Qazaqtyng bas batyry Qaraqypshaq Qobylandynyng asyl sýiegin izdep tauyp, әu basta jambasy tiygen baghzy mekenge jerlep, tarihy bolmysyn anyqtaghan oqighadan song kýlli qazaq júrtshylyghy bir serpilip qalghany haq. Óitkeni búghan deyin foliklorlyq keyipkerding aramyzgha «oraluy» bolghan joq-ty.
Aqtóbe oblysynda Alash júrty ýshin asa manyzdy taghy bir sharua qolgha alyndy. Ol - óz zamanynda tarihy sheshim qabyldap, sonysymen qazaqty últ retinde saqtap qalghan bahadýr Ábilqayyr hannyng sýiegin izdeu.
Ótken aptada oblysymyzgha últ ziyalylary Ábish Kekilbayúly men Myrzatay Joldasbekovter kelgendiginen oqyrman habardar. Áueli Qobda ónirin aralap, Qobylandy batyr kesenesi men Abat-Baytaqqa tәu etip, «Qyrghynnyng molasy» men 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisine qatysqan bozdaqtar jerlengen Qarasu biyiginde qoyylghan eskertkishke soghyp dúgha oqyghan  meymandar kelesi kýni Aqtóbedegi Mәdeniyet ortalyghynda ziyaly qauymmen jýzdesip, «Han molasynda» kýni býginge deyin atqarylghan sharualardy bir pysyqtap alghan-dy.

Qazaqtyng bas batyry Qaraqypshaq Qobylandynyng asyl sýiegin izdep tauyp, әu basta jambasy tiygen baghzy mekenge jerlep, tarihy bolmysyn anyqtaghan oqighadan song kýlli qazaq júrtshylyghy bir serpilip qalghany haq. Óitkeni búghan deyin foliklorlyq keyipkerding aramyzgha «oraluy» bolghan joq-ty.
Aqtóbe oblysynda Alash júrty ýshin asa manyzdy taghy bir sharua qolgha alyndy. Ol - óz zamanynda tarihy sheshim qabyldap, sonysymen qazaqty últ retinde saqtap qalghan bahadýr Ábilqayyr hannyng sýiegin izdeu.
Ótken aptada oblysymyzgha últ ziyalylary Ábish Kekilbayúly men Myrzatay Joldasbekovter kelgendiginen oqyrman habardar. Áueli Qobda ónirin aralap, Qobylandy batyr kesenesi men Abat-Baytaqqa tәu etip, «Qyrghynnyng molasy» men 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisine qatysqan bozdaqtar jerlengen Qarasu biyiginde qoyylghan eskertkishke soghyp dúgha oqyghan  meymandar kelesi kýni Aqtóbedegi Mәdeniyet ortalyghynda ziyaly qauymmen jýzdesip, «Han molasynda» kýni býginge deyin atqarylghan sharualardy bir pysyqtap alghan-dy.

Baylam
Sәrsenbining sәtine oblys әkimi Eleusin Saghyndyqov pen zanghar jazushy Ábish Kekilbayúly bastaghan top qorymnyng basyna keldi. 1979 jyly roman jazu maqsatynda osynda kelip, jergilikti aqsaqaldardyng kórsetuimen hannyng sýiegi jerlendi degen beyitti kórgen Ábish agha úzyndyghy 650, eni 200 metr shamasyndaghy qorymdy asyqpay bajaylady. Qorymnyng soltýstik-shyghys túsynda ayaldap, alghashqy saparyndaghy kórinisterdi eske týsiruge tyrysty. Baynazar, Ramazan qarttardyng әngimesin eske alyp, qyr astynan traktoryn daryldatyp jetken «Pskov» kensharynyng mehanizatory Qaniybek Jabaevtyng da kelgen túsyn shamalady. Tipti, otyz jyl búryn tamaqtanghan uaqyty men aspazshynyng atyn da aityp, júrtshylyqqa tanday qaqtyrdy. Biraq naqty ziratty tap basyp kórsete almady. Óitkeni osy uaqyt ishinde jer bederi qatty ózgeriske úshyraghan. Búl jerding shóbin de búrynghyday shabatyn adam joq.
- Eng qiyny, handy jerlegen kisilerding uaghynda boy kórsetpeui. Olar ómirlerining aqyryna deyin Ábilqayyrdyng jatqan jerin jasyrugha tyrysqan, - deydi Ábeken. Odan keyin otyz jyl búrynghy әngimege qayyryldy. - Aqshyghanaq auylyndaghy Ramazan aqsaqal әngimeshil jan eken. Soghys kezinde tútqyngha týsip, Amerikanyng týrmesin tozdyryp kelgen. Abaqtyda qos janarynan airylypty. Elge oralghan song aldymen Hannyng basyna apar dep qighylyq salghan. Sondaghysy Ábilqayyr han jatqan jerdi úrpaqtaryna kórsetu bolsa kerek. Ol maydangha attanbay túrghanda-aq han jatqan tómpeshik tizesining túsynan keletin bolghan.
