Qazaqstandyq mediada patriarhaldy kózqaras basym
Qazaqstanda er azamattyng júbayyna – balasynyng anasyna menshigi retinde qarauy, qol kóterui, jalpy әielmen adam retinde sanaspauy, ony syilamauy neden tuyndaydy? Qaryndasyn jaqsy kórip, anasyn ayalaghan azamat, әielining de bireuding erkeletip ósirgen qyzy ekenin eskermey, nege qatigezdikpen qaraydy? Árbirden son, әiel – adam, qogham mýshesi, onyng da jeke pikirin aitugha, qalauy boyynsha ómir sýruine qúqyghy bar, erkekpen teng qúqyly – ony qorghaytyn zandar da bar. Búl túrghyda súraq kóp, al ana ne myna aimaqtan kógala qoyday beti-basy kógerip, júbayynan qysym kórgen әielder jayly aqparat odan da kóp, aitylmay qalghany qanshama... Jetken jerimiz osy: jaqynda balasyn qayynjúrtynan alyp ketpekshi bolghan jas kelindi Oral qalasynda qayyn atasy pyshaqtap tastady (http://www.uralskweek.kz/2018/04/11/v-uralske-svyokr-zarezal-snoxu-iz-za-vnuka/).
Qazaqstandaghy dәstýrli mediada «әiel taqyrybyna» zertteu jýrgizip jýrgenine ýsh jyldan asqan ónertanu ghylymdarynyng doktory Moldiyar Ergebekovting zertteu nәtiyjesi, qazaq qoghamyna «diagnoz» qoyghanday. Oilanyp, oiymyzdy týzetu ýshin jol kórsetetindey. Tyndar qúlaq jәne syndy kótere alatyn ense hәm kemshilikti jongha degen niyet bolsa, әriyne.
Moldiyar, Astanada «Soros-Qazaqstan» qory ótkizgen «Qazaqstandaghy әielder qúqyghy: mýmkindikter men kedergiler» atty konferensiyada jariyalaghan zertteuiniz otandyq dәstýrli mediadaghy «әiel taqyrybyna» arnaldy. Onyng nәtiyjesi bireudi kýldirse, ekinshi bireudi oilandyrdy, ýshinshi adam ony jaqtyrmady... Degenmen, zalda otyrghandardyng basym kópshiligi búl faktilermen kelisti. Zertteu ne deydi?
- Jýrgizgen júmysymnyng nәtiyjesin bir sózben aitsam: Qazaqstanda jurnalister, jalpy qogham etika túrghysynan óte sauatsyz. Al, zertteuge kelsek, onyng nәtiyjesi óte qorqynyshty, qatty oilandyratyn kórsetkishter. Elimizdegi jalpy mediada әiel taqyrybyna baylanysty etikalyq mәsele óte kóp, biraq men solardyng ishindegi eng bastysyn ghana atap kórsettim. Soghan sýiensek, bizde mediada әielding 2 týrli obrazy bar. Bireui – әieldi qasiyetti ana, adal jar, halyqqa enbegi singen әiel, oshaqtyng berekesi, «perishte» beynesindegi әiel. Ekinshisi – seksualdyq túrghydan kózge týsetin, jynystyq obekt retinde qaralatyny algha shyghatyn әiel obrazy. Bastalghanyna ýsh jyl bolghan zertteuge dәstýrli mediadan «Egemen Qazaqstan», «Jas alash», «Kazaqstan zaman», «Ayqyn» gazetterin aldym. Internet portaldar: «Qamshy», «BAQ.kz», «Tengrinius», «Nur.kz», «Sn.kz». Áyel taqyrybyna qatysty 2 telebaghdarlama: «Qalaulym» jәne «Áyel baqyty».
