«Aqsarbas»  -  arghy bette taspalanghan taghy bir sәtti filim (qazaq quanyshy men júbanyshyna, әlde bir tәuekel etken isine aqsarbas  ataydy). Kónilge ystyq kórinister kóshin tizgen kórkem filimde sýigeni ýshin tәuekel ete alghan - qaysar, taghydyryna tәkapparlyghyn jendirmey kóngen  - ójet qazaq әieli men babalar dәstýri, túrmys-salt belgileri aiqyn kórinis tapqan. Búrynghy arda qazaqtyng úrpaghyn  jatqa bermeui, ghashyqtardyng dombyra, qobyz ýnimen  syrlasuy, botaly ingenning basyndaghy kep «Aqsarbastyn» ishiki leytomotiyvi bolyp tabylady.   Filimning ssenraiyin jazghan Shynjandaghy (QHR) Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary - Erkesh Qúrmanbekqyzy, bas rejisseri - Ortalyq televiziya bastyghynyng orynbasary Gau Fyn, bas produseri -  Shyng Zy Jýn.

Filimdegi basty keyipkerler.

Ýkibala (Aqtay saldy únatyp, ata-anasynyng úzatpaq bolghan  jerine barmay, sýigenimen  qashyp ketedi de, keyin Qastermen bas qúraydy. Filimning sonynda Aqtay saldyng auylynda qalghan qos jetimegin saghynyp botasyn izdep bozdaghan aruana keypine enedi).

Aqtay sal (Ýkibalanyng ghashyq jary. Jastay dýnie salady).

«Aqsarbas»  -  arghy bette taspalanghan taghy bir sәtti filim (qazaq quanyshy men júbanyshyna, әlde bir tәuekel etken isine aqsarbas  ataydy). Kónilge ystyq kórinister kóshin tizgen kórkem filimde sýigeni ýshin tәuekel ete alghan - qaysar, taghydyryna tәkapparlyghyn jendirmey kóngen  - ójet qazaq әieli men babalar dәstýri, túrmys-salt belgileri aiqyn kórinis tapqan. Búrynghy arda qazaqtyng úrpaghyn  jatqa bermeui, ghashyqtardyng dombyra, qobyz ýnimen  syrlasuy, botaly ingenning basyndaghy kep «Aqsarbastyn» ishiki leytomotiyvi bolyp tabylady.   Filimning ssenraiyin jazghan Shynjandaghy (QHR) Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary - Erkesh Qúrmanbekqyzy, bas rejisseri - Ortalyq televiziya bastyghynyng orynbasary Gau Fyn, bas produseri -  Shyng Zy Jýn.

Filimdegi basty keyipkerler.

Ýkibala (Aqtay saldy únatyp, ata-anasynyng úzatpaq bolghan  jerine barmay, sýigenimen  qashyp ketedi de, keyin Qastermen bas qúraydy. Filimning sonynda Aqtay saldyng auylynda qalghan qos jetimegin saghynyp botasyn izdep bozdaghan aruana keypine enedi).

Aqtay sal (Ýkibalanyng ghashyq jary. Jastay dýnie salady).

Qaster (dalanyng tau minezdi túiyq jigiti. Ýkibalagha ýnsiz yntyq bolady. Úzatylyp bara jatqan Ýkibalagha óz qolymen kýmis er shauyp beredi, keyin yntyq zarymen az ghana kýnder júptasyp ómir sýredi).

Qaliy (aqynjandy armanshyl bala. Filimdegi oqighanyng keybir túsy Qalidyng esteligimen bayandalady).

Sara apa.

Abyz qariya.

Filimde Abaydyng ólenderi oqylyp, әnderi aitylady.

(Tómendegi súhbatymyz jazushy Erkesh Qúrmanbekqyzymen filimdegi әserli kórinisterdi әngime ete otyryp jalghasyn tapty).

-Abyz qariya erte kóktemde alajondanyp jatqan  jerdin  betinen  aqsarbas qozyny tauyp alady da, jaqpartastargha suret oiyp  túrghan balagha әkelip beredi. Filim osy kórinispen bastalyp, osy kórinispen ayaqatalypty.  Nege?

- Qariya balagha qozyny bermesten búryn, «sen myna suretterdi ýsh myng jyldan beri oiyp, týsirip kelesing be?» dep súraydy ghoy. Ángime osy súraqta. Jaqpartastaghy suretter. Abyz qariya. Armanshyl bala. Kóshpenli túrmys. Mәngilik osylaysha jalghasyp jatyr. Týsi, týri ghana eptep ózgerui mýmkin, biraq, bizding terennen tartqan altyn tamyrymyz sabaghyn ýzgen joq.

- Yaghni, jaqpartastargha tanbalar beynesimen týsken uaqyt kerueni ghasyrlar qoynauynan shyqty da kinogha ainalyp ketti.

- IYә, ghasyrlar qoynauynan shyqqan uaqyt kerueni degenimiz dúrys. Kinonyng basyndaghy bala Qalidyng jigit bolghan kezinde de Ýkibalanyng sonynan qarap túryp ózi suret syzatyn jartastargha qaytyp baruynda sonday mәn bar. Biraq men osynyng bәrin kinoda kino tilimen ghana jetkize alamyn.   Muzykamen jәne  әrtisterding oinymen anghartamyn.    Uaqyt kerueni degennen shyghady, Ýkibala (kelin) men Saranyng (ene) ekeui bir ananyng obrazyn somdady dese bolady. Al endi osy bir әiel ýsh myng jyl aldyn ómir sýrse kerek. Tipti odan da búryn tirlik keshti dep oilasaq  qatelespeymiz.  Ol jәne býgin de ómir sýrip, qasymyzda jýr.