Ábish Kekilbayúly kórsetken jerlerding barlyghyn qolyndaghy topografiyalyq kartagha týsirip otyrghan Serik Ájighaly olardyng barlyghyna sipattama berip otyrdy. Búdan song jinalghandar osy jerge arnayy aldyrylghan 1979 jyly Ábekene sәlem bergen traktorshy, býginde qadirli aqsaqal Qaniybek Jabaevtyng sonynan erdi. Qanekeng topty túrpaty ereksheleu kórinetin bir tómpeshikke bastap әkeldi. Búl - osyghan deyin zertteu jýrgizgen ghalymdardyng da tizgin tartyp otyrghan túsy. Zertteushiler hannyng ziratyn anyqtau ýshin jazba derekterdegi mәlimetter men kýni keshege deyin jetken jalghyz aq taldy izdep kelgen. Biraq yqtimal degen beyitterding ainalasyn qazyp kórgende, taldyng tamyry tabylmapty. Ekinshi bir ghalymdar qazyq qylyp otyrghan dýnie - auyzsha derekterde aitylatyn qara jol. Júrt auzynda «Sәtbay joly» dep atalatyn jol qayda? Aeroplanmen suretke týsiru barysynda jogharydan ghana bayqalatyn qazirgi joldan ilgerirek jatqan taghy bir jol bayqalghan. Al onyng naqty «Sәtbay joly» ekenin ghalymdar anyqtauy tiyis.
Pikirtalas ta bolmay qalghan joq. Birneshe ziratty qazu kerek degen pikirge Serik Ájighaly mynaday uәj aitty:
- Bosqa qazghannan payda joq. Ertengi kýni ony qazghan adam «meniki dúrys» prinsiypinen jazbaydy. Sondyqtan tarih búrmalanbasyn desek, asyqpaghan jón. Aldymen aq taldyng tamyryn izdeymiz.
Oblys tizginin qolgha alghan sәtten bastap osy mәselege erekshe nazar audaryp, ghalymdardy júmyldyrghan Eleusin Saghyndyqov kesimdi sóz aitty:
- Bes jyldan beri búl mәsele mening baqylauymda. Tek býginge deyin tikeley aralasugha uaqyt bolghan joq. Biraq qansha jyl zerttelip jatsa da, han ziratyn anyqtaugha baylanysty әli kýnge eki japyraq qaghazdan artyq nәtiyje bolmay otyr. Búl mәseleni keyinge shegere beruge qaqymyz joq.
Respublikalyq budjetten keletin qarajattyng bayau qozghalysyna baylanysty Abat-Baytaq kesenesin qayta jóndeuden ótkizgende, mamandar qamshylap otyrghanda әreng qimyldaytyn. Qazir óz qolymyz óz auzymyzgha jetip, qarajatty ózimiz tabatyn dengeyge jettik. Sondyqtan júmysqa shúghyl kirisu kerek. Qajet jaghdaylardyng bәrin jasaymyz. Kerek desenizder, Reseyden, Almatydan mamandar shaqyrtayyq, qazu júmystaryna studentterdi tartayyq. Zamanauy túrghyn vagondaryn ornatyp, ashanalarynyzdy qamdaymyz. Qajet tehnikanyng bәrin satyp alyp beremiz. Bir sózben aitqanda, júmys isteuge barlyq jaghdaydy jasaymyz. Tek nәtiyje kerek. Kýzge deyin halyq sol nәtiyjeni kórui tiyis. Biyl sýiekti tauyp, qayta jerlesek, kelesi jyly danqty hannyng basyna kesene túrghyzamyz, oghan keletin jol salamyz. Qobylandy batyrdyng basyna memorialdyq keshen túrghyzghandaghy tәjiriybemiz bar. Eger hannyng sýiegin anyqtasaq, búl ónirge qaytadan el qonystana bastaydy. Elbasynyng auyl sharuashylyghyn órkendetu turaly tapsyrmasy boyynsha mynaday shóbi shýigin, topyraghy qúnarly mekender qayta týleydi.
Osylaysha, ghalymdardy bir shiratyp alghan oblys әkimi endi olargha salmaq sala sóiledi.
- Ábilqayyr hannyng jatqan jerin anyqtau - bizding perzenttik boryshymyz. Ábekeng kelgen 1979 jyldan beri jer bederi qanshama ózgergen. Endi kesheuildete bersek, búdan da airylyp qalamyz. Sondyqtan osy-au degen eki-ýsh beyitti qazyp bastau kerek! - dedi oblys әkimi.
