Áy, zaman-ay  desenshi! Atyng óshkir keshegi Kenes ýkimetining 70 jyl boyghy sanamyzgha synalay qaqqan iydeologiyasyna sensek, «halqym!» dep qan keshken qaharly hanymyz Kenesary  aq patshagha qarsy shyqqan buntari (býlik shygharushy) eken. «Qazaghym!»  dep qan jútqan Mahambet pen Isatay, Keyki batyrlar  baskeser banditter bolypty. «Al alashym dep, altyn bastaryn ajalgha tikken arystarymyz kim?» deseniz, olar - kәdimgi Otanyn satqan opasyzdar, japonnyng jansyzdary men qytaydyng tynshylary. Qysqasy, barlyghy –  halyqtyn, halyq bolghanda da, qazaqtyng jaulary. Astapyralla!

«Ony júrt payghambarday kórgen»  deydi…

Búl qara kýie jaghylghan qazaq tarihy deytin alyp múzdyqtyng (aisberg) su betine qyltiyp shyghyp túrghan tóbesi ghana. Onyng su astyndaghy bóligin zerttep-zerdeleu, tarihy qújattarmen dәleldep, búrmalap-jyrmalamay aqiqatyn jazu – el tarihshylarynyng júmysy. Júmysy emes, mindeti men paryzy.

Osynday jymysqy jolmen óz últyna, bir ghasyr boyy múqym úrpaghyna ógey etip, ógeyiniz ne, «qúbyjyq» etip kórsetilip, naqaqtan-naqaq kýigen – úly túlghalardyng biregeyi, sahara sardary atanghan – Qúnanbay babamyz. Kәdimgi úly Abaydyng әkesi – Qúnanbay qajy Óskenbayúly (1804-1886 jj.).

Ony kim demedi? Jer iyelenushi, qúl iyelenushi feodal da dedi. Kópting kózinshe kisi óltirushi qylmysker de qyldy (Qamqa men Qodar jazasy). Jer dauyn, jesir dauyn jәne t.b. dala zandaryn qatang tәrtippen oryndaytyn jazalaushy, janalghysh, dalanyng jabayysy da etip kórsetti. Bir ghajaby, osynyng bәrin óz úrpaghynyng auzymen aitqyzyp, qolymen jazghyzdy. Sosyn tom-tom etip bastyrtyp, sol úrpaqtaryna, anqau halqyna tarattyrdy...

Al, shyn mәninde, Qúnanbay kim edi?

Biz «Qúnekeng pәlen bolghan, týglen bolghan!» dep lepirip, kópirmey-aq, qazaqtyng qalamger qyzy, tarih zertteushisi Marfugha Shapiyannyng «Qazaqta kim bar edi, Qúnanbayday?» atty zertteu maqalasyna zer salayyq. Onda Qúnanbay Óskenbayúlynyng shyqqan teginen bastap, ata-babalarynyng dualy auyz by bolghandyqtary, bozbala Qúnanbaydyng óz zamanynda jauyryny jerge tiymegen baluan, qol bastaghan batyr, joyqyn qamshyger, qara sózge su tógilmes jorghaday sheshen bolghandyghy, bertin el tizginin qolyna alyp, agha súltan bolghan kezenderde de qara qyldy qaq jarghan әdildigimen shoqtyghynyng óz zamandastarynan әldeqayda biyik túrghandyghy týrli dәleldermen bayandalady. Óz qarajatyna «Eski tamda» mektep ashtyrghany, Qarqaralygha saldyrghan meshiti men Mekkedegi, elden kelgen qoly qysqa músylman balasyna arnap saldyrghan Taqiyasy (qonaq ýi) bólek әngime.

Agha súltannyng óz elinde ghana emes, kórshiles duandargha da asa abyroyly bolghandyghyn osy maqaladaghy B.Saparalin esimdi qart shejireshining әngimesinen de angharugha bolady.