Mysaly, «Egemen Qazaqstan» gazeti Halyqaralyq әielder kýnine oray negizgi taqyrybyn qalay әzirlegenin aldym. 2014 jyly gazet basty betine «Merekenizben, ayauly analar!» dep jazady. 8 Nauryz – әiel qúqyghynyng merekesi, yaghni, genderlik túrghydan әiel qúqyghynyng oryndaluyna qatysty problemalar aitylatyn kýn. Áriyne, qogham әiel degende ol jayly «ana» retinde oy qalyptastyrady. Barlyq әiel ana bola alady, desek te, ana bolu / bolmau – әr әielding óz sheshimi, óz tandauy. Sol sebepti, basylym betinde osynday әielge tek ana túrghysynan qarau – bizding әieldi, keshirim ótinemin, jatyr arqyly, yaghny oghan bala tuu túrghysynan ghana bagha beretinimizdi bildiredi. Sebebi, ana bolghysy keletin, biraq bola almaytyn jandar da bar, ana bolu jasyna jetpegen kishkentay qyzdarymyz da bar, búl jerde solardyng qúqyghy eskerilmeydi. Mereke – әiel qúqyghyna qatysty mereke. Osy túrghyda jurnalist әieldi osylaysha jalpylama anagha tenese, әielding adam retinde qúqyghyn eskermeydi degen sóz. Búl etikalyq túrghydan ýlken mәsele. Bir qaraghanda sonshalyqty beykýnә bop kórinui mýmkin, alayda barlyq nәrse aldymen tilde qalyptasatyny ýshin tilimizdi jóndeuge mindettimiz. Al, 2015 jyldan beri qaray «Egemen Qazaqstannyn» 8 Nauryzda jazatyny: Merekelerinizben, ayauly analar, qadirmendi arular! Búl jerde de problema bar. «Aru» sózi kóne týrki tilinen taza, pәk degendi bildiredi, yaghny syrtqy súlulyq pen ishki tazalyq kelisken beyne. Desek te estetikagha baylanysty úghymdardyng ereksheligi «aru» úghymynda da bar. «Aru» úghymy «súlulyq» úghymy syndy әrkimge әrqily, búlynghyr, abstraktili úghym. Onyng ýstine, «aru» degen týsinikting seksualdyq maghynasy da bar. Arugha qanday maghyna bersek te, onyng búlynghyr bolu ereksheliginen qútqara almaymyz. Búl merekening naqty aty bar: Áyelder merekesi! Olay bolsa, respublikalyq sayasy basylym, memleketting qarajatyna jaryq kóretin basylym etikalyq talaptardy saqtaugha mindetti. Sebebi, olardyng jynysy – әiel! Ana nemese aru emes, әiel.
Mysaly, sn.kz syndy aqparattyq portaldar әielge «ana», «altyn qúrsaqty ana», «otbasynyng baqyty», «otbasynyng úiytqysy», «әiel bir qolymen balany terbetse, bir qolymen әlemdi terbetedi» degen maghynalar jýkteydi (https://sn.kz/kk/n-rly-zhol/9304-altyn-rsa-ty-analar-da-el-erte-ine-senimdi), alayda del sol basylym әielderdi jynystyq túrghydan obektivizasiyalaydy, tipti әielderding basynan ótken «travmalyq oqighalardy» jynystyq túrghydan qozdyrushy tilmen, jynystyq fantaziyagha ainaldyra otyryp bayandaydy (https://sn.kz/kk/sn-kogam/32141-a-yry-zhez-kshe-ekensi-zh-mysy-dy-at-aru-a-tiissi-almatyly-jel-a-asymen-tkizgen-bir-t-ni-zhajynda-ajtyp-berdi). Búl – ekijýzdilik. Mening aitpaghym da osy, yaghny Qazaqstandaghy media әielding eki týrli obrazyn jasaydy jәne ekijýzdi әreket etedi. Aqparat qúralynyng ústanymy, sayasatynyng ózi joq degen sóz. Desek te, ústanymy bar degen «Qazaqstan zaman» gazetin alsaq, onda da әieldi aqyl tyndaushy retinde qarastyrady. Mysaly, «әiel – otbasyndaghy tatulyqtyng kilti» deydi. Nege tek әiel? Nege otbasyndaghy jauapkershilik osylaysha әielge jýkteledi? Búghan jurnalistting qanday qaqysy bar? Búl qoghamdaghy stereotip bolsa, basylym basshylyghy osy stereotipterding әiel qúqyghyn eskermeytinine nege oilanbaydy?