Jinalghandar osy baylamgha toqtady. Ghalymdar ýlken qamqorlyq jasap otyrghan oblys әkimine alghys jaudyrdy. Ábish Kekilbayúly da erekshe tolqyp, osy toqtamnyng dúrys ekendigin aitty.
Sonymen, jaqyn kýnderde syn saghatta kýlli qazaqtyng qolyn bastap, jauynyng belin syndyrghan, últty búralang joldardan alyp ótken úly hanmen «jýzdeserimiz» haq. Alla soghan jazsyn!
Ábish KEKILBAYÚLY:
Búl - tarihy mýmkindik. Ony qoldan shygharyp almauymyz kerek!
«Han molasynyn» basynda Ábish Kekilbayúly jergilikti jәne respublikalyq BAQ ókilderine súhbat berdi.
- Ábilqayyr han jatqan zirat dәl osy jerde. Búl turaly orys baspasózinde kóp jazylghan. Kóp derekterdi N. Viytevskiyden tabugha bolady. A. Levshinnen kezdestiresiz. Eng kóp jazghan ghalymdar - osylar.
N. Rychkovtyng jazbalarynda da mol maghlúmat bar. Ol osydan 100 shaqyrymday qashyqtyqtaghy Araqaraghay degen jerde Ábilqayyrgha berilgen asqa qatysqandyghyn, keyin onyng beyitining basynda kýmbezdi kesene túrghyzylghandyghyn jazady. Búl kýmbezding sipattamalary jazba derekterde saqtalghan. Ol kýmbezdi Ábilqayyr ólgennen keyin, birneshe jyldardan song Riygeliman degen injener erekshe tapsyrma boyynsha salghan.
Alghashqyda Ábilqayyrdyng sýiegin qazirgi Bestamaq auylynyng manyna nemese Jem ózenining orta túsyndaghy Beket әuliyening atasy jatqan jerge qayta jerlep, basyna kesene túrghyzu jóninde birneshe úsynys bolypty. Bopay hanym Kishi Jýz hanynyng Týrkistanda jerlengenin qalap, patsha ýkimetine birneshe hat joldaghan. Balalaryn da aragha salyp baqqan. Biraq orys ýkimeti bedeldi hannyng sýiegin onda aparugha qatty qarsylyq bildirgen. Osy jerdegi keseneni uaqytsha degen jeleumen saldyrtqan. Ony tipti kesene dep te aitugha kelinkiremes. Alayda Kishi jýzding hanyna topyraqtyng osy aradan búiyrghany haq.
Patsha ýkimeti Ábilqayyrdy jerleudi úiymdastyrugha, onyng ómiri men taghdyryn zertteuge mәn bergen. Al onyng balasy Núralyny han kóteruge júrtty kóndiru ýshin birneshe qalalardan arnayy ókilder kelgen. Olardyng arasynda Orsk qalasynyng atamany Ábdirazaq Ysmayylov ta bolghan. Búl jaghdaylar kóptegen raporttarda kórsetilgen.
Jalpy, hannyng ólimi jayyndaghy derekter de әr týrli. Sebebi han ayaq astynan, eshkim kýtpegen jerde jәne kýtpegen mezgilde óltirilgen ghoy. Asyghys jerlenui de sondyqtan. Eng anyghy, hannyng ólimi dәl osy jerde týs aua bolghan. Endi hannyng ólimine qatysty birneshe núsqagha toqtalayyn.
Birinshisinde belgisiz bir qazaq ýlken janjaldyng ýstinde attan jyqty, sonan song Baraq kelip pyshaq saldy delinedi.
Ekinshisinde handy Baraqtyng qontayshyda kepilde bolghan balasy jyqty desedi.
Eng qiyny, jalpy sol bolghan oqighanyng anyq-qanyghyn biletin kisining bolmaghandyghy derekterde kórsetilgen.
Endigi mәsele - hannyng qalay ólgendigi emes, onyng ziratyn anyqtau. Onyng osy qorymda jatqandyghy anyq. Biraq naqty ziraty qaysy? Ol әzirge júmbaq. Óitkeni basqalaryn aitpaghanda, hannyng ózine salynghan keseneden de týk qalmaghan. Onyng júqanalary soghystyng aldynghy jyldaryna deyin saqtalghan degen derek bar. Kuәgerlerding kózi tirileri de neken-sayaq. Negizinen, búrynghy Torghay oblysy qazaqtarynyng aitularyna qaraghanda, hannyng ziraty joldyng jiyeginde, jalpy, qorymnyng soltýstik-shyghys mýiisinde eken. Biraq qazir sol jolgha qatysty da talas bar. Óitkeni búl jerde eki jol jatyr: birinshisi - qazirgi avtokólik joly da, ekinshisi - uaghynda Orynbormen sauda baylanysyn nyghaytqan «Sәtbaydyng joly» deytin qara jol. Sondyqtan da ghalymdar búl eki joldy da keninen, múqiyat zertteuleri qajet.
