Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary nemese asfalitti taptaghan «traktorlar» men aspandy ulaghan «AN-2»

Qúdyq týbindegi kókbaqanyng zary nemese asfalitti taptaghan «traktorlar» men aspandy ulaghan «AN-2»

D.Isabekovting «Obshestvennaya pozisiya» aptalyghynyng 2010 j. 1-jeltoqsandaghy sanynda jaryq kórgen «Qazaq әli últ bop qalyptasqan joq» («Kazahy kak nasiya eshe ne sformirovalisi») atty súhbatyn  ayttym-bitti, kestim-ýzildi aighaylaghan taqyrybyn oqyghannan-aq  ishimiz it jyrtqanday irip, «ayaghy jaman tórdi bylghaydy, auzy jaman eldi bylghaydy» degen kóne maqal eriksiz kókeyimizde kólbendedi. Bilgish aghamyz: «... my kak nasiya eshe ne sformirovalisi... poka ostalisi na urovne tolpy, proshlogo, srednevekoviya», yaghny últ emes, orta ghasyrlyq tobyr dep ýkim shygharyp, tayqy mandayyna tanba basyp berse de qayran qazekem dәl osy maqaldy dóp basyp tauyp aitqan sekildi. Dulat kókem, joq, mening auzym taza, «Kolgeytpen» shótkilep kýnine ýsh mәrte juam dep dau aituy mýmkin, jusa juar, biraq әlgindey sóz shyqqan auyzdy óz basym júpar anqyp túr dep aita almaymyn. Bireuding atasyn nemese, shymkentshilep gәpirghanda, sheshesin alty qyrdan ary asyryp tastaugha bolar, biraq keshegi әlemdi titiretken Altyn Orda imperiyasynyng tikeley mirasqory, týbin týgendeseng ghasyrlar terenine ketetin, úly mәdeniyet jasaghan Baba Qazaqty «tobyrsyn» dep tepsinip tóbesine týkirgen men-men paryqsyzdyqqa sizdi qaydam, aghayyn, eshqanday jýzge de, rugha da qatysym joq, osynau ghaziz halyqtyng kishkentay bólshegimin, qarshaday perzentimin dep jýrgen men qorlanyp otyrmyn.

Songhy uaqytta týzu otyryp qisyq sóileytin әdet taptyq qoy. Bireudi múqatpasaq, bireumen alyspasaq ishkenimiz boyymyzgha taramaytyn boldy. Ózimizden basqanyng bәri jaman, týgel kәkәi. Ásirese jazushy qauym birin-biri jamandap jaghadan alghanda aldyna jan salmaydy. Tirisi týgili, ólisin kórden suyryp alyp, boqqa aunatyp jatyr. Ghabiytinizdi «kәri sayqal» dep qara taqtagha ilip qoydy. Sәken, Sәbiytiniz... qangha qolyn malghan qaraqshy. («Ýsh qonyr» deytin janadan shyqqan jas peri gazetti qaranyz.) Sonyng bәrinen mine, Duhang aghamyz asyp týsti. Ol kisi «Ýsh qonyrdaghy» әperbaqandar siyaqty jeke-dara jer qaptyryp oq shyghyndamaydy, jazushylarynyzdy әkesin tanytyp «optom» bir-aq úrady. Býkil Jazushylar odaghyn, ondaghy 700 mýsheni bastyq-mastyqtarymen qosa isten alghysyz ghyp kýresinge laqtyra salghan song aiyzyng qanyp Jekebatyr demeske әdding qaysy? Kópshiligining jazghany «makulatura», ózderi «grafoman» dep jiyirkene múrnyn tyrjiytqanda qosyla loqsyghyng keledi. Ónkey «grafomandardyn» «makulaturasyn» oqi-oqy әbden qajyp saqal-shashy agharghan kókemiz qamqorlyqpen aldy-artyndaghylardyng qylt etkenin qalt jibermey qadaghalaytyny sonshalyq, tipti Odaqtyng apparatyndaghy «shoshqa taghalap» qalghyp otyratyndardyng kitap dep «telefon anyqtamasyn» әkeletinderdi mýshelikke ala salatynyna deyin bilip qoyypty. Netken qyraghylyq desenshi! Esip-shalqyghan kókemizding kózine aldy-artynda ózinen basqa jan kórinbeytin bolghany-au, sirә. Sonda songhy lekpen mýshelikke qabyldanghan, әlbette, Duhang siyaqty bolmasa da, әdebiyetimizding bolashaq auyr jýgin kóterisetin Z. Júmanova,J.Qúliyev, Gh. Árip, J. Shәken, Q.Sәrsenbay, R.Qosbarmaqov, D.Qydyrәliv, Q.Bilәl, Á.Salyqbaev, S. Baymenshe, S. Rahmetúly t.s.s talantty ini-qaryndastarymyzdyng prozalyq kitaptary, jyr-jinaqtary «telefon anyqtamasy» bolghany ma? Nemese halyqqa әbden tanymal M. Joldasbekov, B. Ádetov, D. Músanúly,  Z. Qonyrova, M. Toqashbaev t.b  syndy besaspap qalamgerlerimiz «makulatura» jazatyn «grafoman» ba? Biz D.Isabekovting birtalay jaqsy-jaqsy әngime-povesti jazghan jaqsy jazushy ekenin bilemiz. A. Volodinning «Starshaya sestra», «Nochnoy gosti», V. Tokarevanyng «Pamyatniyk» piesalaryn óte ijdahatty oqyp «Ápke», «Eski ýidegi eki kezdesu», «Eskertkish» t.b. tamasha-tamasha piesa jazghan tanymal dramaturg ekenin de bilemiz. Bir taraptan, ómirge tym shyrqau biyikten qaraytyn airyqsha talant iyesining kózine tómendegi qybyr-jybyr pәndәning jazyp-syzghany «telefon anyqtamasy» bolyp kórinui әbden kәdik-au.