Telearnalardaghy baghdarlamalargha qatysty nәtiyje qanday?
- Teledidardaghy әiel taqyrybyna arnalghan tok-shoulargha toqtalsaq, olardyng barlyghy әielge erkindik syilamaydy, yaghny bizding qoghamdaghy stereotipterdi odan sayyn shegeley týsedi. Mysaly, «Áyel baqyty» baghdarlamasyn alsaq, ajyrasqysy keletin, kýieui qol kótergen әielder qatysty delik. Jýrgizushining әielderge degen josyqtaryn «bәlkim, sen ózing kinәli bolghan shygharsyn, kýieuindi osyghan iytermelegen shygharsyn?» degen siyaqty saualdary arqyly sipattaugha bolady. Yaghni, búl jerde mәsele teng qúqyqtyq kózqaras túrghysynan emes, «kәnini әielden izdeu» túrghysynda qaralady. Búl onsyz da qoghamda qalyptasqan stereotiyp, qate týsinik. Áyelderimiz júbayy qol kóterse de, ólim auzyna aparsa da, qorghanbaydy – óz qúqyghyn ózimen birge jerge taptatady. Sebebi ol qyz-kelinshekting artynda izdeushisi retinde ata-anasy túrghan joq. Kerisinshe, ata-ana, qogham da kinәni qyzdyng ózine artady: ózing sol jigitke túrmysqa shyqtyn, shyda, «qaytyp kelgen qyz jaman» degendey... Medianyng da, bәrimizding de qogham aldynda jauapkershiligimiz, missiyasymyz bar – ol aghartushylyq. Osy jerde «media qoghamdaghy jansaq pikirlerdi de shegeley týsui kerek pe, әlde ómir sýruimizge kedergi keltiretin stereotipke qatysty oy tastauy kerek pe» degen kókeytesti súraq bar. Ókinishke oray, әiel taqyrybyna arnalghan baghdarlamalar kóbinese qarabayyr bolyp keledi. Áyel qúqyghyn saqtaytyn, solardy qorghaytyn jaqtas emes. Áyelding mediadaghy kartinasyn salsaq, ol erkekting kólenkesindegi óz oiyn bildire bermeytin, qúqyghy, súraushysy joq «beyshara» adam siyaqty. Bir qyzyghy, «Qalaulym» baghdarlamasy «Áyel baqytyna» qaraghanda әielge «paydaly» oy tastady. «Qalaulymda» әielder tandau qúqyghy baryn ýirenedi, yaghny ana bolmasa, myna jigitti tandau – búl tandau erkindigi. Osylaysha әielderge óz ómirin qúrastyruda passiv boludy emes belsendi boludy dәripteydi. Áriyne «Qalaulym» qoghamdaghy әiel-erkek qatynasyna baylanysty óte konservativtik kózqarastardy qayta jandandyruda. Desek te «Áyel Baqytyndaghy» әielderge qaraghanda «Qalaulymnyn» әielderi әldeqayda belsendi. Sonymen qatar «Qalaulym» qoghamdaghy erkekterimiz ben әielderimizding jalpy «neni qalaytynyn» parodiyalyq túrghydan óte jaqsy kórsetedi. Qoghamymyzdaghy erkekter men әielderding zatqa ainalu ýrdisin keremet kórsetedi. Bir-birine qoyatyn súraqtaryna qaranyzshy: Ýiing bar ma? Kóliging bar ma? Qay jaqtyng tumasysyn? Ata-anammen túrugha qarsy emessing ba? Jalghyz túrasyng ba, әlde ata-ananmen birge túrasyng ba? Qanday júmys isteysin? Qatysushylar osylaysha qoghamymyzdaghy adamdardyng ruhany qúndylyqtargha emes, materialdyq qúndylyqtargha qanshalyqty boy aldyrghanyn jaqsy kórsetedi. Bәlkim, eng qatty syngha