Álqissa...

Búl kýnde diny uaghyzshylarymyz әr jerde «Áruaqqa qúrmet etu,  oghan siynu – Allagha serik qosqandyq»  deytin,  tipti  «Qabir túrghyzbau,  ólikti jerlegen song jerdi tegistep tastau»,  «Jeti,  qyrqy,  jyldyghy degender sharighatta joq», «qúran baghyshtamau», t.b pәtualar kóbeye bastady.

Men dindәr adam bolmasam da,  Ilam dinine senetin, ózime tәn kózqarasym, әri shamaly bilimim bar adam bolghandyqtan múnday mәselege  óz oiymdy bildirgim keledi. Óitkeni,  maghan talantty jaratushy syilasa,  bilimdi ata-anam men osy halqym, ósken dalam, ortam berdi. Sondyqtan jogharydaghy mәsele jóninde azdap tolghanyp kóreyin,  artyq ketsem ghapu etersizder.

Áruaq bar ma?

« ...Tanghalasyn,  olardyng ‹biz topyraq bolghan kezde, janadan jaratylamyz ba?» degen sózderine tanyrqau kerek,  mine, búlar rabbylaryna qarsy bolghandar әri búlardyng moyyndarynda temir shynjyr bolatyndar,  sonday-aq, búlar tozaqtyq,  olar onda mәngi qalady»  («Qúran kәrim» qazaqsha maghyna jәne týsinigi,  «Rahat» sýresi,  13 - ayat,  249 - bet).

Mine, osy sýreler Áruaqtyng barlyghyna, onyng bolatynyna berilgen shynayy jauap ekenin moyyndarsyn.

«... Búl sonda senderdi tiriltti,  sosyn óltirdi,  sosyn keyin jәne tiriltti,  rasynda adam balasy nәsýkir»  (sanyrau,  soqyr degen maghynada) («Qúran kәrim», qazaqsha maghyna jәne týsinigi,  22 – «Hat» sýresi,  66-ayat,  340- bet).

Endi kóriniz,  adam ólgen song ólip-tiriletinine,  bir emes, neshe tiriletinine sengen bolarsyz,  Áruaq degen әne sol.

Din aitady «Maghan nan»  dep,

Adasqan din pәn deydi.

Maghynasyn anyq bile almay,

Ruh degen sózdi jan deydi.

Osydan jaman әure joq,

Ruh degen dinsiz taza aqyl,

Dinsizdik isi shyn maqúl.

Ayuandyq aqyl ol emes,

Az ghana sózim az taqyl.

Qúrandy oqy nanbasan...

(Shәkerim Qúdayberdiúly)

IYә,  halayyq,  biz shynynda Qúran kәrimnen tolyq ruhany quat ala almasaq,  eng bolmaghanda Shәkerim,  Abaylardyng nasihattaryna zer sala bileyikshi,  endi jaratushynyng bergen janynyng qara jerge jerlenuine,  jaratushy jaratqan pendelerding adamy túrghysyndaghy tәubeliq,  dәstýrli túnyghyna soqtyqpasaq etti.

Áruaqty qorlamayyq

Eng bolmaghanda mynau adamdy tik týregeltip,  әrekettendirip túrghan tәnning búl dýniyedegi zattyq qauhary bitken kezde,  yaghny fiziologiyalyq ózgeristerding dúrys jýru mýmkindigi ayaqtalyp, jan,  ruh ózderining nәzik denelerimen birge tәndi tastap baqy әlemge ótetinin týsinip, Áruaqtardyng kómusiz nemese eleusiz qaluyna janyn salghan orynsyz,  dýrdaraz pәtuany tyisaq qaytedi.

