1. Qytaydaghy qazaqtardy sheteldegi, әsirese, Qazaqstan, Týrkiyadaghy tuysqandarymen aralastyrmau, telefon nemese әleumettik jeli arqyly sóilestirmeu.

Tughan jeri Qytay eli bolghanymen, Qazaqstan azamattyghyn alghan adamdar  Qytaygha tuysshylap baryp qaytyp kele almay, bir otbasy ekige bólinip qaldy.  Qazir Qytaydan kelgen eki qazaqtyng biri Qytaydaghy tughan, tuysqan, aghayyn, dostarmen habarlasyp túrudan qaldyq deydi. Qazaqstandaghy etjaqyn tughan-tuysqandary habarlasugha mәjbýr bolghan kezde de eki auyz aman-sәlemnen keyin olar (Qytaydaghy tughan-tuysqandary) kóp sóilespeudi, «bizde bәri jaqsy» dep, endi habarlaspaudy talap etip, telefon tútqasyn qoigha asyghatyn kórinedi. Jergilikti biylikting san týrli shekteu, tiymdary men qymsetse sayasy ýirenuge kirgizetin, qymsetse týrmege toghytatyn sayasy qysymy olardy solay auyz ashpaugha mәjbýrleude.

«Qazaqstanda túryp veysin (Weixin, WeChat) arqyly Qytaydaghy tughan-tuysqandarmen sóilese almaytyn boldyq, sóilesek boldy tughan-tuysqandarymyzdy (Qytaydaghy) ústap ketedi. Sondyqtan, Qytaydyng veysiynin qoldanbaytyn boldyq. Resey qatarly birqansha memleketter de veysinnen bas tartuda.» 2017-12-25  www.rfa.org

Bireuler Qytay ókimeti nege sonsha qorqady, neden qorqady deydi. Meninshe Qytay biyligi eshteneden de qorqyp otyrghan joq. Shynjang jergilikti biyligi ondaghy qazaqtargha jasap jatqan qysymy, zansyzdyqtary, qylmysy jayly aqparat syrtqa shyghyp ketpesin dep alandaydy. Qoldy jenning ishinde syndyryghanmen syrt kózge sol jenning ishinde synghan qoldyng bar ekenin kim bayqaydy? Syrt elge syr bildirtpese, onyng Qytay biyligi ýshin paydaly ekenin júngolyqtar jaqsy biledi.

2. Qytayda óz elining halqy keng kólemde qoldanatyn weixin әleumettik jelisi bar. Shynjang jergilikti biyligi ondaghy qazaqtargha sol әleumettik jelilerde top qúrghyzbau, qúrghan toptardy óshiru jóninde auyzsha búiryq týsiripti.

Qytayda meyli internet bolsyn, meyli telefonmen ózara sóilesu bolsyn barlyghy qatang baqylauda. Sondyqtan, ol jaqtaghy qazaqtar biylikke qarsy, kommunistik partiyanyng jýrgizip jatqan sayasatyna qarsy eshtene aita almaydy. Solay bola túra jergilikti biylik neden qorqady? Áleumettik jelilerdegi toptarda әrkim ózining basynda bolghan jaghdaylardy, kózben kórgenderin, suretke týsirip, kameragha jazyp alghandaryn top ishinde bólisui mýmkin. Yaghni, «Weixin/Wechat»-taghy qazaqtar qúrghan top saqtalsa, joyylmasa, kim óldi, kim tiri, kimning әkesi sottaldy nemese kimning aghasy sayasy ýirenuge kirip ketti t.b. osy tektes naqtyly aqparattar top mýshelerine belgili bolyp otyrady. Ekinshi bir sózben aitqanda, sening basynda bolyp jatqan jaghdaydy men bilip otyramyn, mening basymdaghy bolghan jaghdaylardy sen bilip otyrasyng degendey. Osy jaghday jergilikti biylikke únamaghandyqtan toptardy óshirtip jatyr. Áleumettik jelidegi topty óshirtu, japtyru arqyly adamdar (qazaqtar) bir-birinen habarsyz qalady. Sendegi jaghdaydy men bile almaymyn, mendegi jaghdaydy sen bile almaysyn. Bylayynsha  3 milliongha qazaq QHR-da túryp, ómir sýrip jatqanymen ózara aqparat almasatyn orta búghattalghandyqtan, olardyng әrqaysysy – JALGhYZ, AQYL QOSAR, ARQA SÝIER HALQY JOQ. Bәri tiri jýr, tili bar bolghanymen kózge kórinbeytin «skochpen» baylanghan, syrttay typ-tynysh, ishki jan dýniyesi ýrey, qorqynyshqa toly.