úshyrauynyng sebebi de osy jerde shyghar: Qoghamymyz alghash ret ekrannan ózining shynayy obrazyn «kórip otyr». Desek te «Qalaulymnyn» da erkin týrde júbay tandau jәne sýiip qosylu syndy iydeyalary óz-ózin rastamaydy. Óitkeni qoghamdaghy jengetaylyq institutynyng qyzmetin atqaruda. Ekinshiden, ýilenu praktikalarynyng syrtynda qalyp qoyghandardy ýilenu naryghyna qossa da, ýilenudi bir tehnikalyq metodqa ainaldyra otyryp, standartizasiyalauda. Qatysushylardyng da, auditoriyanyng da, әsirese әielderding senimine kire otyryp, otbasy institutyn shegeleude. Búl da qoghamnyng qarsylyghyn tudyryp otyrghan ekinshi sebep. Yaghni, baghdarlamadaghy әielderding belsendiligi.
Teledidargha qatysty jәne bir manyzdy jayt – әielderding qanday taqyryptaghy baghdarlamalardy jýrgizetini. Búl da manyzdy. Qarap otyrsanyz, sayasi, ekonomikalyq baysaldy baghdarlamalardy erkekter jýrgizedi. Jalghyz ghana salmaqty degen baghdarlama – «Qazaqstan» últtyq arnasyndaghy «Dara jol» baghdarlamasyn esepke alugha bolady. Áyel jýrgizetin salmaqty habar osy ghana. Elimizde әiel telejýrgizushiler, negizinen, kónil kóteretin baghdarlama jýrgizedi.
Aqparattyq sayttardan ne anyqtadynyz?
- Aqparattyq sayttarda da әielderding jogharyda aitylghan eki obrazy basym. Sonymen qatar jana mediada kóbinese qylmystyn, ýy ishindegi zorlyq zombylyqtyn, apattyng qúrbandyghy retinde beynelenedi. Osylaysha әiel qylmyspen, balasyn óltiru, tastap ketu, jol apaty siyaqty jaghymsyz obrazben baylanystyrylady. Búl degenimiz aqparattyq portaldar әielderdi tek qana jaghymsyz oqighalarda kóredi degen sóz. Búl jaghday oqyrmandardyng sanasynda әielderding jaghymsyz obrazyn qalyptastyruyna, shegeleuine sebep boluy mýmkin.
Jalpy Qazaqstandyq media patriarhaldyq sezimge toly. Búghan sebep – qoghamdyq ústanym sonday. Osy kemshilik bala kezden bastap, mektep, jogharghy oqu ornynda da genderlik, qúqyqtyq túrghyda oqytylmaydy. Qyz bala «qyzdyng joly jinishke», «erkekting jolyn orama» degendey úghymdargha qanyp ósedi. Er bala bolsa, bәsekege qabiletti, biylikke úmtylghan obrazda tәrbiyelenedi. Búl týsinikterge syn aitylmaydy, sebebi jogharyda aitylghan týsinikter qazirgi qogham ýshin norma. Mektepte de genderlik qúqyqqa qatysty bilim berilmeydi. Jurnalistika fakulitetinde de oqytylmaydy. Mine, sebep osynda jatyr. Búl memleketting sayasaty emes – qoghamnyng sayasaty. Memleketting iydeologiyasy emes, biraq qoghamnyng iydeologiyasy. Problema osynda. Qazaqstan BÚÚ «Áyelderdi kemsitushilikting barlyq nysandaryn jong turaly konvensiyasyna» 1998 j qol qoyghanmen, olar is jýzinde júmys jasap jatqan joq. Nege? Óitkeni, qogham zandardy oryndaugha qúlyqty emes. Búl mәselede erkekti bylay qoyghanda, әielding ózi dúrys týsinbegendikten, ózgeriske qarsy shyghyp jatady...