Osydan otyz jyl búryn roman jazu maqsatymen, Ábilqayyrdyng ómirbayanyn týgel zerttemekke osy ónirge keldim. Sol kezde jergilikti aqsaqaldar maghan «Hannyng ziraty - osy!» dep jol boyyndaghy onasha jatqan beyitti kórsetken bolatyn. Baynazar, Ramazan esimdi sol әngimeshil qariyalar qazir búl dýniyede joq. Osy otyz jyldyng ishinde jer bederi de biraz ózgerip ketipti. Ol kezde jerde quanshylyq bar edi, al jarqabaqtar biyikteu kórinetin. Qazir qarap otyrsaq, jer tegistelip barady, shópting de týsi basqa. Endi uaqyt osylay zymyraghan sayyn, zirattyng ózi týgili izi de tabylmay qalatyn siyaqty. Zertteushiler de әzirge bir baylamgha toqtay almay otyr.
Býgin oblys әkimi Eleusin Saghyndyqov zertteushi-ghalymdargha barynsha kómek beretindigin aitty. Arheologtar ýshin qat qúral - georadar da satyp alynbaq. Sol arqyly jerdi asty-ýsti týgel tekseriledi. Eger naqty baylamgha kelip, payymdary Rychkovtyng jazbalarymen úshtassa, arheologtar Kekilbayúlyn da, basqany da tyndamay, jedel qazu júmystaryna kirisedi.
Han ziratyn anyqtau ýshin ghalymdargha barlyq mýmkindikterdi jasap jatqan Eleusin Nauryzbayúlyna  zor alghys aitamyz. Búnday jәrdem bolmasa, Ábilqayyrdy da basqa tarihy túlghalarymyz siyaqty joghaltyp aluymyz bek mýmkin. Qazir kóptegen tarihy túlghalarymyzdyng sýiegi qay jerde jerlengendigi turaly derekter әr qily. Al bizding qolymyzda deregi tútastay bary - Ábilqayyr. Endeshe, osy mýmkindikti qoldan shygharyp almau kerek. Bolashaqta búl jerge memorialdyq keshen salu kerektigin de qúptaymyn.

«Han molasyndaghy» zertteuler. keshe men býgin
Resmy sharalardan keyin Shoqan Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty etnologiya jәne antropologiya bólimining mengerushisi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Serik Ájighaly jurnalisterge súhbat berdi.
Ótken kýnnen belgi bar…
- Búl ýlken qorym 1748 jyly Ábilqayyr han mert bolghannan bergi uaqytta qalyptasqan. Ornalasqan jeri - Aqtóbe oblysynyng shyghysy. Qostanay oblysynyng shekarasyna jaqyn.
Batys pen ontýstik batysynda Qabyrgha jәne Ólkeyek ózenderi qiylysady.
Endi biz hannyng naqty osynda jerlengendigin bilemiz. Búny tarihy jazba derekter, yaghny arhivterden alynghan materialdar rastaydy. Olardy sayahatshylardyng jazbalary da tolyqtyra týsedi. Jergilikti halyq arasynda taralghan әngimelerding ózi bir tóbe. Topografiyalyq zertteuler de kórsetip otyr.
Tariyhqa kóz jýgirtsek, han qaza tapqan shayqasta ólgender týgelimen osy jerge jerlengen. Qazir múnda eng kemi 1000-nan asa zirat bar. 2001 jyly búl aumaqtyng topografiyalyq kartasy týsirilgen uaqytta naqty 942 zirat belgilengen edi. Shyndyghynda, tómpeshikterding sany odan da kóp.
Býginde búl qorymda tek tómpeshikter, ýiindiler jәne ishinara zirattyng qorshaulary kezdeskenimen, tym az. Qabyrghalary mýldem saqtalmaghan. Zirattardyng ainalasynan qazaqtyng dәstýrli júqaltaq qúlpytastary, Samarqan tastary jәne kóktas siyaqty belgilerdi tabugha bolady. Saqtalghan eskertkishterdegi arab әripterimen jazylghan qazaq tilindegi sózder sol kýiinde túr. Biraq olar han ólgen uaqytqa sәikes emes. Kóneleri HIH ghasyrdyng ortasyna tәn bolsa, beridegileri - ótken ghasyrdaghylar.