- El jaylaugha jana kelip qonyp jatyr. Sara apanyng oshaghyndaghy ot tútanbay qoyady. Sonda Sara apa  kórshilerinen ot alyp kelu ýshin bala Qalidy júmsaydy.   Ot alyp kelu - qyrdaghy auyldyng ishindegi aqparatty (býgingi tilmen aitqanda) taratudyng da bir týri ghoy. «Ot alyp kelgen әielding otyz auyz sózi bar» degen. Osy jaghyn bir bayandap ketseniz.

- Ot alyp keludi men kino sujetine arnayy engizdim. Negizgi informasiyany tasushylar kóshpendi túrmysta ot alyp kelushi әielder, balalar bolghan. Qysqasy,  bir ýiding aryq-túraq maly joghalyp ketse de onyng  qay sayda qalay qarap túrghanyn at ýstindegi jolaushylar ot tasyp jýrgen әielge nemese auyldyng qara siraq balalaryna   aytyp ketedi.   Biz bala kezimizde talay ot alghanbyz. Sol sәtter esimde qalypty. Kino týsirsem, nemese  kino ssenariy jaza qalsam, paydalanarmyn dep oilap jýrushi edim. «Aqsarbasqa» dóp kele ketti.

- Siz ot әkeludi kino әlemine әdemi engizip jiberipsiz. Bizding qazaq kinosynda qazaqtyng dәstýrli ómirin kórgen, sol ortadan shyqqan adamdardyng ózderi búl jaytty eskerusiz qaldyryp kelip edi. Ekinshi jaghynan bir ýiding oshaghynda laulap janghan ot býtin  auyl otynyng sónbeytinin, bir auyldyng bir oshaqtan jylynatynyn bildirse de kerek.

Jogharyda әngime ot әkeluden bastalady dep qaldyq qoy,       Ýkibalanyng eriksiz úzatylyp bara jatqany auylgha aldymen aqsarbas qozynyng iyesi bala Qalidyng auzynan taraydy emes pe?

- IYә, solay. Ýkibala Qalidan «ýilerinde kim bar?» dep súrady. Qaly  «Qaster agham bar» dedi. Ýkibala «kim bolsa soghan aityp bar» dedi.  Qaly Ýkibalanyng ol sózin ózinshe topshylap, Qasterde kónili bar eken dep qalady. Ýkibala solqyldap әdemi ósken boyjetken. Jas bala ýshin mening jengem bolsa ghoy deytin qas súludyng ózi. Búl da dala balasyna tәn arman emes pe (kýldi).

- Filimde bizdi sýisindirgen jarasymdylyq  - jengesi men qayyn sinilisining ara qatynasy, ekeuining jaqyndyghy. Jasyl belde gýl terip jýrip jengesi Ýkibalagha Aqtay sal turaly aitady. Onyng әnderin qyzdar sýiip tyndaydy deydi. Osy kezde Ýkibalanyng oiyna Aqtay seri kim degen saual úyalaghan siyaqty. «El maqtaghan jigitti qyz jaqtaghan» demekshi,  ónerli azamattyng ózinen búryn myrza auylgha daqpyrty jetpey me?  Degendey-aq, Ýkibala úzatylar kezde Aqtay seri oiyn sauyq qúrugha auylgha kele qalady.  Bir tanqalarlyghy,  auyldyng ibaly boyjetkeni, әke sheshesining aitqanyna kónip otyrghan qyz Aqtay saldyng dauysyn estigende aldynan jýgirip shyghady. Búl jerde «tosyn oqigha men qyzyq» ýshin rejisser  әlgindey sheshim qabyldaghan siyaqty ma, qalay?..

-  IYә, búl qyzyq sheshim boldy.  Ol ekeuin, mәselen ózenning boyynda kezdestirsek te bolatyn edi, biraq ol janalyq emes. Óitkeni búdan búrynghy kinolarda búnday kórinister bolghan. Bir shyndyqty aita keteyin, kino týsiru barysyndaghy oilaghan kórinisimizde  Ýkibala top qyzdardyng ishinde jasyrynyp túruy tiyis-ti. Ataghy alysqa ketken súludy Aqtay sal (Núrlan Álimjan) kózimen izdeydi. Qansha degenmen bay, shonjar auyldyng qatang baghuyndaghy qyz saldyng kózine birden týse qoymauy kerek qoy. Kýieuge shyqqaly jatyr. Biraq  osy kórinisti taspalay almay-aq qoydyq. Biz kinony týsirip bastaghan kez jetinshi ay edi, jazdyng naghyz der shaghy. Manaydaghy qyz-kelinshek, jigitterding barlyghy shópke týsip ketipti.  Jalpy jiynnyng kórinisin 200-dey búqara әrtisi (audan, auyldaghy mәdeniyet qyzmetkerleri.-red) keyiptep jýrdi. Kóbi shal kempir. Olardyng әreketteri shynayy shyqpady.  Al, kino bolsa uaqytyna qaray tarau-tarauymen týsirilip jatty. Sol kýni bas rejisser kelip edi. Bas rejisser: «Mening bir oiym bar. Nede bolsa, búqaralyq әrtisterdi týgeldey týsirip alayyq. Áyetuir, osy kórinisti kórsetu kerek bolghan son, jasau ýide otyrghan qyzdarmen birge Ýkibala da jýgirip shyqsyn»,-  dedi. Sóitip, aldyndaghy týsirilimderde aiqyn kóringen búqaralyq әrtister men kәsiby әrtisterding bet-beynesindegi aiyrmashylyqtar bilinbey ketti. Áytpese, Aqtay saldyng aldynan jýgirip shyghatyn qyzdardyng kóbi biyshi qyzdar eken de, olar ózderining biyshilik qalybynan shygha almay jatty. Olar biyshilik jýriske salghan kezde  jasandylyq kóp bayqaldy. Sóitip,  kýtpegen jerden Ýkibalany Aqtay serimen kezdestirip jiberdik.

