Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5357 0 pikir 1 Aqpan, 2011 saghat 08:52

Abylay han: «Eshqanday Baraby tatarlaryn estigen emespin, bilmeymin. Jer bizdiki!»

Abylay han - 300

Abylay daryndy han, asa iri qay­ratker, qolbasshy boldy. Ábilmәmbet hannyng tiri kezinde qazaq halqy ony ózining qorghaushysy, kósemi sanady. Ol patsha ókimetining gubernatorlarynyng ynghayyna jýrmedi. Elining erkindigin, bostandyghyn qorghay bildi.

Áriyne, bir maqalanyng kóleminde Abylay hannyng qazaq halqyna sinir­gen enbegin tolyq qamtu mýmkin emes. Degenmen de naqty qújattargha sýiene otyryp, biraz ómir jolyna sholu jasap kórelik.

Abylay súltan ózining aqyldy, sa­byrly minezi men adamgershiligining arqasynda tek bir orda emes, ýsh or­danyng syily hany atandy. Áriyne, biraz tarihshylar, jazushylar Abylay súltandy Ábilmәmbetting tiri kezinde han boldy deydi. Olay emes. Ábil­mәmbet 1765 jyly qaytys boldy. Ol Týrkistannyng (Qaldan Seren­ning qol astynda 1743 jyldan), әri Orta Ordanyng hany bolyp esepteldi. Ol ólgennen keyin onyng úlyn saylady. Shyndyghynda basqaru tizginin Aby­laygha berdi. Qytay jazba­la­rynda ony 1742 jyldan han boldy deui osydan. Olar eshqanday qújatqa sýienip han boldy dep jýrgen joq. Halyq ara­syndaghy әngimege sýiendi.

Reseymen odaqtasudan keyin kóp ke­shikpey Abylay elding ishki syrtqy júmysynan eki jylday qol ýzdi. Ol turaly Mәskeu múraghatynan tabylghan (qor 122, tizim 1, is 2) hatqa jýgineyik.

Abylay han - 300

Abylay daryndy han, asa iri qay­ratker, qolbasshy boldy. Ábilmәmbet hannyng tiri kezinde qazaq halqy ony ózining qorghaushysy, kósemi sanady. Ol patsha ókimetining gubernatorlarynyng ynghayyna jýrmedi. Elining erkindigin, bostandyghyn qorghay bildi.

Áriyne, bir maqalanyng kóleminde Abylay hannyng qazaq halqyna sinir­gen enbegin tolyq qamtu mýmkin emes. Degenmen de naqty qújattargha sýiene otyryp, biraz ómir jolyna sholu jasap kórelik.

Abylay súltan ózining aqyldy, sa­byrly minezi men adamgershiligining arqasynda tek bir orda emes, ýsh or­danyng syily hany atandy. Áriyne, biraz tarihshylar, jazushylar Abylay súltandy Ábilmәmbetting tiri kezinde han boldy deydi. Olay emes. Ábil­mәmbet 1765 jyly qaytys boldy. Ol Týrkistannyng (Qaldan Seren­ning qol astynda 1743 jyldan), әri Orta Ordanyng hany bolyp esepteldi. Ol ólgennen keyin onyng úlyn saylady. Shyndyghynda basqaru tizginin Aby­laygha berdi. Qytay jazba­la­rynda ony 1742 jyldan han boldy deui osydan. Olar eshqanday qújatqa sýienip han boldy dep jýrgen joq. Halyq ara­syndaghy әngimege sýiendi.

Reseymen odaqtasudan keyin kóp ke­shikpey Abylay elding ishki syrtqy júmysynan eki jylday qol ýzdi. Ol turaly Mәskeu múraghatynan tabylghan (qor 122, tizim 1, is 2) hatqa jýgineyik.

Búl hatta Abylay súltannyng Qal­dan Serenning tútqynynda ekeni ja­zylypty. Biraq qalay qolgha týskeni jazylmaghan. Halyqtyng aituy boyyn­sha, jongharlardyng qolyna týsu sebebin eki týrli týsindiredi. Birinshisi, Qal­dan Seren tútqiyldan Abylaydyng auy­lyna shabuyl jasap, batyr­la­ry­men qapylysta qolgha týsirdi dese, ekinshisinde, Abylay súltan nókerle­rimen ang aulap jýrgende tútqyndaldy deydi.