Derekterge sýiensek, Ábilqayyr hannyng úly Núraly han sol zamandarda әkesining ziratyna asyghystau týrde shiyki kirpishten kýmbezdi shaghyn kesene túrghyzghan. Ishinde saghana bolghan. Han ejelgi qypshaq dәstýri boyynsha qarapayym kiyimmen, qaru-jaraghymen, yaghny qylyshy, jebelerimen birge kómilgen.
Bizding biluimizshe, ol kesene 50-60 jyldan keyin syr bere bastaghan. Al ghalymdargha negizgi baghyt kórseter belgi jalghyz aghash edi. Ol - Núraly ekken on eki taldyng biri.
HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda zertteushi ghalym Derbisәli Berkimbaev Torghay ónirining gazetinde: «Ábilqayyr hannyng basynda belgi joq, biraq shiyki kirpishten salynghan qorshau men tas plita bar», - dep jazghan. Demek, sol uaqyttarda-aq hannyng ziratyn anyqtau mәselesi tuynday bastaghan. Bәlkim, Berkimbaev búl jerge kelmegen de shyghar. 1898 jyly zertteushi IY.Kraft: «Han úrpaqtarynyng biri onyng ziratyn tapty. Basyndaghy negizgi belgi - jalghyz qayyn», - degen derek qaldyrghan. Biraq ol qayyng emes bolatyn. 1771 jyly hannyng basyndaghy aghashty N. Rychkov «aq tal» degen edi.
Búl aghashtyng ghúmyry úzaq boldy. Jergilikti túrghyndary qyrqynshy jyldardyng sonyna deyin saqtalghandyghyn aitady. Yrymgha sengenderi taldyng bútaqtaryna aqtyq baylaytyn bolghan. Olay-búlay ótken jolaushylar da agharandaghan shýberekterdi angharghan. Búl - bizge aqparat berushilerding sózi. Sóitip, ol aghashqa eluinshi jyldary jaydyng oty týsip, sol manay týgelimen órtenip ketken. Qalyng órtten hannyng basyndaghy jalghyz aghash týpkilikti joyylyp, Ábilqayyrdyng izi alystap ketti. Áriyne, soghystan keyingi jyldary búl manaygha el qonbay, negizgi belgilerding halyq jadynda qalmaghandyghy ókinishti.
Zertteuler jәne zertteushiler
Jetpisinshi jyldardyng sonynan bergi uaqytta búl jerdi birneshe ekspedisiya tekserdi. Onyng ishinde kezinde Torghay oblysyn basqarghan Ózbekәli Jәnibekov, jazushylar Ábish Kekilbay men Amantay Sataevtar bar. Ábish aghamyz 1979 jylghy jasaghan birinshi saparynyng kezinde-aq jergilikti qariyalardyng aituymen hannyng ziratyn tapqan. Biraq arada otyz jyl ótken song ainaladaghy jer bederining ózgergeni sonshalyq, Ábekenning ózi de myna zirat dep tap basyp aita almay otyr. Sondyqtan da isimiz tipti kýrdeli sipat aldy. Uaqytynda belgi qoyylmaghandyghyna ókinish te bar…
Biz әu bastan izdestiruge belsene kiristik. Bizding ekspedisiya ýzilispen júmys jasaghanymen, nәtiyjesiz bolghan joq. Alghashqyda 1983 jyly shaghyn top bolyp keldik. Rasynda, Rychkovtyng jazbalarynda kórsetilgen qorshau men belgi qalghan shyghar degen ýmit boldy. Eng bolmasa tastardyng qaldyghy aldymyzdan shyghatynday kórindi. Biraq sol kezde-aq ýiindiler men tómpeshikter ghana jatty…
Keyin, 1998 jyly kezekti ekspedisiya kezinde zertteulerdi terenirek jýrgizuge mýmkindik tudy. Osy jyldan bastap elimizde tarihiy-mәdeny eskertkishterdi zerdeleuge basa nazar audaryla bastalghan-dy. Sol joly qariyalardan súrastyra otyra, qorymnyng «kózjobasy» jasalyp, qaghazgha týsirildi. Qorymnan 70 shaqyrym jerdegi Shiyli auylynyng túrghyndarymen kezdestik. Sol auyldyng túrghyny 1914 jyly tughan Ýnzila Orazymbetova apamyz han ziratynyng jol boyynda, qorymnyng soltýstik-shyghysynda jatqandyghyn aitty. Biraq janarmay jetpeytindikten, ol kisini әkele almadyq. Osyghan qaramastan apamyz aitqan joramaldargha say keletin tómpeshikterdi belgiledik. Kókiregimizde ýmit oty jandy.
