamasha ghalymy jәne jazushysy, qazaq tarihy boyynsha sonau 50-60-shy jyldardan beri nebir tereng zertteulerimen búl salagha orasan zor ýles qosyp kele jatqan (basqa kóptegen iri tuyndylaryn aitpaghanda, «Bes ghasyr jyrlaydy» kitabynyng nemese Shynghyshan babamyz turaly roman-epopeyasynyng ózi nege túrady!) aghamyz Múhtar Maghauinge arnalghan «Anyz adam» jurnalynyng ótken jylghy bir sanynda ol kisi bylay degen eken:

«Qazir internetti ghalamtor dep jýr, men qazaq internetin «ósektor» deymin. Ásirese, «Jas qazaq ýni» (men jogharyda aitqan Isanyng qazirgi «Qazaq ýni». – J.Q.) gazetining sayty shekten shyqqan. Týgel boqtyq, balaghat, ósek. Osy sayttardy aqtaryp qarasan, qazaqta jaqsy adam qalmaghan. Men ózim jónindegini aitpay-aq qoyayyn. Meyli, seni qabyldamasyn, jazushy, adam dep eseptemesin, biraq auyzyna aq it kirip, kók it shyghyp balaghattaugha bolmaydy ghoy. Mysaly, Jasaral Quanyshәlin degen azamat bar, ózi últshyl jigit, bir kezderi deputat bolghanda da óte jaqsy júmys jasady. Eng bastysy, 1990-jyldary Oraldaghy kazaktardyng betimen ketkenine toqtau saldy. «Jas qazaq ýni» degen saytta 5-6 jyldan beri eki maqala túr, bireui «Jasaral qazaqty qalay satty?» deydi, ekinshisi «Adamdy aldarsyn, Jasaral, Allany qalay aldaysyn?» degen maqala. Birinshisin – 81 myn, ekinshisin – 79 myng adam kóripti (odan beri búl sifrlar jýz myndap sanalatyn «dәrejege» jetti, Isanyng sary mayday saqtap jýrgen meni qaralaytyn maqalalar sany da kóbeydi. – J.Q.). Endi júrt osyghan senedi. Jasaraldyng múny sotqa beruine de bolar edi, biraq namysy jibermegen siyaqty. Men de ózimdi boqtaghan balaghat sózderdi oqydym. Bayaghyda Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov sózge kelisip qalypty, sodan Sәbit balaghat sózderdi jibergen ghoy. Múhtar ýndemey tyndap bolyp: «Sәbiyt, sonyng bәrin ózine qaytardym», – depti. Al men óitip te aitpaymyn. Búl Jasaral men maghan ghana emes, talaygha jasap jatqan qysasy. Sayt ústap otyrghandar dýniyening tútqasyn ústap otyrmyn dep oilaytyn boluy kerek. Osynday jaghday qazaq baspasózining dengeyining óte tómen ekenin kórsetedi» («Anyz adam», №22, 16-30 qarasha 2017 jyl, «Jazushy Múhtar Maghauiyn», 22-shi bet).

Birinshiden, Múqannyng búl sózderi – tek «Qazaq ýnine» ghana emes, «Jýzdesuge» de, «Gu-gu»-ge de berilgen dәl jәne әdil bagha, әlbette.

Ekinshiden, osy sayttardaghy jýrek ainytatyn sonday jiyirkenishti maqalalar astynda men jóninde auyzdaryna ne kelse sony qúsyp jatatyn «kommentatorlar» Múhtar aghamyz sonau múhittyng arjaghynda otyryp bilgen mynaday aqiqatty shynymen-aq bilmeydi me? Bilgende qanday. Ras, ol kisi aitqanday, júrtshylyq arasynda jalaqorlargha senetin nadandar da bar, alayda, las kommentariylerding kem degende 90%-yn jazatyndar – neshe týrli jalghan nikterdi býrkenip alyp, «ózim bi, ózim qoja» arsyz prinsiypin ústanushy «ósektor» iyeleri – Ghabdolla, Isa, Erghaly jәne, әlbette, osynday arsyz «dostarynyn» sayttaryn paydalanatyn Saparghaly siyaqty arsyzdar.

Ýshinshiden, sot mәselesine kelsek, men, bir jaghynan, rasynda da mynaday adam siqy joq eki ayaqty maqúlyqtarmen sottasugha arlanyp, namystanamyn, ekinshi jaghynan, onday jaghdayda rejimning quyrshaq soty kimning soyylyn soghatynyn óte jaqsy bilemin.

Tórtinshiden, jalaqorlardyng «belsendiligi» osy qazirgidey tym asqynyp ketken kezde men «Jas Alashta» (07.08.2014 j., sәl qysqartylghan núsqasy) jәne Feysbuktegi óz paraqshamda (12.08.2014 j., tolyq núsqasy) olardy әshkerelegen «Jabylghan jalagha jauap» atty maqala da jariyalaghan bolatynmyn (qaranyz: https://www.facebook.com/zhasaral.kuan/posts/762378133808479).

Besinshiden, Ghabdolla naqúrystyng maghan uly zәrin shashqan «Múnafyqtyng «múny» nemese Jasaral Quanyshalin qazaqty qalay satty?» atty sasyq maqalasyn oqyghan song onyng shekten shyqqan arsyzdyghynan jaghasyn ústay shoshynghan Kәrishal Asan-Ata aghamyz (imandy bolsyn!) «Abay» saytynda «Jaman itting atyn Bóribasar qoyady» degen maqalasyn jariyalaghan edi (qaranyz: http://www.abai.kz/content/kerishal-asanov-zhaman-ittin-atyn-boribasar-koyady?page=5).

Altynshydan, bir jaghynan – Ghabdolla, Isa, Saparghali, Erghaly kimder, ekinshi jaghynan –Múhtar Maghauin men Kәrishal Asan-Ata kimder? Jauaby aiqyn. Sondyqtan maghan jalaqorlardan osynday alyp aghalarymnan artyq qorghannyng qajeti de joq.

Jetinshiden, jalaqorlar men jóninde ne dep bylshyldasa da, sayyp kelgende, odan maghan keler ziyan joq. Óitkeni, ata-babalarymyz «Aqqa Qúday jaq» dep beker aitpasa kerek, al mening Alla Taghalanyng aldynda da, halqymnyng aldynda da, tarih aldynda da arym aq, taza.

Qoryta aitqanda, shyn mәninde KIMNING KIM ekeni kózi ashyq, kókiregi oyau, sayasy sauatty, ony men solyn, aq pen qarany ajyrata biletin el azamattary ýshin aiqyn mәsele ekendigine men kәmil senemin...

Jasaral Quanyshәliyn

Almaty, 24.04.2018 jyl

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1156
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2614
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2642