IYә,  sizshe (salafitter men uahabistershe) bolghanda «Áruaq kómilip,  topyraq bolyp ketu kerek» . Jón-aq,  alayda, Ony auyzgha da almay,  eleusiz qaldyruymyz,  tipti olardyng dýniyeden kóshkenine jylamay,  qayghyrmay,  týk bolmaghansu kerek bolghany ma?. Endeshe,  búdan ne adamgershilik izdeymiz,  meyirimdiliktin,  jaratqannyng adamy dengeyi osy sýiispenshilikte jatsa,  sen ony joqqa shygharsan,  Jaratushynyng «Meni syilap,  qýrmetteymin desen,  әueli ata-anandy ayalap,  qúrmette»  deui qayda qalady?

Aqsaq Temirding әruaghy bastaghan soghys

IYә,  Áruaq demekshi,  1941 jyly   21 mausymda aqsaq Temirding qabirining ashylghan kýni ekinshi dýniyejýzilik soghysy bastalady, sol kezde naghyz Áruaqty moyyndamaytyn azuy kere qarys Stalinning ózi aqyry sýiekti ornyna qoydyrghan kýni soghystyng ayaqtalghanyn kóp el biledi. «Áruaq»  dep babalarymyz talay jauynyng betin qaytaryp,  sol Áruaqty babalardyng qasiyetke ie ruhymen óz ruhtaryn biyikke kóterip,  jandaryna jylulyq alyp otyrghan emes pe edi?

Dinmúhammed atamyz Áruaqty qúrmettep ótti

Óz zamanynda Dinmúhammed Qonaevtyng Arab elinde saparda bolghanda Tihrandaghy kezdesude diny toptyng ózine Qúdaydyng qúly,  haq payghambardyng ýmbeti ekeni jónindegi saualdaryna jauap berip,  ózining músylmandyghyn moyyndata otyryp:

– Sizding elde Múhammed payghambargha sahaba әri aqylshy bolghan,  әldeqayda jasy ýlken bir úly Áruaq jatyr dep estiymiz,  onyng mazaryna bir adam basyn súqpaytyn kórinedi,  tastandy bolyp aidalada jatsa kerek,  osy sóz ras pa,  odan habarynyz bar ma? – degen súraghyna. Qonaev:

– IYә,  habarym bar,  Arystan bab degen kisi bizding elde jatqany ras,  – degende otyrghandar jabal oryndarynan túryp, erinderin jybyrlatyp,  kýbirlep,  betterin sipap baryp qaytadan oryndaryna jayghasady.

– Osyghan baylanysty mende taghy bir súraq bar,  – deydi endi bir sәldeli kisi:

– Súranyz,  qúlaghym sizde.

– Ol kisi sizderde qalyng elding ortasynda jatyr ma?

– Qalyng elding ortasynda emes,  shetkeri,  onasha jatyr,  – degende otyrghandar bastaryn shayqaydy,  arada әlgi adam:

– Biz qalyng elding ortasyna әkep qoyyp,  tirilerdi tәrbiyeleytin ardaqty da qúrmetti Áruaq túlghasyna ainaldyrsaq,  bizge sýiekti beresizder me?

– Búrynghy ótken ataqty adamdardyng barlyghy da dýniyeden keshken jerlerine qoyylghan degen derek bar,  qozghamaghan dúrys shyghar,  bizding bir ýlken ghúlama,  oqymysty bauyrymyz Sham shahardyng ortasyndaghy ziratta jatqan Ál-Farabiyding sýiegin súraghanda Siriyanyng ghúlamasy men basshylary da osylay jauap berse,  al payghambarymyz da sol siyaqty әlemge tanylghan kóptegen adamdar qaza bolghan jerlerinde jatyr ghoy,  búl jónindegi qúptaudy payghambarymyz Múhammedting auzynan Ábubәkir Sydyq estigenin dәleldeydi ghoy.

(«Jaratushynyng qúdireti — Áruaqtar qozghalysy tilsim»,  Áset Múqashbek,  Almaty).