- Aqtay saldyng aldynan jýgirip shyghuy  - Ýkibalany kýtip túrghan ýlken taghdyrdyng nyshanynday  angharyldy bizge.  Ýkibala qadyrly auyldyng sәnimen boy jetken úyang qyzy bolghanymen tandau jasaudan tayynbaytyn, sezimine de erik bere alatyn qazaq qyzynyng tabighatyn tanytty.  Qyzdy baylap matap ústau, malgha satu dәstýrli dala túrmysynda bolmaghanyn jәne bilemiz.  Dәstýrdi dala túrmysynda qazaq qyzynyng erkindigi saqtalghan, erligi dәriptelgen.  Sondyqtan da,  Ýkibalanyng Aqtay saldyng aldynan shyghuyn erkelik demesek, ersilikke balay qoymadyq.  Ýkibala Aqtay saldyng aldynan shyghyp qana qoymaydy, óz sezimin qobyz ýnimen jetkizedi. Kinoda tauyp ketken taghy bir janalyghynyz - ghashyqtardyng muzyka tilimen sóilesui boldy. Aqtay sal  jiyn ortasynda   eldi eren riza etip Ýkili Ybyraydyng әnin aityp otyrady. Sóitip otyrghan kezde ýy ishindegi Ýkibala Erdenning kýiin qobyzben tartyp, ózining zar-múnyn salgha jetkizedi. Búl qalay oiynyzgha keldi?

-Búl súraqty óte jaqsy qoydynyzdar. Dәl osy adamnyng ishki kýiin muzykamen beyneleytin dәstýr qazaqtyng anyzdarynda kóp aitylady. Onday anyzdardyng kóbin bala kezimizden tyndap,  bala kezimizden qúlaghymyzgha qúiyp óstik. Keyin kele oqydyq. Oqyghan kezde maghan erekshe әser etti. Búl dәstýr basqa últtarda joqtyng qasy. Óitkeni, qazaqtyng saharalyq mәdeniyeti, zany, múrasy bar. Bir nәrseni tótesinen aitsa, birin qaljygha sýiep aitady. Al, endi tilmen aityp jetkizuge kelmeytin dýniyeni dombyramen, qobyz ýnimen jetkizedi. Shirkin, bir tuyndy qolyma tiyse, soghan  qazaqtyng  muzykamen tildesetin dәstýrin alyp shyqsam dep armandaytynmyn. Sóitip, jýrgende osy kinony týsiruding sәti búiyryp  muzyka arqyly tildesudi, týsinisudi kórsete aldyq. Áriyne, jan-dýniyenning tileuin, kýrdeli kýiin tilmen jetkizuge de bolady. Biraq, qobyz shala otyryp jetkizu  - tek qazaqta ghana bar ghajayyptyng biri. Qazaqtyng saharalyq minezi. Óitkeni, aitugha kelmeytin, óte-móte auyr kónilding kýiin muyzkamen jetkizu tek qazaqta  ghana bar eken. Mýmkin, basqa últtarda da bar shyghar, ony bilmedim.

-Siz qytay mәdeniyetin jaqsy bilesiz. Ghashyqtyq pen mahabbat sezimin muyzkamen jetkizu, qanday da bir muzykalyq aspaptyng ýnimen bildiru qytaylarda bar ma?

- Bәlkim bar da shyghar. Biraq men salystyrmaly týrde dep oilaymyn. Qytaydyng keybir kinolarynda ózderining «arhu» degen últtyq aspaptarynda oinalatyn muzykalary jәne anyzdary bar. Biraq onda negizinen  muzykagha taghdyrdy qatystyrady. Al, dәl osy kinodaghy siyaqty adamnyng jan kýiin muzykamen tildestirudi kórgen joqpyn.

-Kinodaghy oqighalar qissa-dastandaghylarday qysqasha bayandalyp otyrady. Ony nege qostynyz? Qytaygha, basqa da kórermenderge týsinikti bolu ýshin be?

-Tura aitasyz. Óitkeni, biz búl filimdi tek qana qazaq qauymyna arnamadyq. Mening negizgi oiym -  qazaq әlemin kino arqyly da Batys elderine, Amerika qúrlyghyna, Afrikagha, Japoniyagha әigileuge bolady. Sondyqtan   ózimizge úghynyqty jaytterge   bayandau tәsilimen týsinik berip otyrudy jón kórdik . Kino bastalghan kezde bala Qaly «Sarbas, sarbas» dep qozysyn shaqyryp, izdep jýredi. Shyndyghynda, qazaqta malgha at qoyyp, shaqyrmaydy. Al, búl jerde qozynyng «sarbas» ataluy ózge mәdeniyet ayasynda ómir sýretin júrttargha  týsinikti boluy ýshin jasaldy . Sebebi, Batys elderi әrbir hayuan men maqúlyqqa at qoyyp, shaqyrady.  Biz kinoda óz tabighatymyzdy saqtay otyryp halyqaralyq tilde sóiley biluimiz kerek. Jәne sol tilmen baylanys jasauymyz shart. Kino barysynda mal soyghan sәtte alaqan jayghan Qaly men Qaster qoldaryn joghary, kókke kóteredi.  Sonyng barlyghynda da oy bar. Biz, qazaq, mal soyarda qolymyzdy keude túsymyzgha ghana kóterip, bet sipaymyz. Al, búl basqa tilge, mәdeniyetke barghanda olar múny týsinbey qalady. Sol sebepten de keybir әreketterdi ýlkeytip, anyqtap kórsettik. Týsinikti boluy ýshin. Óitkeni, kino týsiru barysynda  qytay azamattary: «Búl ne? Ne istep jatyrsyn?» -  degen saualdardy jii qoyyp jýrdi. Sodan baryp, «Á, múnday nәrselerdi anyqtap týsirmesek, ózgelerge jetkize almaydy ekenbiz»,-  degen oy kelip, ol әreketterdi anyqtap týsirdik.