Qoghamnyng sayasaty degende, búl jerde tanymal әnshi, júldyzdardy da mysal keltiruge bolady. «Men erkekpin» degen siyaqty әnderdi alsaq, búl baryp túrghan maskulen kompleks. Múnday әnder – travmadan tuyndaghan әnder. Búl – patologiyalyq simptom! Aytalyq, kezinde Sәken Mayghaziyev «Qytaygha nemese ózge nәsildi azamattargha túrmysqa shyqqysy kelip, túqymyn búzghysy kelgen qyzdar qazaqqa da jaqsylyq әkelmeydi» dedi (http://stan.kz/saken-maygaziev-tukymyn-buzgysy-kelg/). Adam qúqyghy jónindegi halyqaralyq konvensiya boyynsha búl әreketiniz ýshin, jauapqa tartylar ediniz. Qamshymen әielin sabaghan әnshi siyaqtylardy da qúqyqtyq túrghydan jauapqa tartyluy tiyis. Óitkeni búl әreket qoghamgha ghadauatty, óshpendilikti dәripteydi. Osyghan baylanysty zang bar. Belgili әnshi Qydyrәli Bolmanovtyng joldasy Qaraqat Ábildinagha «ekinshi әiel alyp beru» turaly habardy sahnadan barshagha aitudy qalauynyng ózi әielge berip otyrghan baghamyzdyng qanshalyqty qúndy ekenin kórsetedi.
Bәlkim, búl jerde mәsele sauattylyqta shyghar? Halyq Siz atap ketken konvensiya jayly, ol qabyldanghannan keyin elimizde әiel qúqyghyna qatysty qabyldanghan qauly-qarar, zannamalar jayly bilmeytin shyghar? Áytpese, jaraydy, kýieuinen zәbir kórgen kelinshekting ata-anasy qoldamasa, artynda «zang bar» ekenin bilgen adam óz qúqyghyn qorghaugha talpynbaydy ma?
- Áriyne, sauattylyq mәselesi de bar. Eng az kitap oqityn elderding birimiz dep oilaymyn. Oghan naryqtaghy kitap dýkenderining azdyghy, bar bolghandarynyng ózining payda taba almaytyndyghy kýә. Biz oqyp emes, estip biludi únatamyz. Ajyrasyp, sauatsyzdyqtyng saldarynan aliymentin ala almay jýrgen әiel qanshama... Odan basqa әielding boyynda sottan jenis tappaymyn degen kýdik te basym. Óitkeni, birinshi kezekte «ol ózin emes, el ne oilaydy, el ne aitady» dep kәnilaydy.
1960-70 jyldary BÚÚ Yunesko tarapynan etika taqyryby boyynsha zertteu jasady. Al Angliyada korolidik komiytet múnday zertteuin 1930j jýrgizgen edi. AQSh-ta 1940 jyldary zertteuler jasala bastady. Ártýrli memleketter ózderining BAQ turaly zanynda etikagha qatysty norma qabyldaudy qarastyrdy, biraq ol qújattyng aitarlyqtay yqpaly bolghan joq. Óitkeni onday zang qabyldansa, etikagha qatysty normalar senzuragha ainalyp ketui mýmkin edi. Sondyqtan damyghan elderde әr media qúrylymy ózining «etikalyq kodeksin» qabyldady. Ol etikalyq kodekster halyqaralyq normalargha sәikes jazylady. Genderlik, diny jәne adam qúqyghynyng saqtaluyna qatysty basqa da normalar BAQ-tyng etikalyq kodeksine mindetti týrde kiredi de, jurnalistter ol normalardy saqtaydy. Mening oiymsha, Qazaqstanda da solay boluy tiyis.