Al onyng tútqynnan shyghuy turaly da eki týrli joramal aitady. Birinshisi, Reseyding elshisi mayor Mullerding Qaldan Serenge aparyp bergen general-gubernator Nepluevting hatynan keyin bosatty dese, ekinshileri qazaq­tyng biy-batyrlary talap etip bosa­typ aldy deydi.

Men tanysqan hattargha sýienip, Abylay hannyng tútqynnan bosap shy­ghuyna ýsh týrli sebep boldy deymin. Eng bastysy, Abylaydyng ózining aqyl­dylyghy, tapqyrlyghy, diplomattyghy. Ony halqynyng syilaytyndyghy Qal­dan Serendi oilandyrdy. Ekinshi sebep - shyn mәninde oghan arashashy bolghan bedeldi biy-starshyndar. Ýshin­shisi, Mullerding de әkelgen haty әser etti.

1742 jyly 18 mamyrdaghy Glady­shevting habarynda bylay delinipti:

«Qyrghyz-qaysaqtar әngimelerinde Aqshoranyng jongharlargha kelgenin ai­typ otyrdy. Qyrghyz-qaysaqtyng iyesi Abylay súltandy jongharlardyng qo­jasy Qaldan Seren tútqynda ústap, onyng ayaq-qolyna kisen salypty. Aq­shora kelgen song kisenderdi alyp, Aqshoranyng adamdaryn kisendepti. Aqshora ketkennen keyin Abylaydyng ayaq qolyndaghy kisenderdi alyp tastap, Abylaydyng inisin qyrghyz-qaysaq eline qaytardy. Aqshorany qalmaqtyng ýsh adamymen jiberdi. Eger de 10 otbasyn jәne Qarasaqaldy әkelip berse, sonda ghana jongharlyqtar tút­qyndardy qaytaramyz» deydi. Aq­sho­ra jәne ýsh qalmaq qyrghyz-qay­saqtardan әli qaytyp kelmedi».

1744 jylghy 23 qantardaghy Kiriyl­lovtyng hatynda:

«...Abylay súltan Qaldan Serende eki jylday tútqynda boldy. Onymen birge Jolbarys súltan otyrdy. Ol Qal­dan Serenmen til tabysty. Osy jylghy kýzde olardy (30 qyrkýiekte) óz elderine jiberdi. Tútqynda 35 adam boldy. Barlyghy da qaytaryldy. Óz úlys­taryna aman-esen jetti. Olar tút­qynda bolghan kezde sol jazda qon­tayshylarda kóp adamdar sheshek au­ruy­men auyryp, qaytys boldy. Qal­dan Seren qaysaqtarmen beybitshilikte».

Jongharlardyng tútqynynan kelgennen song Abylaydyng abyroyy tipti joghary dәrejege kóterildi. Endi ýsh ordanyng handary, biyleri de onymen sanasty. Ol Reseyden qol ýzgen joq. Biraq gubernatorlargha bas iygen emes. Olardy ózinen ara qashyqtyqta ústady.

Abylay han Orynborgha 1740 jyly barghannan keyin gubernatorlardyng oghan ózderine kelip ketuin súraghan birneshe shaqyrularyn qabyldamady. Key­­bir tarihshylar Abylaydyng tút­qyn­nan kelui ony Reseyge baylady, oghan mindetti boldy degendey oy bildiredi. Joq. Olay emes. Reseyge tәueldi bolghan joq.