Sodan 2001 jyly «Ábilqayyr han» halyqaralyq qorynyng úiymdastyruymen jәne qarjylandyruymen 15-20 adamnan túratyn ýlken ekspedisiya úiymdastyryldy. 10 kýn ishinde qorymnyng topografiyalyq josparyn syzyp, búl joly naqty 942 zirat belgilendi. Sonymen qatar bayaghy Ýnzila apamyzdy jәne  Torghay qalasynan taghy eki aqsaqaldy osy jerge әkeluge mýmkindik tudy. Naqty ziratty kórsetu ýshin әrqaysysyn jeke-jeke jibergenimizben, qariyalar sheshimge kele almady. Olar aghashty kórgendikterin, osy mandy qystaghandyqtaryn senimdi týrde aitqanymen, hannyng qabirin kórsete almady. Alayda bizding baghytymyzdyng dúrys ekendigin aitty.
Biz tarihiy-mәdeny ortany zerttedik, qúndy etnografiyalyq materialdar jinaqtaldy. Ekspedisiya Yrghyz, Áyteke by jәne Qostanay oblysynyng Jangeldin audandarynda jemisti júmys jasady.
Sodan bergi aralyqta Mәskeudin, Peterbordyng jәne Orynbordyng arhivterine san mәrte baryp, hannyng ólimi men taghdyryna baylanysty taghy birqatar qújattardy jiystyrdyq. Sayyp kelgende, 2001 jyly belgilengen yqtimal zirattardan auytqyghan emespiz. Men óz enbekterimde tarihy mәlimetterge sәikes keletin oryn osynda ekendigin kórsettim. Biraq 100 payyzdyq sheshim bolghan emes.
2007 jyly Aqtóbe oblysy әkimdigining qoldauymen júmysty qayta jandandyrdyq. Negizgi mindet - Ábilqayyr han ziratyn tabu. Songhy eki jylda búl júmys sayabyrsyghan emes. Jan-jaqty keshendi tekseruler jýrgizildi. Tek jer ýsti emes, astyna da ýnildik. Tabylghan әrbir zat múqiyat tekseruden ótkizilude. Osydan eki jyl búryn qorym delitaplanmen әr týrli biyikten suretke týsirildi. Oghan sheteldik mamandar da tartyldy. Aqparat berushilerdi izdestiru aumaghyn da keneyttik. Uaqyt óte olardyng qatary da siyrep barady. Biraq mýmkindigimiz tausylghan joq. Jana kórsetilgen eki-ýsh oryndy jiti tekserip, geofizikalyq izdestirudi kýsheytemiz. Jer astyndaghy temirdi anyqtau ýshin magnittik jabdyqtardyng kómegi paydalanylady. Georadardyng kómegi erek. Búl joly ósimdiktanushylar men topyraqtanushylardy da aqyldasugha shaqyrdyq. Tәjiriybeli arheolog ta keldi. Izdeu endi tipten kýsheytiledi.
Qorymdy kórkeytu - paryz
Qazaqtyng memlekettiligin qalyptastyrugha orasan ýles qosqan qayratker, tarihiy-sayasy túlgha Ábilqayyr han osy jerde. Onyng janynda serikteri hәm bilekti batyrlar men qolbasylar da jatqan boluy әbden mýmkin. Shalghay audanda, adam ayaghy az basatyn jerde jatqan batyrlardy dәripteu - bizge paryz. Ertengi kýni salynatyn keshen búl mandy turistik ortalyqqa ainaldyrary haq. Tarihy orynnyng belgilenui qazaq halqynyng ensesin tiktey týsedi. Ábilqayyrdyng kózi tiri kezindegidey Saryarqa men elimizding batysy qosylady. Eger Torghaygha irgedegi Basqúdyq pen Jabasaq auyldary arqyly danghyl jol salynsa, erten-aq turister aghylady. Babanyng ruhyn qúrmetteushiler tәu etetin oryngha ainalady. Jalpy, búl manda tarihiy-mәdeny oryndar az emes. Eskertkishter de jeterlik. Myna Yrghyzdaghy Jamanshyng kraterining ózi nege túrady?!
Búl - Torghay qalasyna da jaqyn jer. Osy manda tarihy qúndy Úzaq tamy eskertkishi bar. Qysqasy, Yrghyz-Torghay dalasy - taghdyry bólek aimaq. Osy jerde qazaq-orys baylanysy ornady. Osy jerde naghyz dala mәdeniyeti qalyptasty. Ábilqayyr hannan keyin Almat-Samyrat, Temirbek Jýrgenov, Úzaqbay Qúlymbetov siyaqty qayratkerler tarih sahnasyna shyqty. Demek, osy mandaghy tarihiy-tabighy eskertkishterding «basyn» biriktiretin Ábilqayyr hannyng kesenesi bolugha tiyis.
