QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi janynan qúrylghan jas aqyn-jazushylardyng kenesining alghashqy otyrysy Astanada ótti. Ministr Arystanbek Múhamadiyúly moderator bolghan alqa-qotan jiynda ne aityldy? Jastar kenesi kótergen mәseleler qalay sheshiledi?

Jastar kenesining mýshesi, aqyn Sherhan Talap jiynda kóterilgen mәseleler jayly sholu jasap, Feysbuktegi paraqshasynda jariyalady.

Sonymen, ministrlik janynan qúrylghan kenesting alghashqy otyrysy ótti.
Úsynystar aityldy, oi-pikirler ortagha salyndy.

Mədeniyet jəne sport ministri Arystanbek Múhammediyúly jiyndy ashyp, erkin formatta ótuine ishara bildirgennen keyin, jastar jaghy tosylyp qalmaugha tyrysty.  Jazushylar Odaghy Tóraghasynyng birinshi orynbasary Aqberen Elgezek bayandama jasap birneshe úsynys aitty.

Birinshi, Qazaqstanda joghary oqu orny statusy bar "Aziya ədebiyet akademiyasyn" qúru.  Búghan ministr Últtyq óner akademiyasynan fakulitet esebinde ashsaq degen óz oiyn aitty.

Ekinshi, jastar ədebiyetining ozyq ýlgilerin BÚÚ-nyng alty tiline audaru. Antologiyagha engen qazaq jastarynyng bir bóligi Evropa men Amerikada, bir bóligi Aziya men Afrikada Ádeby turne jasau.  Búl úsynys ministr tarapynan qoldau tauyp, Preziydent əkimshiligimen birlese júmystar atqarugha uəde etildi. Halyqaralyq is-sharalarda ónerding barlyq salalary qamtylyp, aqyn-jazushylardyng syrt qalyp jatatyny da ministrding auyzymen aityldy. Búdan nətiyje shyqsa, qanekey!..

Ýshinshi, Mədeniyet turaly zangha ózgerister engizu. Búl zanda ədebiyetke qatysty eshqanday bólim ne bap joq. Sony qayta qarau. Búl úsynys ta aldaghy uaqytta nazargha alynyp, kinogha qatysty zang sekildi bólek shygharu məselesi qozghaldy.

Jazushylar Odaghynyng Astana qalalyq filialynyng diyrektory Bauyrjan Qaraghyzúly da bayandama oqyp, mynaday úsynystar aitty:

Birinshi, uniyversiytettegi qazirgi qazaq ədebiyeti oqulyghyn qayta qarau. Oqu baghdarlamasyna ózgerister engizu.

Ekinshi, 30-40 jas aralyghyndaghy qalamgerlerge memlekettik dәrejede syilyq taghayyndau.

Ministr óz kezeginde atqarylyp jatqan júmystargha jeke toqtalyp ótti.
Odan keyin əngimemizding auany kino men teatrdy, sahnnyng syrtyndaghy sujetter men ishki kuhniyadaghy "qúpiya" qoyylymdardy bir sharlap ketti.
Arasynda aitystyng ainalasyndaghy týiindi taqyryptar da qozghalyp ótti.

Qalqaman Sarin kinodan bastalghan əngimeni ədebiyetpen jalghap, negizi taqyrybymyzgha qayta oralugha yqylas bildirdi. Múqaghaly turaly kino týsirsek degen oiyn da tilge tiyek etti.

Sonday-aq, ol kitap məselesin qozghap, qayta basu isindegi jenildikterding qajet ekenin jetkizdi.  Jas aqyn-jazushylardy júmyspen qamtu, týrki əlemine ortaq tól syilyq dayyndap, auqymdy bayqaular ótkizu kerektigin aitty.

Erlan Jýnis əngimeni aimaqtardaghy ədeby ahualdan bastap, búl kenesting ónirlik filialdaryn ashugha niyet qosty. Jəne de kitap shygharu isinde jas qalamgerlerge basymdyq berilip, kemi 20% jana buynyng kitaby shyqsa degen oiyn aitty.

Miras Asan kitaptardyng audio núsqalaryn shygharudy úsyndy. Audio antologiyamen qosa, Últtyq arnada ýzilip qalghan "Poeziya əlemi" baghdarlamasy qayta jalghasyn tapsa dep tilek bildirdi.

Maqsat Məlik týrli óner úiymdarynyng baylanysyn jetildiru kerektigin, teatr, kino salalaryna qalamgerlerdi tartu qajettigin aitty.

Beybit Sarybay dramaturgiyagha qatysty óz oiyn ortagha salyp, týiindi taqyryptardyng sheshimin tabugha shaqyrdy. Jana shygharmalardyng jaryqqa shyghuy ýshin óner akademiyalarynda 10 jas daryngha grant bólu məselesin kóterdi.

Uaqyttyng kemdigine baylanysty ózge qalamgerler óz úsynysyn aityp ýlgermedi. Qalghan əngime keshki jiynda talqylanatyn bolyp sheshildi.
Ministr qozghalghan məselelerding alda qaralatynyn aitty.
Kónilde oy kóp. Aytylar əngime de alda. Alghashqy jiyn kýrmeuli məselening bərin birden sheship tastamas. Desek te, talpynys jasaldy. Ayta-ayta auyr, jaza-jaza jauyr bolsa da, biraz məselening basy qayyryldy. Qalghanyn joldan kórermiz. Qysqa da, núsqa - osy. Keybir taqyryptardy kenirek jazugha bolady. Jinalyp alyp ne istedi dep oilap ýlgergenderge az da bolsa aqparat bolsyn degenim ghoy. Kenes mýshesi retinde bizding de óz úsynystarymyz bar edi. Onyng da reti keler. Keshke kóremiz. Audarma, býgingi syn, Jazushylar Odaghynan tys ədeby mektep qúru, ədebiyet pen kino salasynyng baylanysy, ədeby agenttikter qúru júmystary turaly, baspa isi, t.b. taqyryptar tónireginde oy qozghap kóremiz.

Tolyghyraq, myna siltemede.

Abai.kz