Mine, osynday hattyng birin 1745 jyly 16 sәuirde Orynbordan gubernator, qúpiya kenesshi Ivan Nepluev Abylay súltangha jiberipti:

«...Biz sizden kópten habar ala alghan joqpyz, kóp uaqyt ótkendigi sebepti sizden ótken kezder turaly habarlardy estigenimiz dúrys bolar edi. Sizding jәne qol astynyz­da­ghy­lardyng bir belgisi bolsyn. Eger mým­kindiginiz bolsa, uaqyt tauyp, siz ma­ghan kelseniz, maghan únaghan bolar edi. Men osy aldaghy kýzge deyin basqa jaqqa baruyma baylanysty ornymda bol­mauym mýmkin. Ekeumiz kezdesip, betpe-bet әngimelesip kóp jagh­day­largha keneskenimiz dúrys bolar edi.

...Sizding qoyghan talabynyzgha bay­lanysty Sibir jaghynda ústalghan adam­darynyz ben maldarynyzdyng bira­zy qaytaryldy. Basqasyna ol general kýsh salyp kómektesemin dep senim bildirdi», depti.

1745 jyly 7 mamyrda jýzbasy Yakov Erofeev arqyly polkovnik Pavluskiyge Abylay han mynaday hat jiberipti:

«Sizding maghan jibergen hatynyzdan estip otyrmyn: «Bizge densaushylyq tiley otyryp, bizding qol astymyzda jaulap aldy degen jylqylar jәne tút­qyndar bar depsiz». Onday jaghday bol­ghan joq. Tútqynda eshkim joq. Eger onday bolsa, onda qanday odaqtastyq bolady. Ótken jyly sizding adamdar 42 adamdy tútqyngha aldy. 24 adam, 1300 jylqyny, 13 baydyng ýi-mýlik­te­rinen 382 jylqyny bizge qaytardy. Endi 918-i sizderde qaldy».

Búl hattaghy: «Onda qanday odaq­tas­tyq bolady», degen sózge kónil bólu kerek. Ol - Abylay Reseyge bergen sertin odaqtastyq dep týsinetini.

1760 jyly 16 sәuirde Orynbor gu­ber­niyasynyng kensesinen qúpiya ekspe­diy­siya arqyly Orynbor garnizonynyng jayau әsker polkynyng poruchiygi, knyazi Ivan Orakov, tilmash Yakov Gulyaev Abylaydy izdep, bes kýn jýrip star­shyn Bayjigitting auylyna keledi. Aby­lay osy jerden 3-4 shaqyrym jerde qonystanghan eken. Kókshetaugha, Áulie Petr qamalyna jazda barmaqshy.

Orakov pen Gulyaev әdeptilik, sy­payylyq kórsetip, Abylay súltandy taghy da Orynborgha, tipti bolmasa Troiskige keludi qiylyp súraydy. Oghan Abylay: «Qashqariya qyrghyzdary Ay­hod­ja jәne Kýnhodja Jarkent qalala­ryna shabuyl dayyndap jatyr. Búl jerdegi halyqtar Tashkent, Týrkistan, Búqaragha kópester jәne tamojnyalyq­tarmen erip kóship jatyr. Ol jerge kómek kórsetuimiz qajet. Sol sebepti Orynborgha barugha uaqytym joq», dep jauap beripti.

Abylay osylaysha ýsh (Resey, Jon­ghar, Qytay) alyp memleketterding or­tasynda diplomatiyalyq sheberlikpen Qa­zaq elining bostandyghyn saqtay bildi.

Qazaq halqynyng asa kórnekti aqyny Maghjan Júmabaev «Batyr Bayanda» Aby­­laydyng sayasatkerligin bylay surettepti:

«Alystan orys, qytay - auyr salmaq.

Jaqynnan tynshytpaydy qalyng qalmaq.

Artynda or, aldynda kór, jan-jaghy jau

Sol kezde elge qorghan bolghan  Abylay,

Kóp jaudyng birin shauyp, birin arbap».

1759 jyly (qor 122, «Qyrghyz-qay­saq isi», tizim 1, is 3) Orynbordyng gu­ber­­na­tory, qúpiya kenesshi Davydovqa jә­ne general-mayor Tevkelevke, Sibir gu­­ber­na­toryndaghy әskery qolbasshy Bre­­gadir Frauendorfqa imperator ha­nym­nyng kansleri graf Voronsovtyng joldaghan hatynda Abylay hannyng ómi­rin­degi ta­ghy bir qyrlar ashyp berilipti.