Jә, qaydaghy bir jeti jýz jazarmannyng jyryn qoyshy, tәiiri. Búl aghanyz jer betindegi on million qazaqtyng ózine azuyn bilep Aygha shauyp otyrghan joq pa. Qazaqty kórge tyghyp basyna súnqyldatyp qúran oqyp tastapty. Endi ne qaldy? Jýz qaldy, ru qaldy. Ura, jasasyn tobyrlar! Siz ben biz endi últ emes, tobyr  boldyq, aghayyn. Isabekovting mór basyp, hattap bergen aksiomasy osy. Amal joq,  ol kisining ózin de  endigi jerde «tobyr jazushysy», «Tobyrstan Memlekettik syilyghynyng laureaty»  deytin shygharmyz? Danyshpan Leninning ghylymy ainalymdaghy últ turaly hristomatiyalyq sipattamasyna bizding aghamyz pysqyrmaydy, әlde diamat pen  tarihy materializmning әlip-biyinen beyhabar ma, qisyny qyzyq, әiteuir. Áldebir oblystyng  әldebir kórbilte әkimi basshy qyzmetke tek óz jýzining adamdaryn qoyypty dep tas-talqany shyghady. Ángimeni sodan órbitip býkil qazaqty biraz jerge aparyp tastaydy. Óitip «qazaqtyng biytine» bola «evropeyskiy dublenkanyzdy» otqa jaghugha bola ma? Mәselege ol túrghydan keletin bolsaq, dýniyede eshqanday últ joq, bәri tobyr, mәselenky әlemning әmirshisi bop otyrghan evreylerding ózi әrtýrli nәsilden qúralghan, tili de, týri de bólek, tek evreymin dep soqqan bir jýrek bәrin tastýiin tútastyryp túr. Imperiyanyng tiregi orystar da tambovtyqtar, moskaldar, penzalyqtar... bop óz ishinen qyryq qiqym. Putinning ózi Memlekettik Dumanyng qos Palatasynyng tóraghasynan bastap yqpaldy  qúrylymdardyng basyna óz jerlesterin otyrghyzyp qoyghan joq pa? Tuysymyz tatarlar qazandyq, miysher, sibirlik, qyrymdyq bop bólinedi. Ózbekter de solay. Biraq eshqaysysy biz millәt emespiz, tobyrmyz dep danghara qaghyp jatqan joq qoy. Ras,  traybalizm - qazaq qoghamyn kenirdektep kele jatqan qaterli dert, óz aldymyzgha el bolyp erkindik alghanda jetken eng ýlken «jetistigimizdin» biri osy. Kósemder salghan sara jolmen syrghytyp tarta bersek jeter jerimiz belgili. Rushyldyq - qazaqtyng tarihy sanasy emes, otarshyldardyng jibergen virusy, ishten iritu ýshin auyq-auyq sony qozdyrumen keldi. Eng ókinishtisi, qazirgi últtyq biylik jaudyng jymysqy sayasatyn sol qalpynda qaytalap odan sayyn órshitude. Úitqysynan airylghan tobyrdy bir-birine ýriyt-soqtap qoyyp emen-erkin biylep-tósteu eng ontayly tәsil. D.Isabekov aitqanday, qazaq «ortaghasyrlyq tobyr kýiinde» qalyp qoyghan joq,  shyn mәninde qany da, jany da bir, sýiegine syzat týspegen asyl tekti  qazaqty naghyz kemeline kelip shalqityn bostan zamanda berekesin  pyshyratyp últsyzdanu prosesi jýrip jatyr. Patriot, jauynger, qayratker t.t. jazushy kýnde qolgha týse bermeytin qadirmendi Elbasymen jýzdeskende «Múnlyq-Zarlyqqa» kesene saldyram, soghan jýz million kerek, ol aqshany basqalar jep qoyady, «Taghlym»» degen ózimning qorym bar, soghan tikeley audartsanyz eken dep alaqan jayghansha, ózi jazghan eski ertegilerding úzyn-sonar mazmúnyn gәpirghansha («Týrkistan» gazeti, 25.11.2010j.), «Múnlyq-Zarlyqtyn» zarynan góri qazirgi qazaqtyng zaryn aityp, әleumettik-ruhany ómirimizdegi dilgir mәseleler tónireginde salihaly sóz qozghap, Ýlken kisige oy saluy kerek-aq edi. Kerisinshe, Elbasynyng aldynan shabyttanyp shalqyp shyqqan Duhang qazekendi «tobyrsyn» dep tóbesinen dýnk etkizip súlatyp saldy.