Atau qaydan shyqty?
«Han molasy» atauy 1748 jyldary-aq payda bolghan. Hannyng qazasy qabyrghalaryn qayystyrghan el búl qorymdy solay ataghan. Ábilqayyr hannyng ólimi Dalany kýnirentti. Jerlengen jeri de osy. Jalpy, qazaq jer-su ataularyna erekshe qaraghan. Oghan asqan yjdaghattylyqpen qarap, ataudy tekten-tekke bermegen. «Mola» - qazaqtyng tól sózi. Alayda HIH ghasyrdaghy Resey kartalarynda búl jer «Han sýiegi» dep kórsetilgen. Qate jazbalar da kezdesedi. Mysaly, «Qandy suyq» degen de bar. 60-jyldardaghy topografiyalyq kartada solay. Biraq eng dúrys atauy - «Han molasy».
Ábilqayyrdyng úrpaqtaryn izdeu qajet!
Oblystyq tarihiy-mәdeny eskertkishterdi qorghau jónindegi inspeksiya bastyghy Bekarystan Myrzabay Ábilqayyr hangha baylanysty genealogiyalyq zertteu jýrgizu kerek degen pikir aityp otyr.
- 1983 jyly Serik Ájighaly «Han molasyna» jasaghan saparynda qorymdaghy 30-40 qúlpytasty ólshep, kelesi jyly ýsh-tórteuine tólqújat jasatyp bergen bolatyn. Ziratqa berilgen tólqújat búl jerding memleket qorghauyna kóshkendigining belgisi edi. Endi keudede ýmitimiz oyanyp, júmysqa belsene kiristik.
Serik Eskendirúly berirekte Shynghys hannan Qambar Medetovke deyingi tórelerding 25 úrpaqtan túratyn kartasyn jasap, kitapqa týsirdi. Sol karta boyynsha Ábilqayyr - Shynghys hannyng on segizinshi úrpaghy. Al Ábilqayyrdyng altynshy úrpaghy Qambar Medetov Stalinning aldynda kýy tartqan degendi marqúm Mardan Baydildaevting auzynan estip edim.
Almatyda joghary oqu ornynda oqyp jýrgen sekseninshi jyldarda bizge Ábilqayyr hannyng shómekeylerdi biylegen úrpaghy Elekey hannan taraghan Ibragim Shamshatov ghylymy kommunizmnen dәris oqydy. Ol kisi sol kezde 200 týtin barmyz deushi edi. Olay bolsa, genealogiyalyq zertteu jýrgizu de ortaq iske ýlken paydasyn tiygizer edi.
Dalanyng qúpiyasy
Jogharyda «Han molasy» qorymynyng ainalasynda el joq ekendigin aittyq. Oghan jaqyn degen auyldyng ózi 80 shaqyrymdyq qashyqtyqta jatyr. Irgedegi Ólkeyek ózenining arghy betin torghaylyqtar jaylaydy. Biletinderding aitularyna qaraghanda, búl manda berirekke deyin, yaghny «myzghymas» Odaq ydyraghansha, malshylardyng qonysy kóp bolghan. Al shóp shabushylar shalghay audandardan da keledi eken. Qazirgi kýii basqa. Miday dala, anyzaq jel, miyndy auzyna týsirer ystyq. Sonda…
Ábilqayyr zamanynda búl jerdegi aua rayy qanday bolghan? Jer bederi she? Orynsyzdau bolsa da aitayyq, babalarymyz osy jerge nelikten qyzyqqan? Búl saualdargha Orynbordan kelgen Dala institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, geografiya ghylymdarynyng kandidaty Vadim Petriyshev mynaday jauap aitady:
- Biz tek tarihty, tarihy jaghdaydy qalpyna keltiruge ghana tyryspay, sol kezdegi qorshaghan ortanyng syryna ýniluge basymdyq berip kelemiz. Áriyne, Ábilqayyr zamanyndaghy dalanyng jaghdayyn qazirgimen salystyrugha kelmeydi. Ózgeris óte kóp. Oghan sebep aldymen sharuashylyq jýrgizuge baylanysty. Ótken ghasyrdyng ózinde ghana tyng iygerildi, mal basy kóbeydi, halyq sany da arta týsti. Búl jerge soqa tisi tiymese de, kóptegen eski qorymdar baqylausyz qaldy. Búl - bir.
Ekinshiden, botanikterding payymdauynsha, Qazaqstannyng jartysyn alyp jatqan Dalanyng ózining ghana 82 atauy belgili. Osylardy salystyra kele, 300 jylday uaqyt búryn búl jerding kelbeti ózgeshe bolghandyghyna senimdimiz.