3. Týrmede «ólgen» jaqyn adamy jayly bolghan qayghyly oqighalar men kelensizdik turaly syrtqa, ózgelerge aitugha, aryzdanugha tiym saluda.

«ShÚAR, Barkól avtonomiyaly audanynda bir qazaq jigitin jergilikti polisiyalar tútqyndap, ol 2017 jyly 1 qyrýiek kýni qogham qauipsizdik bólimshesinde qaytys bolghan. Sol audandaghy jergilikti bir qazaq kisining mәlimdeuinshe, ólgen Ómirzaq Maqan polisiya bólimshesine tútqyndalghan eki inisining jaghdayyn biluge barghanda polisiyalardan tayaq jep ólgen. Marqúmnyng mәiitin aghasyna qaytaryp bergen kezde polisiyalar әdeyi úryp óltirmegenin aitqan. Polisiyalar taghy da marqúmnyng tughan-tuysqandary men auyldastaryna bolghan is jayly syrtqa esh aqparat taratugha bolmaytynyn eskertken.» 2017-09-08, www.rfa.org

«Senimdi adamdardyng mәlimdeui boyynsha, Ýrimji qalasyndaghy kәsipker Ádilbek Qasymbay tútqyndalghannan keyin 7 aidan son  ayaq astynan qaytys bolghan. Jeltoqsannyng 24 kýni ýsh qytay polisiyasy Ádilbekting mәiitin әieline әkep berip, býginnen qaldyrmay tez jerleuin talap etken. Ádilbekting әieli kýieuining óli denesinde kógergen jaraqat izderining kóp ekendigin, bet-әlpeti tanylmaytyn bolyp ózgerip ketkenin kóredi. Polisiyalar eger mәiitti teksertem nemese jogharygha aryzdanamyn deseng otbasy mýshelering týgeldey týrmege toghytylady dep Ádilbekting әieline qatang eskertedi.  Sol kýni marqúm Ádilbekti jerleuge eng janashyr jaqynynan 17 adam ghana qatysypty.» 2017-12-25  www.rfa.org

Tiri jýru әr bir adam ýshin eng manyzdy, eng birinshi orynda túratyn qúndylyq ekenin bәrimiz de jaqsy týsinemiz. Halyq týrme men sayasy ýirenu ortalyghynda «óz-ózine qol salyp ólgen», tayaq jep ólgen әr bir adam jayly suyq habardy estip otyrsa, búl «biz senderdi bir-birden óltirip jatyrmyz» degen habardy ashyq aitqanmen birdey qorqynyshty әser qaldyrmay ma?.. Onda halyq týrmenin  qylmyskerdi jazalau, týzetu emes, sayasy ýirenuding – patriottyq tәrbie emes, mýlde basqasha maqsatta súrqiya sayasat jýrip jatqanyn halyq týsine qoyady. Sondyqtan, suyq habarlardyng taramauyn neshe týrli әdis qoldanyp qadaghalauda. Al jergilikti biylikting resmy aqparat qúraldary ondaghy halyqtyng (qazaqtardyng da) ómirin újymaqqa ainaldyru ýshin baryn salyp jatqanyn kýndiz-týni nasihattauda.

4. Shetelde túraqty túryp jatqan nemese mektep jәne joghary oqu oryndarynda oqyp jatqan tughan-tuysqandaryn, bala-shaghalaryn keri shaqyryp alyp keybirin qaytyp jibermey qoyda.

Qazaqstanda oqyp jatqan oqushy, studentterdi Qytaygha keri shaqyryp, pasportyn tartyp alyp keybireuin qaytyp jibermey qoysa nemese sayasy ýirenuge alyp ketse, ony estip-bilgen qay qazaq balasyn Qazaqstanda bilim alugha batyly baryp jibere alady? Sondyqtan, Qazaqstanda oqityn oqushy, studentterdi keri shaqyrudyn, barghannan keyin bireulerine әrtýrli dәreje de kinә taghyp jazalaudyn, eng jenili pasportyn tartyp alyp Qazaqstangha qaytyp jibermey qoydyng týp mәni – búdan bylay arghy bettegi qazaqtardyng balalaryn Qazaqstangha baryp oquyna jol qoymau, avtomatty týrde toqtatugha mәjbýrleu. Ekinshi bir mәnisi – Qazaqstanda oqyp jatqan oqushy, student ary qaray Qazaqstangha túraqtap qalyp, azamattyq alsa, arttaghy tughan-tuysqandaryn kóshirip aluy mýmkin, Shynjandaghy tughan-tuysqandarynyng qúqyqtaryn qorghap aryzdanuy mýmkin. Mine, sondyqtan, oqushy, studentterding jolyn kesu de Shynjang jergilikti biyligi ýshin tiyimdi. Osy rette aita ketu kerek, býgingi kýnde Qazaqstanda oqyp, bilim alyp jatqan oqushy, studentter Qytaygha qaytyp barmaghany, tezirek Qazaqstan azamattyghyn alyp alghany dúrys.