Jalpy, bizding iygi-jaqsylarymyz tósindegi  syldyrmaq sólkebeylerin púldap, qyms etse Preziydentke shauyp baratyn әdet tapty. Biznesine aqsha súraydy, shen-shekpen súraydy, bala-shaghasyna ýy súraydy... Oblys-audan әkimderine juyp ketse de solay. Ábden yghyr bolghan júrt jazushy, әrtis kórse, aladorbasy aldyna týsken súranshaq tilenshi  kele jatqanday kýndik jerden ýreylenip túraqashatyn dәrejege jetti. Búl ózi kóp bop oilasyp, tosqauyl qoymasa, asqynyp bara jatqan soraqy qúbylys. Bәrinen búryn súraghannyng jóni osy eken dep, kókemizding Preziydentke baryp Odaqtyng basshylyghy maghan únamaydy , auystyrynyz dep qolqa salghany qay sasqany? Sonda  jýzdegen jazushynyng erik-qalauy, saylau qúqy qayda qalady? Ou, kókeler-au, Preziydent Konstitusiya men Úly mәrtebeli Demokratiyanyng Bas  Garanty emes pe? Jazushylar odaghy - qoghamdyq úiym, jogharghy organdary - Qúryltay, Konferensiya, Plenum bekitken óz Jarghysy boyynsha qyzmet atqarady. Áldekimderding ambisiyasyna qaray jyghylu mindet emes. Demokratiyanyng eng qarapayym hәm eng qasiyetti prinsiypi- azshylyqtyng kópshilikke  baghynuy. Ony belden basa salam deu qúr әureshilik.  Synarjaq mәlimettermen Ýlken kisini arandatpaq bolghany qalay? Aghamyz  qazaqty  ortaghasyrlyq tobyr dep  úigharghan song Elbasyn da ortaghasyrlyq sanadaghy  feodal Han kórgeni me? Áytpese osynday ótinishpen barudyng ózi, beri aitqanda, Ol kisini basynu, ary aitqanda, qorlau emes pe?