Bizding biluimizshe, búl jer jauyn-shashyndy, ylghal kóp týsetin aimaq bolghan. Salqyndyghy taghy bar. XIV-XVII ghasyrlarda dalanyng kelbeti mýldem basqa bolatyn. Sondyqtan da han jatqan jerding qúnarly, jayylymy shúrayly bolghandyghyna dau joq. Qazir ol kórinis soltýstikke qaray 100 shaqyrymgha oiysty. Búl manda kólderding de kóp bolghany anyq. Osy derekterden-aq tarihty dәl osy jermen baylanystyrugha әbden bolady.
Ghalymdardyng zertteulerine qaraghanda, qúrghaqshylyq nemese jayly kezeng eng kemi 400 jyl sayyn auysyp otyrady. Qazir biz qolaysyz uaqyttamyz.
Resey de kóz tigip otyr
Ábilqayyr hannyng sýiegin izdestiru turaly  әngimege kórshi Resey ghalymdary da qúlaq týrip otyr. Han turaly jazbasha derekterding barlyghy orys elining múraghattarynda jatyr. Reseylik ghalymdardyng keybiri osy múratty iske qol úshyn beruge әzir ekendikterin de aita ketken abzal. Mysaly, Aqtóbege arnayy kelgen Resey Ghylym Akademiyasy Dala instituty Jayyq bólimshesining agroekologiya jәne jerge ornalastyru zerthanasynyng mengerushisi, geografiya ghylymdarynyng doktory Sergey LEVYKIN qazaqstandyqtargha arhivterdegi qújattargha qol jetkizuge kómek beretindigin aityp otyr. Ol sonday-aq óz baylamyn da ortagha saldy.
- Bizdi Aqtóbe oblysynyng mәdeniyet basqarmasy osy sharagha, ekspedisiyagha qatysugha asqan iltipatpen shaqyrghandyghyna quanyshtymyz. Jalpy, Orynbor men Aqtóbe oblystarynyng arasyndaghy baylanys qay salada da berik. Býgingi kýni әkimderimiz, ghalymdarymyz ortaq mýddege jetu ýshin tize qosyp júmys jasap jatyr. Jaqynda ghana Orynborda ótken halyqaralyq sharagha qazaqstandyq ghalymdar ýlken qúrammen keldi. Biz de qarap qalmay, atalghan sharany ótkize sala Aqtóbege bet aldyq.
Sayyp kelgende, barlyghymyzgha Dala ortaq. Onyng ýstine, bizding instituttay ghylym ordasy әzirge Euraziya kóleminde jalghyz. Bizding mamandar Dalany barlyq qyrynan zertteydi. Onyng ishinde geografiyasy, tarihy, ósimdikterining bitimi de bar. Áriyne, tarihtaghy kemeldi túlghanyng jatqan jerin anyqtaugha baylanysty manyzdy sharagha qatyspau dalany zertteushiler ýshin keshirilmes kýnә bolar edi. Osy mýmkindik tughyzghan oblys basshylaryna ýlken rahmet!
Búl - qasterli oryn. Tarihta Ábilqayyr han sekildi úly túlghanyng bolghanyn bәri biledi. Ol el basyna qater tóngen uaqytta barlyq jauapkershilikti moynyna alyp, tarihy sheshim qabyldady.
Juyrda Orynborda ótken jiynda ghalymdar HH ghasyr «Orman ghasyry» bolsa, HHI ghasyr «Dala ghasyry» ekendigin aitty. Óitkeni osy sayyn dala adamzatty órkeniyetke bastady, halyqtardyng baylanysyn nyghaytty. Osy dala adamzatty asyrady, asyray da beredi. Bolashaqta Dalagha degen qyzyghushylyq artpasa, kemimesi anyq. Bir qyzyghy, Dalanyng osy jerdegidey bederi men keremetteri Reseyde kezdeser, al әlemning basqa týkpirlerinde joq. Qazaqstan - búl múranyng asa iri saqtaushysy. Yaghni, saqtap qalatyn qamaly, qorghany. Tipti, osy jerdegi tarih pen tabighattyng ýndesuining ózi nege túrady…
Eng bastysy, biyl Reseyde osy Ábilqayyr han turaly alghashqy derekter qaldyrghan N. Rychkovtyng 300 jyldyghy atalyp ótilmek. Ol - Resey Ghylym Akademiyasynyng birinshi mýshesi, belgili ólketanushy. Onyng qarapayym qúraldary arqyly jýrgizilgen zertteulerining bizding zamanymyzgha jetkendigi quanyshty emes pe?
Sondyqtan da bahadýr han men ony baghalaghan ghalymnyng enbegin qalay qúrmettesek te jarasady.

«Aqtóbe» oblystyq gazeti 4 mausym 2009 jyl