-Kinonyng jelisimen súhbatymyzdy jalghastyra bereyik. Kelesi kórinis. Aqtay saldyng qyzy úzatylatyn aulda  biraz uaqyt jatyp qaluy qalay? Auylgha kelgen bette at ýsitinen enkeyip Ýkibalany aldyna alyp otyrghyzdy. Ýkibalanyng bolashaq kýieuine degen enjarlyghy da bayqaldy. Búdan keyin Aqtay salday qasqyr jigitti sol auylda «qamap» ústap otyru qauipti bolmady ma?

-  Songhy jyldary  sal-seriler turaly kóp oilandym. Sal-seriler mәdeniyeti - songhy bes ghasyrdaghy qazaq mәdeniyetining erekshe bir shoqtyghy eken. Bir jaghy olar batyrlar, ekinshi jaghynan qazaqtyng óneri men mәdeniyetining saf ýlgisin jasaghan  da  solar. Sal-serilerding  boyynda ruhany asqaqtyq bar. Dýniyeni qúndylyq túrghysynan dәripteushiler. Kýni býginge deyin jalghasyp kele jatqan qazaqtyng klassikalyq  әnderining 60-80 payyzy osy sal-serilerding әnderi. Sóitip sal-seriler mәdeniyetin baghamdauyma tura keldi. Olar qalay túrdy, qalay jýrdi, qalay kiyindi? Olardyng er-túrmandary qanday boldy? Bir auylgha barghanda halyqpen qalay mәmile jasady? Sal-seriligin qalay kórsetti?   Osylardyng barlyghyn zerttey kelip, filimge sal-seriler obrazyn engizu kerek degen sheshimge keldik. Al endi Ýkibalamen oqighany qabystyru ýshin logikalyq týrde ony jaratuymyz kerek boldy. Sol kezdegi qazaqtyng bayynyng bir jasaghan saltanaty  -  «otyz kýn oiyn, qyryq kýn toyyn» degen sózding naqty kórinisi bolghan. Ol nege degende, bir qazaq toy jasasa, alys-jaqyndaghy kónil jetken aghayyn-tuystyng bәrin shaqyrady. Ol kezdegi qazaq auyldary bir-birinen shalghay otyrady. Olardyng toygha kelip sybaghaly bir qoydyng basyn mýjip ketuining ózine az degende orta eseppen ýsh-tórt kýn ketedi eken. Yaghny oidaghy, qyrdaghy júrt toygha kelip ketip, qyzdy úzatyp salghansha otyz, qyryq kýn ótedi eken. Sol uaqytta sal-serini auylda arnayy ústap otyratyn bolghan.

-Búny súrap otyrghan sebebimiz, bizde qazir sholaq pikir aitatyn  synshylar kóp.  Olar kóre qalsa, «Qyzdy úrlap keteyin dep jýrgen jigitti sonsha uaqyt auylda ústau - rejisser men ssenariysting qateligi» dep shyghar edi. Biraq, Aqtay sal Ýkibalany alyp qashqan kezde saldyng qasynda adam bolmady ghoy? Onyng nókerleri qayda? Joq,  әlde qysqartu boldy ma? Mýmkindikteriniz solay boldy ma? Qarajat jetpey qaldy ma?

- Qarajat jaghynan tapshylyq bolghan joq. Qazaqstanda qalay ekenin bilmeymin, biraq,  Qytay elining kino dәstýrinde filimde basty keyipkerler men týiindi oigha basymdyq beriledi. Sondyqtan, saldyng janynda nókerler bolatyn bolsa, onda kórermenning oiyn bytyratyp jiberedi.  Kinoda aitqyng kelgen oiyndy, kórsetpek keyipkerindi túnyq әri aiqyn etip kórsetu basty talap. Ekinshi jaghynan múnyng tehnikalyq mәselesi de bar. Mysaly, saldyng janyndaghy nókerleri bolyp týsken adamdardy alys auyldardan  shaqyryp alyp kelemiz, kelesi kýni olardyng júmysy bolyp qalady. Jәne bizding kórinisti alatyn jerimiz ben jatyn oryn aralyghy alpys shaqyrym. Kýnde tanerteng alpys shaqyrym jol jýrip otyrdyq. Týnde iyir-iyir tau jolymen әbden qaljyrap, sharshap jatar oryngha jetemiz. Ýsh saghat qana úiyqtap ertesi tang núrynda qayta jolgha shyghamyz. Sondyqtan, saldyng qasyndaghy nókerlerin oinaghan adamdardyng mýmkinshiligi bolmady.

- Olar sonda auyldyng azamattary ma?

- Auyldyng azamattary bolghanda, aimaqtyq oiyn-sauyq ýiirmelerining qyzmetkerleri ghoy. Solardan shaqyrtamyz.

- Sodan Ýkibalany Aqtay sal alyp qashyp ketti. Qyzynyng búl qylyghyna tóze almaghan ata-anasy kóz kórmes qiyangha kóshti. Bizdinshe, osy jerde siz Qozy-Kórpesh Bayan súlu sekildi liro-epostyq jyrdyng «kóship ketu», yaghny kenistikke sinip ketu siyaqty әfsanalyq túsyn  kinogha engizip jibergen siyaqtysyz.   Sarybaydyng jalghyzyna  qyzyn bergisi kelmegen Qarabay da qiyangha kóship ketedi emes pe.