Qúday búiyrtsa, kelesi Qúryltaydyng da tóbesi kórinip túr. Dulat aghamyzdyng Qúryltay aldynda ylghy da belsendilik tanytyp shiyrshyq atatyn qashannan әdeti. Ótkende de solay bolghan, qazir de solay. Áueli «jau shaptylap» ondy-soldy gazetterge súhbat berip, eldi dýrliktiru. Sodan keyin  Joghary jaqqa ashyq Hat jazu, Preziydentke baru... Bәri tanys ssenariy. Biyl da «Petisiyagha» qol qoyghandardyng týgelge juyghy - sol bayaghy sýiegi syqyrlaghan eski «gvardiya», qaytpaytyn qaysar kýreskerler. Janadan qosylghan jas talap  7-8 familiya bar eken, olardyng deni «syrtymyzdan sýikey salypty»  dep óz qoldarynan bas tartyp otyr. \M. Toqashbaev, Q. Ábilov, I. Isa, B. Tobayaqov t.b.\ Ótken Qúryltayda da osy kisilerdin  «Ýndeuinde» aty-jóni  jazylghan kóptegen delegat múnday  jalaqorlyq aksiyasyna esh qatystary joq ekenin  kózbe-kóz jariya týrde aityp, masqaralaryn shygharyp edi, jauyr bolghan jabayy tәsil shekelerine tiymey-aq qoydy, әiteuir. Asygha kýtken Qúryltay da keler. Ótken jolghyday «qotyrashtardan» qol jinap, ketken esesin qaytaru ýshin kókemiz bәlkim taghy da baq synap kórer? Biraq ol kisidey klassik bolmasa da, ildebaylap «makulatura» men «telefon anyqtamasyn» jazyp jýrgen «grafomandar» shynymen tobyr bolyp ketpese, Odaqtyng qasiyetti tórine jolata qoyar ma eken?

Keyde qazaqqa qarsy josparly týrde әldebir qastandyq әreketi jýrip jatqanday kónildi qorqynysh biyleydi. Baytaq jerimiz ben kól-kósir baylyghymyzgha kózining qúrty týsken syrtqy jaudyng tiyirmenine su qúyatyn óz ishimizdegi nigilister  te az emes. Áne, «qojyq-bojyqtar» osy jyly Oral qalasynda Kishi jýz qazaqtarynyng siazyn ótkizemiz dep eki etegin  beline qystyryp shapqylap jýr, myna jaqta «kóshekter» oibay, kishi jýzder biylikting bәrin basyp aldy, preziydent jalghyz qaldy, Úly jýz, oyan, oibay, atqa qon dep tamaghyn jyrtyp ol jatyr. Ile-shala solardyng shashbauyn kóterip Dulat aghamyz «qazaq últ emes, tobyr» dep jaudyng auzyna sóz salyp  berdi. Osydan keyin Qazaqstandaghy orys-kazaktyng «kósemi» - ataman zaharovtar: «Orys bolmasa, qazaqtar óz betimen memleket bola almaydy» dep tayrandamaghanda qaytedi. Osynyng bәri oilanbay jәy aityla salghan  úshqary sóz be, әlde qazaqty ishtey bólshektep tozdyru ýshin jasalyp jatqan jymysqy әreketting kórinisi me?