5. Tuystap barghan sheteldik adamdy tuysynyng ýiine jatqyzbay qonaq ýige jatqyzu.

Búl arada shetelden kelgen azamatty qonaq ýige jatqyzyp payda tabayyq dep otyrghan joq. Qytaydaghy ózi bir uys qazaqqa barghan birneshe qonaq qonaqýige jatqanda memleketke qansha payda týsedi deysin? Búl arada qonaqýige jatqyzudyng keminde ýsh týrli mәnisi bar. Biri, qonaqty eline tez qaytyp ketuine ekonomikalyq qysym jasau.  Ekinshisi, eki el azamaty kýndiz-týni bir bolyp ózara aqparat almasugha mýmkindiginshe kedergi keltiru. Ýshinshiden, endigi ol jaqqa (Shynjangha) tuysshylap qonaq bolyp baratyndardyng sanyn azaytu, osylaysha ondaghy qazaqtardy syrtqy әlemmen aralastyrmay, syrtqa aqparat  tarattyrmay oqshau ústau.

6. Toy-tomalaq, ólim-jitimde qatysatyn adamdar sanyn shekteu.

«Shynjan, Altay aimaghy (obylysy) Qaba audanynyng ýkimeti jerleu rәsimine qatysatyn adamdardyng sanyn 15 adamnan aspauy kerek degen jana erejeler engizdi». 2017-10-21,  www.rfa.org

Qazaq saltynda toy-tomalaq, ólim-jitim bolghanda kóp adam jinalady. Kóp adam bir-birimen әngimelesedi, ózara aqparat  almasady. Shyn mәninde ondaghy jergilikti biylikting kóp adamnyng jinaluyn toqtatu arqyly adamdardy meylinshe bir-birimen az aralastyrugha, ózara az aqparat almasugha, mýmkin bolsa ózara aqparat almaspaugha mәjbýrleude. Mine, osylaysha qazirgi qytay biyligi ər qazaqty ózgelerge aqparat bergizbey, ózgelerden aqparat alghyzbay óz úyasynda, óz tóseginde tilin baylap ýnin óshirudi myqtap qolgha alyp otyr.  Ýni shyqpaghannan keyin, qarsylyq bolmaghannan song ary qaray jergilikti biylik halyqqa ne istese de ózi biledi.

Ekinshi bir mәni: halqymyzda «halyq – dana», «kóp kótergen jýk jenil», «kóp – qorqytady, ...» degen maqaldar bar ghoy. Kóp adam birigip aqyl qossa, aq pen qarany, dúrys pen búrysty, jaqsy men jamandy aiyryp, zansyzdyqty, jauyzdyqty bilip qoyady. Kerisinshe әr adamnyng biletini men aqyly shekti bolghandyqtan, әr qazaq kópting arasynda (ózgelermen aralasu shektelgendikten) jalghyz ózi ómir sýrip, arqa sýieytin, qoldaytyn halqy joq bolghandyqtan mýsәpir, qauqarsyz hәlde «jalghyzdyqta» jýredi. Álsiz bolghandyqtan, jalghyz bolghandyqtan, qarsy sóz aitqandy qoyyp әdildikti, shyndyqty, zandy qúqyqyghyn qorghap til qata almaydy. Til baylanghan son, aitatyn әl qalmaghan song biylik ne istese de soghan ýnsiz, ishtey tynyp kónedi. Mine, búl – ondaghy (Shynjandaghy) qazaqtardyng qoghamda «erkin» jýrgenderining ózi azamattyq jәne adamy qúqyqtary shektelip, týrmedegining kýiin keshude degen sóz.

7. Barlyq jerge kamera qoi.

Barlyq jerge kamera qoidyng bir məni: kim-kimmen kezdesedi, kim-kimdermen aralasady – sony baqylap, bilu otyru, osylaysha adamdardyng (mysaly, qazaqtardyn) bir-birimen aralasuyna, ózara aqparat almasuyna, ər kim óz basynda bolghan jaghdaydy bir-birine aita almaugha joghary tehnologiyanyng kómegimen məjbýrleu.