Onda Abylay hannyng Reseyding gubernatorlaryna, tipti hanymgha, kanslerge de bas iymeytini habarlanghan. Birneshe ret ózderine kelip jolyghuyn 1743 jyldan beri súrasa da barmaghanyn, onyng ýstine olardyng aldyna ózining ta­laptaryn tabandy týrde qoyyp, onyng oryndaluyn mindettegenine kóz jet­kizemiz.

Hattyng 74-betinde bylay depti:

«...Siz biylghy jylghy 15 nauryz­daghy habarlamanyzda taghy da úsynys jazypsyz. Onda Abylay súltandy jaq­syraq ózimizge tartu maqsatymen erkeletudi jәne Orynborda kóbirek mara­pattaudy talap etipsiz. Múnday jalaqy ýshin ol odan әri berilip qyzmet etuge mindetti. Ony joghaltpas ýshin, bizding jaghymyzdy qoldauy ýshin, tipti bolmasa ashyq qarsy shyqpasa da býgingi qy­taylyqtardyng tyrysyp otyrghanyna berilip ketpey, óz jaghymyzgha shygharu kerek. Bizding jaqtan da ony erkeletuimiz qajet. Onymen jeke hat jazysyp túrynyzdar. Ol óte paydaly. Abylay súltangha imperator - aq patsha hanym­nyng atynan biylghy 1759 jyldyng basynan bastap jalaqy tóleui dúrys. Orynbordyng shet el shyghyny esebinen qyrghyz-qaysaqtardyng Kishi Ordasynyng Núraly hanynyng jalaqysyn azaytyp, әrqaysysyna 600 rubliden jalaqy berilsin. Olarda renish bolmau ýshin jy­lyna 300 rubliden taghayyndau kerek. Onyng ýstine 100 rubli basqa qyrghyz­dargha berilmey, Abylay súltannyng ózi­ning paydalanuyna beriledi. Óitkeni, bizge belgili, ol ózining 200 rublimen qyr­ghyz-qaysaqtyng salty boyynsha jergilikti starshyndarymen bólisedi. Ekinshi, Abylay súltannyng basqa úsynys­taryn alsaq, ol Reseyding shekaralyq komandirlerine ókpeli, sonday-aq bash­qúrt­targha jәne belgili Noyan Sherendege. Ol qyrghyz-qaysaqtardyng jauy kóp, jyl­qylaryn alyp ketken. Sonday-aq qa­siyetti shoqynugha barghandar turaly aitypty, olardyng basym kópshiligi óz erikterimen shoqynugha barghan joq.

...Abylay súltan qoyghan mәselelerdi sheshu jәne Noyan Sherenning ústap otyr­ghan adamdaryn, jylqylaryn da qay­taryp beru mýmkindigine senemin. Aby­lay janjal shygharady. Onyng aryzy boyynsha Sibir komandirlerin tynysh­tandyru kerek.

Ýshinshi, Abylay súltan qoyghan mә­selelerin sheshu ýshin qabyldanghan jar­lyqty naqty oryndayyq. Abylay súl­tan keybir jaghdaygha senbeui mýmkin. Onyng talaptary tolyghymen oryn­dal­ghan joq».

Mine, kórip otyrsyzdar Sankt-Pe­ter­burgten kansler Voronsov Abylaydyng talap­taryn oryndau qajettigine qatty kónil bólgen. Búl Abylay súltannyng bedeli joghary ekenin, ózin Reseyge baghynysh­tymyn dep moyyndamaytynyn dәlel­deydi.

Osy hattyng jalghasynda jәne bylay depti:

«...Abylay býkil Orta Ordada eng bas­ty qojasy bolyp esepteledi, onyng ýstine ol basqalardan góri әldeqayda zerek (tý­sin­gish), әri iykem­di (epti), ony naghyz han jasau kerek. Jer­gilik­ti ha­lyq Orta Or­da­nyng Ábil­mәm­bet han­nyng my­sa­lyn­day jar­­lyq­syz han say­la­ma­syn. Oghan qar­sy túru óte qiyn. Óit­keni, isine qarap әr jerde býginde Abylaydy han dep ataydy».