Eger D.Isabekovting «qazaq әli últ bolyp qalyptasqan joq... ortaghasyrlyq tobyr» degen sózin orys ne basqa bireu aitsynshy, qos qúlaghy tóbesinde tikireygen últ... to esti tobyr patriottary túp-tura namystan jarylyp óler edi jәne solardyng qaq ortasynda aighay sap Duhang kókem jýrerine senimim kәmil. Jirinovskiydi duelige shaqyrghan Hasen Qoja-Ahmetshe tosyn әreketke barmasa da bir-eki gazetke  dereu súhbat berip sasyq auyz súmpayyny  súlatyp salary aidan anyq. Jayshylyqta elge-jerge, tilge  qatysty sәl nәrsege dýr ete qalushy edi, týbinen bir-aq qiyp tamyryn ýzgen song endi «tobyrgha» tildin, el-jerdin  ne keregi bar dep oilay ma eken, әrtýrli dengeydegi patriottar әzirge tym-tyrys. Álde Preziydent: «Sammit ótsin. Ekeuimiz emin-erkin otyryp sóilesemiz» degen son, taghy ne aitar eken dep әlipting artyn baqqan synayy bolar. Amandyq bolsa, ekinshi raundtyng nәtiyjesin de kezekti súhbattan estirmiz. Tek anyz keyipkerlerine kesene soghu, S.Múqanovtyng «Baluan Sholaghyn» bayandap beru siyaqty besinshi... onynshy qatardaghy aktualidi әngimelermen Ýlken kisining altyn uaqytyn rәsualamasa bolghany da. Bәlkim, «tobyr» bolsa da qazaqtyng búlynghyr bolashaghyn aitar. «Qazaqstan Respublikasy» dep әu bastan týiemizding jýgi auyp edi, aqyry «Qazaqstan halqy» bop tyndyq. Eldin, jerding bayyrghy qojasy qazaqtyng statusy sanaqtaghy bes chukcha, on nivhamen birdey boldy. Uran- orystiki, múnay- qytaydiki, shekara syzyghynan búiyrghanyn mise tútpay «bota» kóz kórshiniz taghy 2 mln.ga jerge raps egem dep ónmendeydi. Mys- koreydiki. Kóretin kinomyz da koreydiki, milliarderimiz de korey... Ol az deseniz, Ontýstik Koreyanyng jogharghy oqu oryndarynda qazaq tili jedel oqytylyp jatyr. Kim - Chon, Soy - Hondar  Baqyt, Sәule bolyp, Qazaqstandaghy Korey qauymdastyghynyng kómegimen óz bilimderin ary qaray jetildirude. Qytayda da sonday  shara  qolgha alynyp jatuy әbden yqtimal. Basqany bylay qoyghanda, baspasózdegi songhy derek boyynsha, bir ghana Almatynyng ózinde bes myng qytay « mahabbattyn» qúdiret-kýshimen kýiip-janyp qazaq qyzdaryna ýilenipti. Qúday qalasa, jiyen «el» bolyp, «quanyshtan» tógilgen kózjasymyz kól bolyp  әli-aq jyrghaytyn shygharmyz. Búl - ruhany ekspansiyanyng basy degen sóz. 20-30 jyldan song korey - kerey bop, qytay - qyzay bop aziyalyq jinishke eseppen  aramyzgha sinisip, basymyzgha әngirtayaq oinatpasyna kim kepil?.. Aytam dese sóz kóp qoy, kósheli kókemizding auzyna sóz salu bizding ne tenimiz. Álde, kópshilik jazushy qauym atqaryp otyrghan isin tolyghymen qoldap-quattaytyn Odaqty ilik tauyp taghy da jerden alyp, jerge sala ma eken? Óz qalamdastaryna kýl shashqanda ne barqadar tappaq? Men biletin jiyrma jyldyng ishinde Odaqtaghy is-sharanyng bir de birine qatyspaghan, ylghy da syrttan aighay sap jýretin osy aghamyzdyng tirligine tang qalamyn. Shyn janashyr, kýresker bolsa, keshe marqúm Q.Naymanbaev, T.Ábdikov, B.Qoyshybaevtar Odaqtyng býkil mýlkin sabaqty jibin qaldyrmay satqanyn satyp, tu-talaqay talan-tarajygha salghanda qayda qaldy, nege shyryldap arashagha týspedi? \ Ásirese Shygharmashylyq ýiding janshoshyrlyq beynesi әli kóz aldymyzda. Bomba týsken ýidey, esik-terezesi ýnireyip, shatyrdaghy qanyltyrdan bastap edendegi tósenishke deyin tonalyp, «Gornyy Giganttyn» mauyqqan  qyz-jigitterining jynoynaghy men әjethanasyna ainalyp edi ghoy. Odaq mýlkin osynday kýige jetkizgeni ýshin búrynghy basshylar jazagha tartyluy kerek edi, kerisinshe keybiri jogharylap ósip ketti. Úyat-obaldy oilaudyng ornyna, endi mine, bәri úmytyldy degen dәmemen, qayta jaldanyp, ainalasyna top jiyp aighayshygha dem berip jýr.\ Ózi aitqanday, «ólik shygharatyn ýige» de jaramay qalghan Odaqtyng ghimaratyn, qoldy bolghan basqa da mýlkin qaytaram dep Orazalinder tabanynan tausylyp 6 jyl sottasyp, kinәli toptyng kesirinen sot shyghynyna 4 millionday tenge tólep (búl jazushy qauymnyng aqshasy ghoy, әli de sotqa jýginip, Odaq basshylary tym liyberaldyq tanyta bermey, aiyptydan óndirip alugha bolatyn shyghar) 49 ret sotqa barghanda nege kólenkesin kórsetpedi? Endi kelip, Odaq ense tiktep, alpys eki tamyryna  qan jýgirip júmys istey bastaghanda, targhyl mysyq siyaqty «shanyraqtaghy etting sasyghyn-ay» deydi. Bәrinen búryn  dýniye-mýlikti tu-talapay qylyp, bәrin bylyqtyrghan Odaqtyng búrynghy «adal» basshylarymen bir tóbede tabysyp sýreng salyp jýrgeni ókinishti-aq.

