Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 2974 0 pikir 2 Aqpan, 2011 saghat 04:33

Qazaqstan parlamenti Qazaqstannyng Konstitusiyasyna tolyqtyrular engizuge kirisude

ASTANA, 2 aqp - Qazaqstan janalyqtary AA. Qazaqstanda parlament qos palatalarynyn  birlesken otyrysy bastaldy, kýn tәrtibinde bir mәsele - «Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna tolyqtyrular men ózgerister engizu turaly», dep habarlady agenttikting tilshisi.

Seysenbide mәjiliske «Qazaqstan Respublikasynda saylau turaly», «Qazaqstan Respublikasynda preziydent turaly» konstitusiyalyq zandargha ózgerister engizudi qarastyratyn zang jobasy kelip týsti.  Zang jobasyna sәikes kezekten tys preziydenttik saylau preziydent sheshimimen taghayyndalyp, olardy taghayyndaghannan keyin eki aidyng kóleminde ótkiziledi. Kezekten tys saylau kezekti saylau tәrtibinde ótkiziledi, saylau is-sharalyrn ótkizu  OSK belgilenedi.

Qazaqstannyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 31 qantarda merzimnen búryn saylau ótkizudi jariyalady. Preziydent Konstitusiyalyq kenes parlamentting 2011 jyldyng 14 qantarynda qabyldaghan 2012 jylghy saylaudyng ornyna qazirgi memleket basshysynyng ókilettigin 2020 jylgha deyin úzartu boyynsha referendum ótkizudi qarastyratyn «Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zandy Qazaqstannyng Konstitusiyasyna sәikes kelmeydi dep tanyghannan keyin mәlimdeme jasady.  Referendumnyng bastamashyl toby óz bastamalaryn qoldaugha bes millionnan asa qazaqstandyqtardyng dauysyn jinady.

ASTANA, 2 aqp - Qazaqstan janalyqtary AA. Qazaqstanda parlament qos palatalarynyn  birlesken otyrysy bastaldy, kýn tәrtibinde bir mәsele - «Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna tolyqtyrular men ózgerister engizu turaly», dep habarlady agenttikting tilshisi.

Seysenbide mәjiliske «Qazaqstan Respublikasynda saylau turaly», «Qazaqstan Respublikasynda preziydent turaly» konstitusiyalyq zandargha ózgerister engizudi qarastyratyn zang jobasy kelip týsti.  Zang jobasyna sәikes kezekten tys preziydenttik saylau preziydent sheshimimen taghayyndalyp, olardy taghayyndaghannan keyin eki aidyng kóleminde ótkiziledi. Kezekten tys saylau kezekti saylau tәrtibinde ótkiziledi, saylau is-sharalyrn ótkizu  OSK belgilenedi.

Qazaqstannyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 31 qantarda merzimnen búryn saylau ótkizudi jariyalady. Preziydent Konstitusiyalyq kenes parlamentting 2011 jyldyng 14 qantarynda qabyldaghan 2012 jylghy saylaudyng ornyna qazirgi memleket basshysynyng ókilettigin 2020 jylgha deyin úzartu boyynsha referendum ótkizudi qarastyratyn «Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zandy Qazaqstannyng Konstitusiyasyna sәikes kelmeydi dep tanyghannan keyin mәlimdeme jasady.  Referendumnyng bastamashyl toby óz bastamalaryn qoldaugha bes millionnan asa qazaqstandyqtardyng dauysyn jinady.

«Qúrmetti әriptester ózderiniz bayqaghanday keshe preziydentting qabyldaghan sheshiminen (merzimnen búryn saylau ótkizu turaly) bizding júmys qazir kóbeydi, sondyqtan osy aptada biz birneshe otyrys ótkizemiz», - dedi mәjilis tóraghasy Oral Múhamedjanov palata otyrysyn ashuda.

«Preziydent turaly» zangha týzetulerge sәikes, kezekten tys saylauda saylanghan preziydentting ant beru rәsimi saylau qorytyndysyn jariyalaghannan keyin bir ay ishinde ótetindigi turaly erejeler belgilengen.

Biylik basynda 20 jyl otyrghan Nazarbaev qazirgi ókilettigi 2 jylgha derlik qysqaratynyna qaramastan merzimnen búryn saylau ótkizu turaly sheshim qabyldady.

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1416
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4001
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4129
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3011