Ózderiniz bayqap otyrghanday, Aby­laydy halyq әdeyilep saylamasa da ony «han» dep esepteytini qúzyret­tilerge de jetken.

Abylay hannyng ghajap diplomat ekendigi qalmaqtyng hany Qaldan Seren ólgennen keyin erekshe belgili boldy.

Jongharlardyng hany Qaldan Seren ólgen song onyng balalary taqqa tala­syp, birin-biri óltirdi. Eng sonynda kýn­nen tughan úly Lama Dorchjy qulyq-súmdyq jolmen taqty basyp aldy. Onyng Davasi, Amursana atty inileri Aby­lay hannyng ordasyna qashyp keldi. Osy kezde Ábilmәmbet han, ataqty Malaysary biyler Abylaygha qysym jasap, ol ekeui Lama Dorchjiyge qaytaryp be­rudi talap etti. Búl Abylay hannyng el basqaryp jýrgendegi óte auyr kezeni edi.

Auyr synnan shyghu kezindegi Aby­lay­dyng tabandylyghyn, tapqyrlyghyn, jigerliligin kórsetetin derekterdi Sankt-Peterburgting ortalyq kitapha­na­synan alghan V.­V.Veliyamiy­nov-Zer­nov­tyn: «Tarihy habarlama. Qyrghyz-qay­saqtar turaly jәne Ábilqayyr han ólgennen keyingi Reseyding Orta Aziyamen qarym-qatynasy» atty kitabynda jaqsy kórsetilgen. Onda bylay degen: «Lama Dorchjy 1750 jyly mamyr aiynda ókimetti óz qolyna basyp aldy. Bir inisin soqyr qylyp, jer audardy. Bademirding bes úlyn túnshyqtyryp, óltirdi. Odan basqa da kóptegen tuys­taryn sol әdispen qúrtty.

Úrys-keris jәne kelispeushilikter tez arada onyng sózsiz qúrityn­dy­ghynyng belgisi edi. Memleket ýshke bólindi. Bir bóligi Lama Dorchjiyge qal­dy. Ekinshisi Qytaygha kóshti, ýshinshisi Sibirge, Ertis ózenine qaray yghysty. Endi elding iyesi jauyzdyqtyng jana týrin qoldanugha kóshti. Davasy eng ja­qyn taqqa talasatyn izbasar bolghan­dyqtan, ony baqtalas dep eseptep tún­shyqtyryp ól­tir­mekshi boldy. Oghan mazasyzdan­ghan Da­vasy ózining jiyenderimen, Amursana men Sibir shekarasyna ketudi oi­lady da Orta Ordanyng qyrghyz­daryna qashyp bardy. Davasy eki ada­myn Aby­­lay súl­tangha jiberdi. Odan rúqsat talap etti. Osy jerde qalayyn ba, joq basqa jaqqa barayyn ba?» - dedi.Osy eki arada ailaker Abylay saq­tyq sharasyn qoldanyp ýlgergen bo­latyn». Mine, Abylay osy­lay bolmasa, Abylay bola ma?

1757 jyly Abylay 10 myng sarbazben Qashqariya jerinde (1,0 mln.qal­maqtardy qytaylyqtar qyrghannan keyin) qalghan torghauyttardy qyrdy (bas­qarghan batyrlar: Arghyn - Atyghay - Ký­leke batyr - 2000 sarbazben; Kerey Mer­gen batyr - 2000 sarbazben, Kókjal Baraq batyr (Nayman) - 2000 sarbazben; Abylay súltan - 2000 sarbazben; Qara­kerey Qabanbay batyr - 2000 sarbazben), qalghan qal­­­maqtardyng birde-birin qal­­­­dyrmay tút­qyn­dap, qazaq jerine qúl­­dyq­qa taratty. 1760-1764 jyl­dar ara­ly­ghynda Qa­­ban­bay ba­tyr­dy Aby­lay súl­tan Zengor jerine bas qol­basshy etip taghayyndady. Qabanbay ba­tyr Qara­ke­rey naymandardy, Tó­len­git Ra­yym­bek batyr (Alban Rayym­bek­pen shatas­tyr­mayyq) Uaq, Kereylerdi Zengor jerine kóshirdi. Búl tek qana Abylay súltan­nyng talabymen iske asty (qor 1, tizbe 1, is 88, 1760 jyl, Omby múraghaty).