Sovet ýkimetining aqyryp túrghan kezinde úya búzbas mom-maqan-aq kisi edi, búl aghamyzdy búzghan - Gorbachevting demokratiyasy. Jelik bitip sodan beri әli aighaylap keledi. Áueli Odaqty bólshekteytin jikshildik qozghalysyna belsene atsalysty. «Ály baba jәne qyryq qaraqshy» atanghan top basshylarynyng biri boldy. Aqyry «bekzat» jazushylardyng PEN klubyn qúryp tyndy. Biraq ol úiym ne tyndyryp jatyr, dýniye-mýlki qanday kýide - beyhabarmyz - «aydalada - aq otau, auzy-múryny joq otau». Mening qayran qalatynym, ózi bir basshysy bop otyrghan elitarlyq klubty Dulat agham kórkeytip-dýrildetip, júrtta qalghan jaman Odaqpen jaghalasa bergenshe «júmys istegen, mine, bylay bolady, kókeshterim!» dep ónegening kókesin kórsetpey me... Toqtanyz, onday mayda-shýideni qaytsin, aghamyz qúlashty kenge sermep, kesek turaghandy jaqsy kóredi. Jýz milliongha kesene soghu óz aldyna, atalmysh kezdesuinde Qazaqstandaghy demografiya mәselesin qalay sheshu jóninde Preziydentke aqyl da qosady. «Bill Geytsting mende aqshasy bolsa, sony qazaq halqynyng sanyn ósiruge  júmsar edim...Arnayy jer alyp, egis egip, arnayy eldimeken salatyn bolsa, sol jerde ýsh million\?\ jas otau qúratyn bolsa \astyn syzghan biz-T.S.\ , bas-ayaghy  on-onbes  jylda on milliongha jetedi...» deydi \  «Týrkistan gazeti», atalghan nomer\. Bәrekeldi, ghajayyp qiyal. Birinshiden, jer betinde  ondaghan ghasyr jasap, ómir boyy  on milliongha jete  almay kele jatqan qazaqty  «bas- ayaghy on-onbes jylda» taghy da op-onay on milliongha ósire salatynday balany balaghynan bitshe domalatatyn ol ne degen asl túqymdy úrpaq? Ekinshiden, ýsh million jas otau bir jerge iyirip qoyyp, kýzde kýiek týsirip, kóktemde tól alatyn otar-otar «arhar- merinos» pa eken?  Túrmys-kýiding joqtyghynan qazaq bala tappay  jýr me? Zamanauy ýrdis, sana, mentaliytetti  qayda qoyasyz? Kópke uaghyz aitqannan góri  әrkim ózinen bastasyn. Mәselen, Qazaq televiydeniyesining Bas diyrektory bolghan, tabysy kól-kósir «Jazushy» baspasyn basqarghan, taghy kóptegen shúrayly tóbege qonaqtaghan ishegi mayly, ishi mәiekti aghamyzdyng barshylyqta meldektep ósken óz úrpaghy «Qazaghymyzdy kóbeytinder» degen әkesinin, atasynyn... zaryn tynday qoyar ma eken?