- Shynjandaghy «Halyq» baspasy ghashyqtar dastanynan eki jýz dastandy jinaqtap, on eki tomyn shygharyp ýlgerdi. Sonda osy shygharmalardyng bәri bar. Tomdardy týgel oqymasam da, týiindi shygharmalardy sholyp shyqtym. Qazaqtyng dәstýrli әdebiyetinde kóterilgen taqyryptyng negizgisi osy  - ókpeli jaqtyng alysqa aua kóshui eken. Sony kórip, dastandardan detali engizsem degen edim. Sebebi, qarap otyrsanyz,  dastandarda, batyrlar jyrynda, tipti qara ólende de osy bir detali bar. Mysaly, «aulyng kóship barady taudan asyp, taudan asqan búlttarmen aralasyp», -dep keledi ghoy әnderding ózi.

- Kelesi kórinis shyqqanda arada bes jyl ótkeni aitylady. Aqtay saldyng dýniyeden ozghany mәlim bolady. Osy jerde birer kórinister qiylyp qalghan siyaqty. Óitkeni, Ýkibalany taudyng múzday suyna әkelip salyp, «Dýziqara, Aqtay saldyng topyraghy suymay jatyp» degendey auyr sózder aityp, «Sening jazang osy» deydi ýkimshil top. Búl  «Sholpannyng kýnәsindegidey» kýieuining talaq etuinen keyin әielding ýstine qyryq shelek suyq su qúiyp, tazartyp alu degen senim ghoy. Osy jerde oqighalar montajdalyp ketken joq pa? Múrtty qara jigit otyr kýjireyip. Ýkibala men sonyng arasyndaghy oqigha qiylyp ketken joq pa?

- Ol jerde eshqanday kórinis qiylghan joq. Aqtay saldyng dýnie salghanyn, odan keyingi jaylardy týsirsek, ol kóp bolyp ketetin edi. Búl kórinisting týsirilui -  kórermenderge týsinik beru ghana. Áytpese, múrtty jigitting eshqanday qatysy joq. Biraq,  sol jerde Sara apanyng «Jaraydy, jazalaularyng jetti me? Men alyp keteyine be?» -  dep aitatyn bir-eki auyz sózi bar edi. Sol qiylyp ketti. Búl kóriniste qytay kórermenderi ýshin Ýkibalanyng Qastermen taghdyr qosuyn  tanystyryp ótu ghana qajet boldy.

- Kinonyng rejisseri qytay azamaty ekeni belgili. Rejisser bolghan son, negizgi sheshimdi sol qabyldaydy ghoy. Sondyqtan, ol  keybir tústardy ózining dýniyetanymyna qaray qysqartyp otyrdy ma? Óz kórermenderine layyqtap degendey.

- Bir jaghy óz kórermenderi jәne keng kólemdegi kórermender sonymen birge, filimning syiymdylyghy... bәri eskerildi Jalpy, kino týsirilip bitken kezde biz bes saghatqa juyq material aldyq. Qysqartylghan tústardyng biri -  kinonyng sonyna taman Ýkibalanyng enesi Sara apay «Álgi degening ras pa?» deydi. Sonyng aldynda Ýkibala men qayny ekeui toghaydyng ishinde otyn terip jýrgende Ýkibala qaynysyna: «Mening kónil-kýiim auyr jýr. Apam men Qaster aghandy saghan tapsyrdym»,-  deydi. Sonda qaynysy: «Men baryp, eki balandy alyp kep bereyin» degende, Ýkibala: «Qolynnan kelmeydi», - deydi. Al, qaynysy «Onda ne ýshin?» dep  jylap qalady. Al, Ýkibala qardy syqyrlata basqan jýrisimen ghana jauap qatady. Múnday kórinisterdi saqtap qalatyn bolsan, toqsan minuttan asyp ketedi. Toqsan minutten birer sekund assa boldy, ólshemge tolmaytyn tauar bolyp shyghady. Sondyqtan tura toqsan minutqa turalau qajet boldy.

- Basty keyipkerding biri - Qaster. Ol nege sonshalyqty túnghiyq, túiyq?

- Ol obrazdy әdeyi solay jaratqanmyn. Qarasanyz, qazaq jigitterining ishinde sonday azamattar óte kóp. Óz úghymymda búlar tau siyaqty. Barlyq nәrse ishine siyady. Bar auyrtpashylyqty moynyna alyp, tenselmey tik túrady. Olar - basyna keyde túman týsse, keyde búlt ketpey jatatyn tau túlgha. Búl - túnghiyqtyq emes. Ásili, ózi sonday obraz. Bolmys

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Qasterdi keyiptegen akterding aty-jónin aita ketinizshi?