Qazaqstanda jogharghy bilim beru jýiesinde oqytylatyn mindetti pәnderding tiptik baghdarlamasy bar. Siz sabaghynyzdy osy baghdarlama boyynsha oqytugha mindettisiz. Elimizdegi «Media etikasynyn» baghdarlamasymen tanysqanymda, rasynda da onyng mazmúnynyng qalay kiyinu, qalay otyru kerek degen siyaqty syrtqy kelbetke baylanysty talaptardan túratynyn kórdim. Yaghni, Qazaqstanda media etikasy degen úghymnyng astarynda «etiyket» jatyr. Yaghny Qazaqstanda ghalymdardyng ózderi de etika taqyrybynda sauatsyz.
Elimizde «Jurnalistter odaghynyn» bastamasymen «Qazaqstan Respublikasy jurnalistining etikalyq kodeksi» atty qújat qabyldanghan, onda «jurnalistting qoghamdaghy moralidyq jәne etikalyq prinsipterding nyghangyna at salysatyny, jurnalist qyzmetining qoghamgha ziyan keltirmeui» jayly jazylghan. Alayda búl qújat barlyq jurnalistti kodeks normalaryn ústanugha mindettemeydi, ondaghy normalardy oryndau-oryndamau – әr jurnalistting úyatyna jýktelgen.
Jaqsy, búl zertteuiniz qazaq tildi aqparat qúraldaryna qatysty. Al orys tildi әriptesterde jaghday qalay ekenine nazar audardynyz ba?
- Búl túrghyda, orys tildi BAQ genderlik qúqyqty әldeqayda saqtaytynyna kóz jetkizdim. Olardy zerttey bastaghanyma eki aigha juyq uaqyt boldy. Áyel problemasyna óte sezimtal. Biraq «KTK» arnasynyng orystildi baghdarlamalary onday emes. Onda seksisttik kózqaras basym. «31» arnada da jaghday sonday. Bir ghana mysal, búl telearnalarda jol apaty jayly aqparat berse, mindetti týrde ony әiel jasady degen aksent jasaydy. Búl patriarhaldyq kózqarasty bildiredi. Alayda «AvtoAdvokat» kompaniyasynyng zertteuine jýginsek, elimizde jalpy jol apatynyng 55% erkekter sebepker. Qalghan 45% әielderding ýlesinde. Taghy bir qyzyqty jayt – erkekter sebepker bolghan jol apatynyng ortasha shyghyny 336 720 tengeni qúrasa, әielderge qatysty jol apatynyng ortasha shyghyny – 129 143 tenge. Yaghny әielder kólik jýrgizgende, óte múqiyat bolady jәne ózgelerge qúrmetpen qaraydy.
Qyzyq eken. Búl Qazaqstandaghy alghashqy zertteuiniz. Siz «Media etikasy» pәninen Gaziantep (Týrkiya), Manas (Qyrghyzstan) uniyversiytetterinde dәris berdiniz. Yuta (AQSh) uniyversiytetinde Orta Aziyadaghy mәdeny transformasiyalar jayly sabaq berdiniz. Sheteldik mediagha qatysty zertteu jýrgizip kórdiniz be?
- Búl saraptama tәjiriybemdegi alghashqy júmys bolghanmen, sheteldegi jaghdaymen, ózge eldegi saraptamalarmen tanyspyn. 1970 j deyin AQSh teledidarlarynda әielder tek aua rayyna qatysty baghdarlamalardy jýrgizgen. Ásirese Elen Duboys, Roby Deboraktyng zertteuleri AQSh-taghy jaghdaydyng onaluyna yqpal etti. 1940 j bergi uaqyttaghy teledidardaghy әielding alatyn ornyna saraptama jasaghan Deboraktyng zertteui nazar audararlyq. 1940 jyldary AQSh barlyq teledidarynda tek bir әiel jurnalist júmys istegen. 1960 jyldary әrbir arnada bir ghana әiel telejýrgizushi júmys istey bastaydy. Búl әielder ne әiel taqyrybyna qatysty baghdarlamany ne aua rayyn úsynady. Osy jyldary batysta feministtik syn ýdey týsedi, nәtiyjesinde 1970 jyldary batys mediasynda әielder belsendi týrde at salysa bastaydy. Sonyng ózinde 1990 basynda AQSh teledidarynyng telejýrgizushiler sanynyng 85% erkekter qúraghan, qalghany әielder. Jәne manyzdy derek – jarnama, әleumettik rolikterde dublyajdy 90% erkekter jýzege asyrghan. Qazirgi tanda búl túrghyda batys 50/50 kórsetkishine jaqyndap qaldy.