Qazir jaqsygha da, jamangha da oppozisiya bola ketu- keybir aghayyngha ontayly poza. Qazaq -  qaltasynda aqshasy, qolynda biyligi bar juan júdyryq әldebir dókey nemese aighayshyl shoumen patriot emes, jalpylama úghym, jәy bir abstraksiya. Ol turaly ne aitsang da jarasa beredi. Osy kýni bauryndaghy balasyn tәrbiyeleuge shamasy kelmeytin  key shirkinder shertiyip últqa ústaz bolyp jýr. Shaydyng qyzyly jaqpay qatynyna qyrjisa, esiktegi qúlynday qazaqqa zekiydi. Joqshysy joq jetim qazaqtyng mýddesi kim - kóringen tabanyn sýrte salatyn tabaldyryqtaghy shýberekke ainalghanday. Ontayyna  qaray siltey ber- birese tilin joqta, birese ózin boqta (tobyr degenin aitamyz). Bәri de ózindi elge kórsetetin jarnama. Jo-joq, myng oilanyp, jýz tolghanyp terennen týigen filosofiyalyq aksiomany jarnama ýshin aitylghan jenil sóz dep arzandatudan әste aulaqpyz. Oilap otyrsaq , kókemizding Qazaqqa da, Odaqqa da ókpeleytin oryny bar eken-au. Ana bir jyldary Qazaqstan Parlamentining bedelin kóteru ýshin deputat bolam dep belsengende, qazekem de qyzyq-au, bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp: «әup, azamatym!» dep ayaghyn ýzengige salyp jibergende de ghoy, býitip tobyr atanyp, jyrtighan kózine topyraq shashylmas edi. Tauy shaghylghanmen, Qazaq televiydeniyesining 3,5 myng qyzmetkerin bir shybyqpen iyirgen, «Jazushy» baspasynyng  tabysyn suday tasytqan, Mәdeniyet institutynyng mәiegin kilkitip jambasy júmsaq kreslogha ýirenip qalghan kókemiz kishigirim mekemening taqyldaghan taqtay oryndyghyna qalay kóndiksin. Eng bolmasa Odaq Tóraghasynyng kreslosy bolsa bir sәri. Kónil shirkin kýrkirep tóske shapqanmen, «grafomandar» jolynda súlap jatyp alghan joq pa. Áytse de «shyghasygha iyesi basshy» degen ras-au osy. Biz kórgende týsi qashyp, qatty abyrjyp әldekimge esep bergendey telefonmen sóilesip zalda otyrghan siyaqty edi, ózi temeki tartyp syrtta jýrdim depti ghoy, ne degenmen sol temekisi qúrghyrdy beker-aq tartqan eken, batyldyghy jetip N.Orazalinmen birge kandidaturasyn úsynghanda eki dauys bolsa da alar ma edi, bәlkim? Jalpy, bizding úqqanymyz, qazaq últ bolu ýshin, grafomandar makulatura jazbay, «Múnlyq-Zarlyq», «Baqyt qúsy» siyaqty Elbasy saghat boyy jalyqpay tyndaytyn tamasha  tuyndy jazyp klassik bolu ýshin Duhandar «әit» degende dýr etip óre týregelip, «tәit» degende búghyp jata qalu kerek eken... Jaraydy, qyzyl sózdi qyzdyrmalatyp biraz jerge ketip qalyppyz, tizgindi sәl irkip, alty alashqa sara jol siltegen súhbatqa qayta oralayyq. Dulat kókem ataqty teziysinen keyin arasyna sóz qospay «biz búryn sen qay jýzdensing dep súramaushy edik» dep tan-tamasha bolady. Biz de tan-tamasha bop otyrmyz. Býkil qazaq últ emes, ortaghasyrlyq tobyr bop otyrghanda, ru-jýzin súramaytyn «bizi» kimder? Qonyrat qazaqqa jatpaushy ma edi? Álde Shynghyshannyng naghashysy ekenin búldaghany ma? Senbeymiz. Ejelding en-kýninde «QT», «DT» dep qyrylysyp jatatyn osy kisilerding auyly emes pe edi? Jәne bir jerinde «mening múndaygha (ru-jýzge-T.S.) mәn bermeytin dostarym bar» deydi. Taghy da senbeymiz. Kókemizding jan dosy marqúm Aqseleu bir instituttyng bildey diyrektory bop túrghanda, qatelesip ketpeu ýshin, qol astyndaghy qyzmetkerlerining túsyna Ú.J, O.J., K.J.\Úly, Orta, Kishi jýz\ dep jazyp qoyady eken. Keyinnen sol «jol núsqaushy» qaghazy  bir súghanaq jurnalisting qolyna týsip jalpaq elge jariya bop ketken joq pa. Ondaygha jany qas bolsa, aghamyzdyn: «Aqseleu-au, mynauyng masqara ghoy. Elding joqshysy bop jýrgen sen búlay istesen, basqalargha ne joryq!» dep ne keyigenin, ne gazetke birauyz sóz jazghanyn estip-kórmeppiz.