- Ábduayt degen oighyr (úighyr.- red) jigit. Altay oiyn-sauyq ýiirmesinde isteydi. Qazaq tilin, qazaq ómirin jaqsy biledi. Obrazdy somdaytyn kezde neshe qaytara: «Sen ózindi tek qana taumyn dep oila. Kózinnen, ózinnen úshqalaqtyq kórinbesin» dep aitqanmyn. Jәne búl keyipker keshke deyin әreket ýstinde jýredi. Bayqasanyz, ýnemi kýibeng tirlikpen bolyp  «bes saulyqtayn» qamyn ghana oilap jýredi. Biraq ishki dýniyesi sonday teren. Men oghan: «Sening ishki dýniyeng búl ómirden kenjelep qalghan joq. Sen bәrin bilesin. Keshire de, qabylday da bilesin. Osy obrazdy jaratyp bere alsan, sen myqty jigit boldyn»,-  dep aittym. Filimdi týsirmesten búryn aldyn-ala otyz kýnge ol Shingilge,  jaylaugha ketti. Qazaqtyng jigitteri atqa qalay minedi, atqa qalay shabady, qara júmysty qalay isteydi? Sonyng bәrin ómirden ýirenip kel dep jibergenmin. Kinoda ol er jasap otyrady.  Shabylyp jatqan erding qanqasyn bilegine salyp ólshep kóredi. Dәl osyny akter jigitimiz jaylaudan ýirenip keldi. Ony men de bilmeymin. Kelgen son, osynday jaqsy dýniyeler bar eken dedi. Sonyng bәrin jarat dedik. Al, endi bizdi sausaghyna súghyp aluy - bizding kórkemdik túrghydan qosqanymyz.

- Bizdi qolyna súghyp aluy -  oiynda Ýkibala túr ghoy. Ishki tolqynysyn bildiredi ghoy.

- Dúrys aitasyz. Búl endi -  kino tili.

- Odan keyin Aqtay saldyng tuystary Ýkibalany Qasterge úzatyp beredi. Sonda  Sara apay qúdalarynyng jetegine botaly ingen baylaydy. Biraq Qaly nege botany bermey alyp qaldy?

- Búl kórinis bir jaghy sujet ýshin  qajet bolsa, ekinshi jaghynan, Qalidyng balalyghy retinde qabyldanuy kerek ghoy dep úqtym. Bala kezimizde biz de sonday bolghanbyz. Qozy-laqty ýlkenderimiz bireuge beremiz dese, «bermeymin de, bermeymin» dep jata qap jylaytynbyz. Ýshinshiden, filimdegi oqighany shiryqtyru maqsatynda botany bermeymin dep ala qashuy kerek boldy. Keyin Qalidyng «qaraulyghy» búrynghy qayyn júrtynda qalghan qos jetimegin botaly ingendey bozdap izdegen Ýkibalanyng taghydyry bolyp shyghady.

- Filimde botasy júrtta qalghan aruananyng beynesi sәtti paydalanyldy.  Osy arada aruana men bota jayyna toqtalsanyz?

- Bala kezimizde bozdap túratyn bota men ingendi talay kórgenbiz. Bozdaghany qúlaqtyng týbinde túr. Mәngi ketpeydi. «Nege bozdap túr?» - dep ýlkenderden súraghanda biri botasy ólip qaldy deydi, endi biri enesi ólip qaldy deushi edi...  Aldynda aitqanymday, osy bota men ingenning birin-biri izdep bozdauyn bir tuyndyma paydalansam dep oilaytynmyn. Óitkeni, oisyl qara balasynyng basyndaghy halmen qazaqtyng ishki múny bir.   «Bozingen» siyaqty kýilerding tuuy da sonyng belgisi.  Filimde botasyn izdep kele beretin aruana turaly eshnәrse aitylmaydy.  Sóz joq, kórinis qana bar. Biraq jýregindi syzdatady. Mening jýregimdi auyrtqan son, basqalardyng da jýregin auyrtatyn shyghar dep oiladym.   Qalayda osy jaytty kinogha engizemin dedim.

- Tura osy sheshiminizge rejisser qalay qarady? Ol ózi ýshin jana bir dýniyening betin ashqanday bolghan joq pa?

- Tang qaldy. Alghashynda týsine alghan joq. Jýrgizushi rejisser degen bolady. Men ózim kinonyng týsiru tehnikasynan beysauat adammyn. Áriyne, rejisserding júmysyn atqardym. Álgi jýrgizushi rejisser akterlerding týsirilim barysynda qalay jýrip, qalay sóileu kerektigin, boyau, shyraqtardyng bәrin qalay paydalanady bәrin-bәrin qadaghalap otyrady. Lәng familiyaly. Sol bir kezde maghan: «Biz kinony «Aqsarbas» dep aldyq. Týieni kiristirmey, bastan-ayaq qoymen ketsek» degen bir úsynys aitqan. Men sonda: «Olay etsek, karton filim týsirsek bolady. Kinonyng sonynda eng ýlken salmaqty osyghan, botasyn izdep kele beretin ingen men búrynghy barghan jerinde jәudirep qalghan balalaryn izdep janúshyrghan әiel-ana Ýkibalanyng taghdyryn sabaqtastyryp bitiruimiz  kerek», -  dep týsindirdim.

- Kinogha  qatysty súraq búl da: qytay balajan halyq pa?

- Balajan halyq. Osy filimdi Kanadadaghy kinofestivalige  rejisserding ózi alyp baryp keldi. Men o kisining sózinen bayqaymyn ghoy. Kanadalyqtar da balajan eken. Kanadagha aparghan kezde búl kino tórt mәrte kórsetilipti. Negizi, qanday kino bolsa da, eki retten artyq kórsetilmeydi eken. Óitkeni, әdil qazylar kinonyng týsindirmesine qarap qana kórsetu, kórsetpeu mәselesin sheshetin kórinedi. Bizding filim tórt ret qatarynan kórsetilgende de kanadalyq bir shal men kempir kelip kóripti. Artynan «Bizding de osynday balalarymyz bar», - dep jylaydy eken jaryqtyqtar. Rejisser kinogha mening ssenariymdi alghannan keyin maghan: «Biz búl kinony halyqaralyq dengeyde shygharuymyz kerek»,  - dedi. Halyqaralyq degende, olargha elikteu emes, sen óz qúnyndy jaratuyng kerek. Biraq kótergen oiyng halyqaralyq tanymmen birdey boluy tiyis. Óitkeni, sening jasaghan filimindi qazaq ta, qytay da, kanadalyq ta, arab ta, japon da qabylday aluy kerek. Bәri de adam balasy ghoy.