Sol tústa, sonau Jezqazghannyng Aqtoghay ónirinde bir kedey adam ómir sýripti. Qúnanbaydyng nauqastanyp, әl ýstinde jatqanyn estigen әlgi kisi qolyndaghy jalghyz siyryn soyyp, qúran oqytyp, «Qúnanbay myrzanyng dertine shipa bolsyn, sauaby tiysin» dep, barlyq etin ainalasyndaghy joq-jitikke taratyp beripti.

Auyl-aymaqtyng ýlkenderi tanday qaghysyp:

- Qaraghym, Qúnanbay kiming bolatyn edi. Jalghyz siyryndy soyghanyng ne qylghanyn? – dese, әlgi adam:

- Qúnanbay mening eshkimim de emes. Ol – halyqtyng adamy. Qazaqtyng qasiyetti perzenti. Mendey siniri shyqqan jandardyng talayyna bolysqan, adal, qoly ashyq myrza dep estiymin. Qúnanbay tiri jýrse, әli talay joq-jitikke kómek qolyn sozar. Ári «rulasym, qandasym» dep, ózge aghayyndardyng aldynda aibynymdy asyryp jýrmeymin be. Áyel-balamnyng auzynan jyryp, jalghyz malymdy qúrbandyqqa shaluyma sebep bolghan osy jaghday, - degen eken. Keyin nauqasynan aiyqqan Qúnanbay bolghan oqighany estip, janaghy kedeyge kóptegen tartu-taralghy, jylqy, qoy syigha bergizgen eken desedi.

Nemese Resey patshalyghynyng qazaq jerine úiymdastyrghan ekspedisiyasynyng mýshesi Adolif Yanushkeevichting kýndeligindegi myna bir jazbasyna kóz jýgirtelik:

«Qarapayym qara halyqtan shyqqan Qúnanbay – jaratylysynan aqyl-parasat daryghan, keremet zerek, qara tilge sheshen, bayypty da tynghylyqty kisi. Halqynyng qamyn oilaydy. Oghan jaqsylyq jasasam deydi. Elining ejelgi jol jobasyna, Qúranda jazylghan sharighat jolyna asa jýirik. Resey ýkimetining qyrghyzdar jónindegi zang erejelerine óte jetik. Qara qyldy qaq jarghan әdil, adal azamat. Qúnanbay –halqynyng qamqory. Ony júrt payghambarday kóredi. Sondyqtan  odan aqyl-kenes alugha tipti bir qiyrdaghy auyldardan jas pen kәri, bay men kedey aghylyp kelip jatady», dep jazylghan.

Sonymen qatar Qúnanbaydyng minez-qúlqy, atqarghan enbekteri jóninde patsha ýkimetining syilyqqa úsynghandyghy jayynda Sankt-Peterburg, Mәskeu, Omby múraghattarynda derekter saqtalghan desedi.

Qúlazidy qúlan jortqan qúla týz

Siyrek kezdesetin, jariyalana bermeytin múraghattar osylay sóileydi. Alayda Qúnanbay babamyzdyng kelmeske ketkir kenes ýkimeti uaghyzdaghanday, «súmyray adam bolghandyghyn» belinen bir-aq syzghan tәuelsizdigimizding bir belgisi, ol – tanymal akter, daryndy rejisser Doshan Joljaqsynovtyng týsirgen «Qúnanbay» kórkem filimi. Ol filimde de qayran Qúnekemning ne nәrseni әriden boljaytyn strategiyalyq oilau qabileti, qanday jaghdayda bolmasyn «aqty aq, qarany qara!» dep, әdildikten attamaytyn, el birligi ýshin óz atalastaryna da býiregi búrmaytyn adaldyghy, naqaqtan-naqaq jalaly bolyp, keyinnen niyettes, tilektes aghayyndardyng arqasynda aqtalyp shyghatyndyghy barynsha kórinis tapqan.

Qúnanbay qajy Óskenbayúly qajylyq sapardan kelgennen keyin el isine aralaspay, oqshaulanyp, qúdaygha tek ózi ghana qúlshylyq etip qoymay, manayyndaghylardy da soghan shaqyryp, bayandy ghúmyr keshipti. Kózining tirisinde músylmandyqtyng barlyq sharttaryn oryndap, sharighat jolymen amal etken qajy býgingi kýnge deyin halqynyng yqylasyna bólengen jandardyng biregeyi.