Múnday zertteuding yqpaly, әseri qanshalyqty? Dýniyejýzilik tәjiriybege sýienseniz
- Biz ghalymdar zertteudi qúr jasap qoymay, qoghamgha yqpaldy da bolghymyz keledi. Jay ghana zertteudi jariyalap, typ-tynysh ghylymy ataghymyzdy alyp otyra beruge de bolady. Alayda ghylymmen ainalysatyn adamdardyng da qoghamdyq jauapkershiligi bar. Ásirese jalpy adam jәne tabighat qúqyghyna baylanysty mәselelerde sezimtal bolugha mindettimiz. Óitkeni barlyq mәsele osy eki mәseleden tuyndaydy. Eger osy problemalar qúqyqtyq túrghydan damyghan memlekette aitylsa, adamdar birden mәn berer edi, oilanar edi, ózderin syngha alar edi. Tym qúryghanda, әrkim óz isine oilanar edi. Al bizde, ókinishke oray, birden sen jayly jaman oilaydy, niyeting jaman dep týsinedi. Keybireuler: bәlkim, seni bireuler arnayy qarjylandyratyn shyghar dep te kýdiktenedi. Osynday, ókinishke oray, dalbasa pikirlerge kezigesin. Áytse de zertteu әli jalghasady. Keyin basyp shygharu josparda bar. Biyl qazaq kinosyndaghy әiel obrazy atty maqalamdy jaryqqa shygharamyn degen oidamyn. Ol aghylshyn tilinde shyghady. Al mediadaghy saraptamamnyng bir úshyn әzirge osy «Soros-Qazaqstan» qory ótkizgen konferensiyada ghana jariyaladym.
Esh qiyndyqqa qaramastan, biz 5-6 adam bir jobany bastadyq. Qazaqstandaghy genderlik mәselelerdi ekonomikadan bastap, mәdeniyetke deyin zerttep shyghamyz. Meniki sonyng ishinde mәdeniyet jәne media salasyndaghy әielder jaghdayy. Men media men kino baghytyn zertteymin. Osy joba arqyly biz Qazaqstandaghy genderlik sayasat qanshalyqty genderlik sayasat bolyp tabylatynyn anyqtamaqshymyz. Qazaqstanda әieldi ýnemi otbasylyq kontekstte ghana sipattaydy. Búl ýlken problema, sebebi әiel tek otbasy mýshesi emes, sonday-aq qogham mýshesi boluy kerek. Sol sebepti әielderdi bólek, otbasyn bólek qarastyruymyz kerek dep oilaymyn. Mysaly, «Otbasy jәne әiel» attty qoghamdyq úiymdar bar. Búl jerdegi ataudyng ózi qate úghym qalyptastyrady. Áyel mәselesi nemese genderlik mәseleler dep qarastyruymyz kerek.
Áytse de, bolashaqta jaghday jaqsy jaqqa ózgeretinine ýmitim óte mol. «Soros-Qazaqstan» qory ótkizgen konferensiyada tanymal әnshi Jenis Ysqaqovanyng pikirine qatty riza boldym. Bizde, ókinishke oray, әnshiler sayasy ómirge aralaspaydy, aralassa da qoghamdyq stereotipterdi qayta óndiredi. Olargha toy, kliyentteri manyzdy.