- Rejisserding qazaq әlemi turaly kino týsiru oiynda jýrgen be sonda?

- Áriyne.

- Sosyn sizben kezdesip qaldy. Siz ssenariyinizdi úsyndynyz.

- Búl kisi jiyrma jyl derekti filim týsirgen adam. Qytaydaghy derekti filim týsiretin eng myqty rejisser. Sonda búl kisining armany: «mine, orta jasqa keldim. Ómir boyy derekti filim týsirdim. Endi ómirimning sonyna deyin bir kórkem filim týsirsem» bolghan ghoy...

Bizding elde de kóp filimder bar. Biraq, olar búl kisining oiynan shyqpapty.  «Aqsarbas»  - týpnúsqasy shaghyn ghana mening bir әngimem. 2003-nshi jyly jazylghan. Qytay tilinde. Búl shygharma avtonomiyaly dәrejede madaqtaugha ie boldy. Sosyn qytaydyng jurnaldary birinen sony biri basty. Torapqa (internetke.-red) týsip, tarap ketti. Búl kisi toraptan kórip, maghan telefon beredi. Mende de kino jazsam degen oy bar edi. Onyng aldynda «Serjan» degen tizbekti filim jazghanmyn. Sóitip, rejisser maghan úsynys jasady. Sonymen men ssenariyin jazdym. Shirkin, kino týsiru mýmkindigi bola qalsa, paydalansam, qossam degen jogharydaghy aitqan dýniyelerimdi jaratu ýshin ssenariydi on tórt ret  qaytara jazdym. Rejisserding oilaryna da qúrmet qyldym. Sebebi, milliardtyng ishinde talay shygharma bar ghoy. Sonyng ishinen tandap alghanynyng ózi erekshe. Eng basynda ssenariy ýsh bólekten túratyn. Ýkibala bir bólek, ortadaghy Qastermen qosylatyn bir әiel. Sara apay bir әiel. Ýsh әielmen bir әielding ómirin kórsetpek bolghanmyn. Sonymen, on ekinshi ózgeriske kelgende rejisser «osyny bir әiel etsek qaytedi» degen úsynys aitty. Aldynghy núsqalarynda Aqtay sal Ýkibalany alyp ketip qalady. Óitkeni, eshkimdi óltirgim kelmedi. Rejissergha da búl kinoda jaghymsyz keyirker bolmaydy dep talap qoydym.

- Keyipkerlerdi kim tandady? Rejisser ma? Siz be? Kinodaghy basty keyipker - erekshe obraz iyesi - Ýkibala. Onyng biday óni, qonyr kózi... Qalay tandadynyzdar?

- Ártisterdi rejisser, men, operator ýsheumiz tandadyq. Ýsh adamnyng tandauy bir jerden shyghu kerek degen maqsat boldy. Óitkeni, men - qazaqpyn. Bireui apparattyq kórinistik túrghyda taldaydy, bireui rejisserlyq túrghyda taldaydy. Biz mýmkindigimizshe qytaydaghy qazaq әrtisterining bәrin shaqyrdyq. Qytayda arnayy kәsiptengen әrtister bar. Biraq olardyng jas shamasy obrazgha kelmedi. Qazaqstannan da shaqyrdyq. Núrlan Álimjanmen baylanys jasap, búndaghy akterlardy  internet arqyly «qabyldap» túrdyq. Birqansha ólshem boldy. Akter obrazgha say boluy kerek edi. Eger Ýkibala tek qana súlu qyz bolatyn bolsa, keyipkerdin  keyinnen ana bolghan obrazyn shyghara almay qalar edi. Sondyqtan, qyz kezindegi Ýkibalany jәne ana beynesindegi Ýkibalanyng bet-beynesin, jýris-túrysyn dәl keltiretin, obrazdy sóz joq týsine alatyn adam kerek boldy. Áueli, sening aitqan oiyndy odan әri sәulelendirip alyp ketetin boluy kerek edi. Qyzdardy tandadyq. Qazaqstannan da qyzdar tandadyq. Biraq olar óte súlu boldy. Al endi kóp әrtisting bet kelbeti zamanauy pishinge ótip ketken. Kózderi, kózqarasy qazirgi zamandyq bolyp túrady. Al, Marjannyng kózinde (Ýkibala beynesin somdaghan әrtis. -red) qazaq qyzynyng bir úyandyghy bar. Aqyry alyp kelip, rejissergha tanystyrdyq.  Odan keyin Zeynep apay... Zeynep apay (filimdegi Sara әje beynesin somdaghan әrtis.- red)  osy kýni Qazaqstangha kelip balalargha by ýiretip jýr. Búl kisi búdan búryn sahnalyq qoyylymdarda oinaghan. Biz tandaghanda  sóz joq, saharalyq qarapayym әiel boluy kerek dep sheshtik. Óz kezinde bú kisi de aqyn bolghan. Ol turaly kinoda da aitylady. Ásili, Ýkibala da ýlken bir auyldyng qyzy.

- Filimdegi Sara ózining yntyq bolghan adamyna qosylghan baqytty әiel ghoy, iyә?