Nazarbaevtyng Áruaq turaly kózqarasy

Mine, kórdiniz be? Naghyz Islam dinining ordasy bolghan Arab elderining Áruaq jónindegi kózqarasy men Áruaqqa degen qúrmetining qanday ekenin? Sondyqtan payghambarymyz «Qabirge (mazargha) ziyarat etetinder,  olar әlbette sizderge aqyretti esterinizge salady»  deui adamdardyng Áruaq arqyly óz úrpaghyna qanday dengeyde úlaghat,  parasat,  kýsh-qayrat syilap otyrghanyn eskertip,  adamnyng tirligin mәndi,  maghynaly ótkizu arqyly artyna óshpes qasiyet qaldyrudy múrat etken edi. Búl jóninde býgingi Qazaqstanyng túnghysh preziydenti Nazarbaevtyn: «Men Elbasy bolsam da  Qazaq deytin atasyn ardaqtap,  anasyn syilaghan,  әruaghyn qasterlep,  Allasyna siynghan elding preziydentimin.  Áruaqtyng bar ekeni ras bolsa,  Atyrau men Altay,  Alatau men Arqanyng arasynda talay tóbe dónbekship,  talayy ornynan aunap týsip,  býgingi bizding isimizge aq batasyn berip jatqan bolar dep oilaymyz. Ilahiym,  sol babalardyng batasy qabyl bolsyn degim keledi...

Biz eki jarym ghasyrdan astam Reseyding bodany bolyp keldik,  sondyqtan men sanadaghy qúldyq psihologiyany ózgertu ýshin ata-babalar Áruaghyna siynyp,  solardyng qasiyetti ruhyn tirilttim,  býkil Qazaqqa sauyn aityp,  olargha as berip,  toylaryn ótkizdim,  «óli razy bolmay,  tiri bayymaydy» deydi halqymyz, sol Áruaqtar riza bolsyn dep jatqan jerlerin tauyp basyna belgi ornattyq,  esimderi el  jadynda jýrsin dep olardyng atyn mektepterge,  kóshelerge,  auyl-selolargha,  audandargha berdik... Endeshe sol Áruaqtar bizdi qoldamaydy dep kim aita alady?!»  (Qazaqstan respublikasynyng preziydenti A. Nazarbaev).

Arabtyng dini men mәdeniyetin shatastyrmau kerek

Mine biz aitatyn Áruaqtar, ata-babalar ruhy jónindegi kózqarasymyzdy býgingi Qazaqstan Elbasy osylay qorytady. Shynyn aitqanda biz islam dinining qasiyetin moyynday otyryp,  paryzdar men uәjipterimizge qatang bolugha haqylymyz. Dindi qabyldau әste Qazaqqa Arab últynyng tútas mәdeniyeti men dәstýrin kóshirip әkelip qabyldap,  ózimizdegi últty saqtap túrghan dәstýrden aiyrylyp,  Arab bolyp ketu degendik emes. Ásili dәstýr,  salt-sana,  ghúryp - әdetimizden úrpaq ýshin,  dәuir ýshin,  últymyz ýshin airylmauymyz kerek. Últtyng jany - dәstýrde jatqanyn týsine otyryp,  joq pәtualardy shygharghannan kóri payghambarymyzdyn: «Pendening búl dýniyede jasaghan zúlymdyghy – Ol dýniyede ózine jasaghan zúlymdyghy»  deytin qasiyetti taghylymdarymen úrpaqty nәrlendirip,  tirlikte úrpaqtyng izgilikti boluynyng ólgen kezde de sauaby bolatynyn týsindiru arqyly payghambarym hazireti Múhammed (s.a.u)-nyn: «Adamdy niyetine qaray tiriltedi»  degenindey,  taza ruhty,  adal qasiyetti payghambarymyzdyn,  qanshama sahabalarymyzdyn,  Áruaqty handar men batyr - jyraularymyzdyn,  sheshen - shejireshilerimiz ben әuliye-әnbiyelerimizding qasiyeti әli kýnge deyin úrpaqqa izgilikti nasihattap túrghanyn úrpaqqa jetkize bilsek bolghany.

Bayahmet Júmabayúly

Abai.kz