Al osy kýnge deyin el auzynda jýrgen: «Qúnanbayday әke bolmasa, Abayday úl qayda?» - degen qanatty sózdi, qarapayym halyqtyng jýzjyldyqta birtuar sýiikti perzentine degen qúrmeti dep qabyldamasqa laj joq.

Men 1995 jyldyng kókteminde jolym týsip, Aqshoqyda jatqan Qúnanbay qajynyng basynda bolghandyghymdy búrnaghy bir jazbalarymnyng birinde jazghan bolatynmyn. Ol jerde qajy jalghyz jatqan joq. Ol kisining basyna qoyylghan belgitastan bólek, Ysqaqtyn, Maghripanyng jәne taghy da basqa tuys-tughandarynyng belgitastary bar.

Ókinishtisi sol, adamzattyng aqyny atanghan, danyshpan Abaydy dýniyege keltirgen әkesi,  úly oishyl, filosof Shәkәrimning atasy, óz zamanynyng kóshbasshysy atanghan dala kókjalynyng basy osy kýnge deyin sonynda joqtaushysy joq, jetim shaldyng kýiin keship, adam ayarlyq beyshara kýide qúlazyp jatyr. Beyiti sol jerdegi tau tastarymen ainaldyra qorshap, qalanghan. Qarauylgha baghyt alghan kýre joldan bar bolghany 25 shaqyrymda ghana jatqan osy bir óz ghasyrynyng ghajayyp túlghasynyng beyitine aparar jol da aita qalarlyqtay mәz emes...

Mine, arada attay bir jyl ótti. Qazaqstan halqy «Ruhany janghyru!» dep úrandatqaly. Ár jerde, әrtýrli nәrseler janghyryp jatyr. Ánshiler әr nәrseni әn qylyp, endi bir  jerlerde bireuler kókpar tartyp jer-kókti shang qylyp jatyr degendey...

Al barsha qazaqqa qadirli, qasiyetti Qúnanbay qajynyng basy qu dalada qúlazyp jatqany qalay?

«Óli razy bolmay, tiri bayymas» dep jatamyz. Dәl osydan dәuletimiz tasyp, bayyp ketpese de, Qúnanbayday qúndymyzdyng basyn eskerusiz qaldyru eldigimizge syn sekildi. Endigi jerdegi býgejektik ertengi jas úrpaqtyng aldynda aqtalugha jatpaydy.

Sondyqtan Qúnanbayday arysymyzdy ardaqtap, býgingi taspen qorshalyp jatqan qorymyna sonau Manghystaudaghy pir Bekettin, Bayanauyl ónirindegi Mәshhýr Jýsiptin, Jiydebaydaghy Abay men Shәkәrim, Jetisudaghy Sýiinbay men Jambyldyng kesenelerindey kórikti kesene ornatyp, jolyn jóndep, qúrmet kórsetetin uaqyt kelgen sekildi.

Jalpy, Jiydebaydaghy Abay men Shәkәrimdey ghúlamalardyng basyna ziyarat etushiler әueli sol alyptardyng altyn basty atasy jatqan jerge at basyn búryp jatqany qanday jarasymdy.

«Keyde osy bir shetin mәseleni biylikting biyigindegiler bile me eken? Bilmese, qaramaghyndaghy «Ruhany janghyru!» dep, alaulatyp, jalaulatyp jýrgenderge, osy baghdarlamanyng jýzege asuyna jauapty jandargha tapsyrma berip, ertengi kýni kýlli qazaq qauymy alghys aitarlyqtay sauapty iske nege múryndyq bolmasqa?»  degen oy keledi.

Álde búl da bir kem dýnie me?!.

Serik Qúsanbaev

 Óskemen

Surette: Aqshoqydaghy Qúnanbay qajynyng beyiti.

Abai.kz