8. Tuystastyru, bauyrlastyru sayasaty.

Búl arada myna bir qazaqtyng nemese ana bir qytaydyng tughan-tuysy joq bolyp, ómirde jalghyzdyq kórip, qinalyp jýr dep, jany ashyp, jýregi eljirep, olardy  tuytastyryp otyrghan joq. Shyndyghynda qazaq otbasylarynyng ishki jaghdayyn, әr otbasynyng tughan-tuysqandaryn, aralasatyn adamdaryn anyqtau, tolyq baqylaugha alu, ózderine kerek mәlimetterdi alyp otyru ýshin jasap otyrghan qúityrqy qulyghy. «Tuystastyru» sayasatynyng basqa da maqsattaryn aldynghy maqalada atap ketkenmin. Mýmkin biz bile bermeytin odan basqa da syrlary bar shyghar.

9. Qatysty aqparattardy alyp túrugha bolatyn shpiondyq funksiyasy bar úyaly telefondar.

Qazir Qytayda óndiriletin telefonda (mysaly, Huawei markaly telefon t.b.) sol telefondy qay elde jýrseng de paydalanushy adamnyng sóilegen sózderin, qabyldaghan jәne ózgelermen bólisken aqparattardy, kimdermen jii baylanysta bolatynyn, әr kýni qay jerlerde jýretini turaly aqparattardy Qytaydyng qauipsizdik organdaryna jiberip túratyn shpiondyq programmalar men qúrylghylardyn, bólshekterding ornatylghandyghy turaly aqparattardy Amerika, Resey elderi әshkerleude. Búl degeniniz Qytaydaghy jәne ózge elderdegi Qytaydyng úyaly telefonyn paydalanushy әr bir adamnyn, әr bir qazaqtyng qasynda birden shpion erip jýr, ol tolyq baqylauda degen sóz. Sondyqtan, Qytaydyng  tól ónimi sanalatyn úyaly telefon jәne basqa da elektrondyq ónimderdi PAYDALANBAU tek Qytaydan kelgen oralmandar ýshin ghana emes, jalpy qazaq, Qazaqstan azamatttary ýshin de manyzdy.

10. Zansyz týrde analyq, әkelik qúqyghynan aiyru isi oryn aluda.

«Ýrimji qalasynyng bir qazaq jigiti Qazaq eline kóship kelip Qazaqstan azamattyghyn alghany ýshin onyng tughan auylynda túratyn sheshesin jergilikti polisiyalar qorqytyp «analyq qúqyghynan aiyrugha» mәjbýrlep kóndirgen /被迫写“脱离母子关系书”. Eger sheshesi kelispegen jaghdayda úlyn Qytaydaghy tirkeuinen shygharmay balasyna «qos azamattyq» qylmysy taghylyp, Qytay eline baru vizasyn ashtyra almaytyndyghyn aitqan». 2017-11-07,  www.rfa.org

Jogharyda bayqalghan 10 týrli sayasy qysymnyng naqtyly jýzege asyru sharalarynan mynaday qortyndy shygharugha bolady:

• Meyli әken, meyli sheshen, meyli tughan balalaryng sottalsyn, óz-ózine qol salyp ólgen nemese óltirgen bolsyn, eshkimge, eshqayda aitpaugha, bir sózben tújyryghanda, auzyndy ashtyrmaugha mәjbýrleude.
• Qytaydaghy qazaqtardy bir-birimen aralastyrmau, habarlastyrmau, ózara aqparat alystyrmau, bir-birining hal-jayyn biluge kedergi keltiru, әr qazaqty jalghyz qaldyru.
• Qytay qazaqtaryn Qazaqstan, Týrkiya elderindegi tuystarymen, tanystarymen aralastyrmau, ózara habarlastyrmau, aqparat alghyzbau. Osy aqyly ózderi jasap otyrghan óz ishindegi sayasy qysymdy, zansyzdyqtardy, zúlymdyqtardy, qylmystardy әshkereleytin aqparattardy shet elderge taratpau, aqparattardyng  jolyn kesu.
• Bireudi bireu bilmeytin kýige týsiru. Bireudi bireu bilmegendikten, bilse de basqagha tis jaryp aita almaghandyqtan: kim tiri? kim óldi? kim iz-tozsyz joghalyp ketti? Eshkimdi eshkim bilmeydi. Meninshe býgingi tanda Qytaydaghy qazaqtar, mine, osynday ýreyli ómir keshude.

Osydan artyq qanday til baylau sayasaty bolady? Meninshe tili baylanghan son, ol jaqtaghy qazaqtardyng shyqpaghan jany ghana túr.

Sol «typ-tynysh» ómirding arasyndaghy tili baylanghan bir bauyrlarymyzdan tildey qaghazgha qúpiya sandarmen «Qazaq eli, bizdi qútqarynyzdarshy» dep jazghan hat keldi. «Qútqaryndar» degen jazuyn ólim aldyndaghy qol-ayaq serpiui dep týsinsek bolar.

Kenjebek Qúdysúly

Abai.kz