1760 jyly 20 mamyrda knyazi poruchik Ivan Orakov general-mayor jәne Sibirding shekaralyq әskery bas komandiyri Ivan Iovemarngha jazghan hatynda bylay depti:

«19 aqpan kýni Abylay súltannyng tólengit qyrghyzy Rayymbek bylay dedi: «Ótken kýzde Abylay súltan óz atynan meni Ordanyng Qarakerey Nayman ruyna jiberdi. Olar Zvenigorsk qamalynyng janynda Qarata atty jaylaudaghy kósh­termen birge jýr». Keyin qaytar kezde sol rudyng bas starshyny Qabanbay Abylay súltannyng atynan Rayymbekke búiryq beredi. Ol Rayymbekke ózining úlystaryn týgelimen aldaghy jazda Zengor handyghynyng jerine kóshuin, ondaghy Zengor hany Qaldan Seren Urghanyng túrghan jerine baryp túruyn búiyrdy».

Abylay hannyng batyl әri ghajap qimylynan keyin Orsk baghytynyng qol­bas­shysy, polkovnik Rodesten general-mayor Fonveynmarngha 1760 jyly 22 qyrkýiekte (№315) mynaday bayanat kelipti:

«...20 shildedegi hatty Abylaygha oqyp bergen. Onda Zengordan Tarba­gha­taygha de­yingi jerler Baraby tatar­larynyng jeri, Uranhaevtardyng qonysy degen. Aby­­lay: «Eshqanday Baraby tatarlaryn estigen emespin, bilmeymin. Jer bizdiki», - dep jauap beredi. Jer dauyn sheshu ýshin Abylay ózi shildede baryp qay­tamyn, sodan keyin jauabyn gene­ral-mayorgha jazamyn deydi.

Poruchik Gulyaev Abylaymen kezdeskeni turaly jogharydaghy hatyn bylay jalghapty:

... «Abylay meni 22-si kýni jibermekshi boldy. Men jerding alystyghyna bay­lanys­ty ótirik auyrghan bolyp, barmay qaldym. Qytaydyng elshisi kele jat­qanyn da estidim. Abylay: «Olarmen tayau arada kezdese almaymyn. Uaqytym joq», - depti. Az uaqyt ótken son, 23-i kýni Qytay elshisi Abylaydyng orda­syna 30 adammen keldi. Olar Abylaygha kisi jiberip, býgin kezdesudi talap etedi. Abylaydan seskenip, basqa qyrghyzdar da (qazaq - B.N.) kezdeskileri kelmepti. Qytay­lyqtar qyrghyzdardyng audarma­shy­syna riza bolmay, hatty bermey, tek auyzsha ghana óz talabyn aitady. Aby­lay men Jolbarys súltan parsy tili aralasqan qalmaq tilinde jazylghan hatty týsinbeydi. «Qyrghyzdar uranhay jәne torghauyttardyng jerlerin basyp alghan. Olardyng tútqyndaghy adamdary men maldaryn qaytaryp beruge uәde berinder», - depti qytay­lyqtar ha­tynda. Eger qaytarma­sandar, әsker jiberemin dep qorqytypty. Olar Aby­laydy syilaghandyqtan ghana jibergen joqpyz dedi.

Mine, osynday jýzdegen hattar múra­ghattarda jatyr. Búl sol zamannyng diplomatiyasy. 1738-1781 jyldar ara­synda Qyzyljar, Kókshetau, Kereku, Zaysan, Semey, Óskemen, taghy basqa da soltýstik, shyghys shekaralaryn qorghap, elimizding býgingi kýnge jetuin qam­tamasyz etip, ontýstikte Tóle bi, Shapyrashty Nauryzbaydyng sarbaz­dary­men qarym-qatynasta bolyp, olar­gha da qorghan bola bilgendigin dәlel­deytin hattar bar.