Áyel qúqyghymen sanasu degendi qogham qalay týsinedi degen súraq tuyndaydy. Býginde tabysty da ózim әkelemin, otbasyndaghy biylikti de ózim jýrgizemin dep, er azamatyn syilamaytyn әielderdi kóruge bolady...
- Bireudi biylep-tósteu - patriarhaldyq qasiyet. Biylik jýrgizgisi keletin әiel de, erkek te boluy mýmkin. Búl jerde mәsele jynysta emes. Búl jerde mәsele patriarhaldyq sana-sezimde. Kýieulerin ezip, olargha әkirendeytin әielder әiel bolghandyqtan, solay jasap jatqan joq, erkektik bir sezimmen jasap jatyr, patriarhal sanamen júmys istep jatyr. Feministik kózqaras búghan da qarsy. Feministtik kózqarastyng maqsaty, patriarhatty joyyp, matriarhat ornatu emes. Feministterding maqsaty – qoghamnyng barshamyzdy jynysymyzgha, nәsilimizge, dinimizge, sayasy kózqarasymyzgha qarap bólmey, adam retinde teng qúqyly ómir sýru. Sәikesinshe, qoghamdaghy jauapkershilik te barshagha ortaq, birdey. Eshkim eshkimdi jynysyna qaray biylep-tóstemeui tiyis. Biz bir-birimizdi syilap, týsinip, jarqyn da baqytty bolashaqqa qol jetkizgenimiz abzal.
Búl jerde fizikany, jaratylysty, kóne qytaylyq «ini-yan» týsinigine qatysty ne aitasyz? Boydaghy balansty ústap túru ýshin de myqty sana qajet
- Álbette, kezinde Platon aityp ketken búl týsinikti býginde ghylym da dәleldep berdi. Qarym-qatynas túrghysynan alghanda, әiel men erkek qashanda jauapkershilikti tendey aluy kerek. Búl jerde tendey degende, erkekting «men erkekpin», «bala tuasyn», «tәrbiyeleysin» dep, әieldi biyleui maghynasynda emes, sosializasiyany eskeru. Áyelding barlyq qúqyqqa ie ekendigin eskeru, onyng qúqyghymen sanasu. Áyelding qoghammen aralasuy, sonymen qatar әiel men erkekting ekonomikalyq túrghydan bir-birine tәuelsizdigi de óte manyzdy. Yaghni, sizder bir-birinizdi jaqsy kórgeninizben qatar, ekonomikalyq túrghydan bir-birinizden tәuelsiz bolsanyz, ekeuinizge de jaqsy. Deni sau qarym-qatynas degen osy. Mysaly, balany әiel dýniyege әkeledi de, bar auyrtpalyqty da kóretin әiel, alayda búl jerde jauapkershilikti: balany kýtuge, baghugha erkek te әielmen teng kónil bólisui kerek. Osyghan empatiya qúruy kerek. Bala ýshin týn úiqysyn tórt bóletin әielder, jórgegin auystyru, balany dalagha shygharu degen siyaqty sәbiydi kýtudegi júmystyng kóbin әielder jasaydy. Kóp jaghdayda erkekter bastaryn qatyrmaydy. Onda sen ne ýshin әke bolyp jýrsin? Mysaly, týnde bala jylady, әiel túryp, emizdi, al sen erkek retinde kómeging sol bolsyn – tamaqtanghan sәbiyding ishine jel jinalady, әiel balany emizip bolghan son, biraz kóter, ishindegi jelin shyghar, yaghny әielinmen birge túr. Osy túrghyda, jalpy qarym-qatynasta barlyq jauapkershilik qarapayym isten bastalady. Bala da múny sezip-bilip, ananyng da, әkening de mahabbatyn alyp ósedi. Olay bolsa, arghy úrpaq ta genderlik túrghyda sauatty bolyp ósedi.
Súhbatynyzgha raqmet!
Súhbattasqan Saltanat Áskerbekqyzy
Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqalagha pikir aityp, oiynyzdy bildirginiz kelse, myna paraqshagha jazyp qaldyrynyz!
Abai.kz