- IYә, baqytty adam. Ýkibala men Sara bir adam desek bolady. Biri - aqyndyq ónerimen sýigenine qosylyp, bala-shaghasynyng qyzyghyn kóruge jazghan  sahara әielining keyuana keypindegi beynesi bolsa, ekinshisi  taghdyry shәlkez bolyp jolyqqan jalghysy. Búl ssenariydegi ózimshe jasaghan qúrylymdyq sheberligim. Últtyq harakterlerdi beretin obrazdardy kino әleminde somdaghanda  halyqaralyq dodalardyng eshbirinde  úyalmaytynday boluyng kerek qoy. Batystyng filimderin qarap otyrsaq, olar ssenariyding qúrylymyn óte tamasha jasaydy.

- Búl eki akterdi jaqsy tandaghansyzdar. Sara -  qazaq anasynyng meyirimin, kendigin, úlaghatyn pash etken biregey obraz bolyp shyqqan. Keskin kelbeti de sonday bay tabighatymen ýilesip túr.  Al, sahara súlulyghyn zipa boyynda saqtaghan arular Marjan - Ýkibalanyng jasynda   qazir az kezdesedi. Qanshalyqty boyadynyzdar ony? Ol kәsiby әrtis pe, әlde  kóp ishinen tauyp aldynyzdar ma?

- Tauyp aldyq qoy. Negizi, oiyn-sauyq ýiirmesinde kәsiby biyshi.  «Kórikti meken» degen kinoda jengening rólin somdaghan. Sodan biraz negizi bar. Kinony tehnikalyq túrghyda jaqsy týsinedi.

- Filim kórermenning oiyna erik beretindey sarynmen ayaqtalypty.   Mәngilik ertegi siyaqty. Qali: «Aghammen Ýkibalanyng týbi bir kezdesetinine senemin», -  dep kóship bara jatsa, Ýkibala da qosyn jyghyp týige artyp jatady. Qalidyng kóshin aghasy Qaster bastap barady, bәlkim, eki kósh qosylatyn shyghar.

- Bәlkim qosylghan da shyghar (súhbattasymyz osy sózdi aitqanda kýlimisirep, ýnsiz otyryp qaldy ).

-   «Aqsarbas» degen qytay tilinde maghana bere me?

- Qytay tiline audarghanda «Aqsarbas» degen sóz tabylmady. Sóz tabyldy. Biraq, jay maghynada bolyp qalady. Sondyqtan, mәngilik degen mәnde bir sóz qoldandyq. Mening «Aqsarbas» degen shygharmamnyng eng songhy sózi: «Búl dýniyening jyry tek qana mahabbat emes... Myna kenistik pen tirshilik.  Kenistik pen tirshilik barlyghyn jalghastyrady» dep bitedi ghoy. Óitkeni, myng jyldyqtar kóshken dýnie ghoy búl.  Jer shary aman bolsa, dýnie kóshi toqtamaydy. Sonda ótken men býgindi, býgin men keleshekti ne nәrse jalghaydy? Tek qana mahabbat pa?  Jartastargha tanbaly beyneler syzghan babalarymyzdyn   sanasy osy saualdardyng jauabyna  jetken.   Adamzattyng mәngilik jasauyndaghy syry da osynda shyghar. Ýzilmeydi. Úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kete beredi.

- Qytay rejisserlarynda qoghamdy  izgilendiruge, qúshtarlyqqa, ómirdi sýige úmtyldyratyn kinolar kóbirek týsirilip jatqan siyaqty

- Búl sózderiniz de tura.

- Qytayda kinogha baylanysty zandar barma?

- Bar.

-Ol zanda ne aitady? Qarjylandyru jaghy qalay? Kino sayasaty turaly da zanda aitylghan ba?

-Kino zany bar. Mysaly kinohanalarda kino qalay qoyylady? Odan keyin kino jasauda avtorlardyng jeke qúqyghyn qalay qorghau kerektigi... bәri bar.  Kino tuyndylardy qaraytyn ortalyqta ministr bar. Kino jobany aldymen ministr  bir ret tekserip shyghady.   Qytay kinolarynda qatigezdikti nasihattaugha    jol berilmeydi. Syrttan keletin kinolardy, eger ol  qytaydyng kino zanyna qayshy bolsa,  jolatpaydy.

Qytayda  últtyq taqyryptaghy kinolar bar. Olardy ministr tekserip qana qoymaydy, últtar isteri jónindegi ministri bar, solar da tekseredi. Últtar isteri jónindegi ministrlikting birden bir qaraytyny - bolashaq filimde últtyq namysqa tiyetin kórinister bar ma? Bir últty jamandady ma? Osyny shygharghannan keyin últaralyq tynyshsyzdyq tuyp ketip jýrmey me?  Osyny tekseredi. Sosyn, tanbasyn basyp otyryp, «mynau bolady» deydi. Mysaly, mening kinomdy da neshe ret tekserdi.

- Ministrlik qandayda bir eskertuler aitty ma sizderge, «mynany alyp tasta, toqtat» dep.

- Men úzaq uaqyt jurnalist bolghanmyn. Zandy әbden bilemin. Men qazaq bolghannan keyin osy kinoda qazaqtyng ar-namysyna tiyedi-au degen jaghyna erekshe mәn berdim.

- Kinolarynyz ishki qytayda kórsetilip jatyr ma?

- Qazir Beyjiynde kórsetilip jatyr.

- Qytay tiline audaryldy ma?

- Joq,  qytay tiline audarylmady. Nege  degende, ilespe audarmasy jazylyp otyrady. Al negizgi dybystaluy qazaqsha. Rejisser «filim qytaysha dybystalsa, jalghan bolyp shyghady. Sondyqtan, qazaq tilinde boluy kerek», -  dedi.

- Kórkem filimderinizding budjeti qansha boldy?

- Jeti mln yuani. Bir jarym million dollar bolady.

Súhbattasqandar Dәuren Quat, Ómirjan Ábdihalyq.

«Abay-aqparat»