Abylay bastap barghan joryqtar turaly da qújattar jetkilikti. Ábil­qayyr tiri túrghan kezinde Abylaymen qarym-qatynas jasaghan. Ábilqayyrdy óltirgende onyng balalaryn aman alyp qalghan Aby­lay súltan. Ol turaly Ábilqayyr­dyng zayyby Bopay ha­nym­­nyng kanslerge, ge­ne­ral-gu­ber­na­torgha jaz­ghan hat­ta­ryn­da: «Aby­­­­­lay súl­­tangha kóp rahmet. Ba­la­la­rym­­dy ajal­­dan qút­qardy», depti.

Abylay han aitqan­da­ryna kónbegen song Si­birding gu­ber­natory Say­mo­novtyng Syrtqy ister memlekettik kol­legiya­syna 1763 jyly 5 aqpanda, son­day-aq 1764 jyly general-mayor Fon­frauen­dorftyng jazghan hat­tarynda Aby­lay súltannyng aby­royyn tógip, jamandap kanslerge jazypty. Onda: «Abylay súltan birde-bir rudy bas­qarmaghan, ha­lyq­tyng arasynda aby­royy joq», dep, ekinshisi «qytay­largha jal­taqtyq ja­sady» depti. Osy hat­tardy oqyghan biren-saran «tariyh­shy-ja­zu­shyla­ry­myz» Abylay han turaly alyp­qashpa әngime aityp jýr...

Abylay hannyng Reseyge tәueldi bolmay, olarmen teng dәrejedegi odaqtas memleketting hanymyn degenin dәlel­deytin taghy da general-poruchik Ivan Dekolongke, odan keyin general-poruchik jәne gubernator Ivan Rennedorfke jazghan (1772 jyly 19 qyrkýiekte) hatyn mysalgha keltireyik:

«...General myrza, sizge aitarym, bizding Orda sizding Reseydey emes, óte shashyranqy jatyr. Úrylardy, búzyq­tardy tabu, ústau tez arada qoldan kelmeydi. Jerimiz óte ýlken. Sol sebepti kimning qayda kóship jýrgenin bilu mýmkin emes.

Qytaydyng Bogdo hanyna men óz talabymdy aityp bylay dedim: «Qan­day kýshi bar memleket bolsa da eger bizge qarsy shyqsa nemese dórekilik bildirse, onda biz olargha qarsy túra alamyz». Eger de Qytaydan kómek súray qalsaq, ol eshuaqytta kómek beruge dayyn emestigin bildirdi.

Osyghan baylanysty, eger de bizge bireuler kóz alartyp, soghys ashu qaupi bola qalsa, onda siz bizge әskery kómek be­ruge dayynsyz ba? Osy turaly impe­ratorgha jetkizip, maghan jauabyn habar­lasanyz.

General myrza, sizden maghan 1000 nemese 500, bolmasa 300 әskery adam­dardy uaqytsha beruinizdi súraymyn. Ol bizding ishimizdegi úrylardy auyz­dyqtap, tyng ýshin kerek.

Úrylardy ústap, jazalasaq, onda olar sizderge de, bizderge de jaman­shylyq jasay almauy tiyis. Eki generaliytet kelisimge keluimiz kerek (Bay­qadynyz ba? Eki memleketting generaliyteti degen maghynada - B.N.).

Men sizding әskerdi alysqa apar­maymyn. Bes kýn úrylarmen birge bolady. Ol jerge men ózim baramyn nemese balalarymnyng bireuin jiberemin. Sodan keyin olardy qaru-jara­q­tarymen, kiyimderimen óz elderine aparyp salamyz. Búl mәseleni impe­ratorgha jetkizbey-aq ózimiz sheshe ala­myz ghoy (Óz kýshimizben oryndau mým­kin bolmady. Qayda barsa da qazaq «qaryn bóle» bolyp shyghady degendi anghartqan siyaqty - B.N.). Ásker berse­nizder de, bermesenizder de maghan habar berinizder. Sonynda sizge kóp jyl densaushylyq tileushi - Abylay han. Senimdi bolu ýshin óz mórimmen rastaymyn».