Rushyldyq -qazaqtyng qanyna daryghan genetikalyq qúbylys emes, әuelde otarshyldar jel jaqtan ýrlep, keyinnen jekelegen mýddeli toptardyng óz ambisiyasy ýshin jas úrpaqqa júqtyryp jýrgen sayasy «túmauy». Bayaghyda orys jaylaghan Oral men Arqanyn, Teristik pen Shyghystyng balalary aq qaghazday jýregin Almatygha kelip bylghaytyn, yaghny Almatygha qazaq bop kelip, auylyna ru bop oralatyn. Oqymysty kókelerimen syilasa-syrlasa jýrip, ózderining qalay «QT», «DT», «K-700», «AN-2» siyaqty «traktor», «samolet» bop shygha kelgenin bilmey qalatyn. Endi sol «traktorlar» Arqa tósine órlep, eski Aqmolanyng jana asfalitin taptap, «AN-2»-ler aspanyn ulap jýr.

Túnyqty laylap, tazany bylghap jýrgen shala sauat, ergejeyli intelliygentter. Auzyna kelgenin sóileydi, sәl qolyna tizgin tiyse ainalasyndaghylardy «Ú.J.», «O.J.», «K.J.» dep bólshektep, el ishine alashylbyr salady. Ózi qalay bolsa, elding bәrin solay dep oilaydy. Qúdyq týbindegi kólbaqagha aspan qúdyqtyng auzynday bop kórinetinning keri tәrizdi, olargha jalpaq qazaq meshel, tobyr bop elesteydi. Tobyr da, obyr da jekelegen azghyndar. Olardy qaymana qazaqpen shatastyrmayyq, aghayyn. Áytpese Kýrshimning qyryndaghy qoyshy men Qúlsarynyng qúmyndaghy týieshide  bir-birine degen tosyrqau, jatsynu sezimi bar ma? Kórgen jerde qúda-jezde, naghashy-jiyen bop tós týiistirip shúrqyrasa ketpey me. Aynalayyn  anqyldaq qazaqtyng shyn  peyili osy.

Halyqtan ýlken eshkim joq, meyli Úly Qahannyng naghashysy bolsa da odan әulie emes. Qalay degenmen ózin әlpeshtep tóbesine tútqan  qazaghyn «tobyr» dep shyrt etkizip jerge týkirgenin týsine almadyq.

Kókemizding kemel sózinen shabyttanyp ketken tilshi búdan bylayghy jerde bir-birimizben: «Sәlem, men Núrsúltan - Shapyrashtymyn; men Bazarqúl - Adaymyn!» - dep amandasayyq dep, tanysudyng jana ýlgisin úsynypty. Úzyn sózdi qysqa qayyryp biz de sol әdipten janylmay: «Chao, Duha - Qonyrat!»

demekpiz.

Oqydyq, aittyq, boldyq.

«Abay-aqparat»