Elde tәrtip ornatpasa, starshyn­dardyng ózara beybit ómir sýruleri mýmkin emestigin Abylay han týsindi.

Abylay hangha Reseyding kansleri, Orynbor jәne Sibir gubernatorlary senimsizdik bildirip, ýnemi onyng orda­syna jansyzdaryn jiberip, baqy­lap otyrghan. Onyng dәleli retinde 1760 jyly qantar aiynyng 20-sy kýni Omby­dan Bregadir Fonfrauendorftan polkovnik Lestokqa jiberilgen hatpen tanyssaq, kóp qúpiyagha qanyq bolarymyz anyq.

«Qúpiya hat.

Qyrghyz-qaysaqtyng jerinde myna jaghdaylardy barlap bilu qajet:

1. Olardyng jasyryn әskerleri qay jerlerde ornalasqan, qanday mekende, sany qansha, Resey jerinen qashyq­tyghy qansha?

2. Onyng túraqty әskeri bar ma? Qansha, qay jerde? Onyng bas star­shyn­dary kim?

3. Abylay súltannyng negizgi maq­saty ne? Negizgi basshylary kim? Mening jibergen hatyma jauap bol­mady. Ol hat kimning qolyna berilgen?

4. Reseyge shabuyl jasaytyn әskerleri bar ma? Shabuyl jasau oi­lary bar ma? Eger bolsa, ne ýshin?

5. Qytaydy jaqtaytyn qyrghyz-qaysaqtar nemese basqa halyqtar bar ma? Qansha?

6. Qyrghyzdardyng basqaday bóten oilary bar ma? Kórshi eldermen qa­rym-qatynastary bar ma? Soghys qau­pi tuyp túrghan jerleri joq pa?

7. Búqara, Qashghar, Jәrkent, Tashkent, Týrkistan, taghy basqa da jerlermen úrys-keristeri bar ma? Olar ózara tatu bolsa, tez arada olarmen ymy­ralasugha niyetteri bar ma?

8. Jazda Abylay súltan syrt jaq­qa, Kókshetau jaghyna kóship barmaq­shy. Ol qayda barady, әri qaray basqa jerge barmay ma?

9. Batyrlardy syrtynan baqylau kerek.

10. Qabylan súltan Orynbordan jiberilgen audarmashy Gulyaevty qysym­gha alypty. Resey turaly oiyn bilu ke­rek. Olar­dyng qulyqta­ryn eshkim bay­qa­mady ma? Aby­­lay súl­tan, Kýl­­­sa­ry batyr, taghy bas­­qa­­lar­dy ba­qy­laudy óte qú­piya týrde jýr­­­gizu kerek».

Mine, jo­ghary­da­ghy tap­syr­many oqyghan adam Abylay hannyng resey­likterding ai­dauymen jýrgen adam emestigine kózi jetedi. Abylay hannyng biylik jýrgizu jýgi asa auyr bolghanyn bayqaydy.

Abylayday dana patsha әr elde bolghan joq. Kishigirim jaulardy esepke almaghanda ýsh alyppen (Resey, Jonghar, Qytay) ortaq til tabysu ol zamanda eren sabyrlylyq, bilimdilik, qayrat­tylyq, jigerlilik, parasat­ty­lyq, tereng oishyldyqty tileydi. Bir sózben ait­qanda, aqyldy diplomat bolu kerek.

Abylaydyng Reseymen karym-qa­tynasynyng san qyryn bir maqalada tolyq ashyp beru mýmkin emes. Sol elding múraghattarynda jatqan bagha jetpes qazynalar negizinde qúrasty­rylghan mening 2 tomdyq «Abylay han» atty kitabymnan, biyl Alla búiyrtsa, baspadan shyghatyn 3-shi tomynan Aby­lay hannyn, onyng serikterining jýz­degen hattarymen qalyng júrt tany­sady degen ýmittemin.

Bolatbek Nәsenov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

«Egemen Qazaqstan» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394