Býgin QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda Múrat Ábenov Ýkimet Basshysy Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldap bylay dedi:

- Qazaqstanda ana tilimizdegi kәsibi, derekti, әmbebap, ghylymy túrghydan minsiz, qamtyluy men túraqty tolyghuy talaptargha jauap beretin tolyqqandy veb-ensiklopediya joq! Eldigimiz ben egemendigimizge syn emes pe búl jay? Nege qazaqtildi tútynushylar ózge elderding veb-resurtaryna tәueldi boluy kerek? Aqparattyq tәuelsizdik jalpy últtyq qauipsizdigimizding qúramdas bóligi emes pe edi? Basqa elding aqparaty ainalyp kelgende sol elderding sayasaty emes pe?

Deputat: «Býgingi zaman - aqparat pen internet zamany. Búny Óziniz de jaqsy bilesiz, sharshamay aityp ta, nasihattap ta jýrsiz. Osy túrghyda Ýkimetting atqarghan júmysy da az emes.

Býgin QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda Múrat Ábenov Ýkimet Basshysy Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldap bylay dedi:

- Qazaqstanda ana tilimizdegi kәsibi, derekti, әmbebap, ghylymy túrghydan minsiz, qamtyluy men túraqty tolyghuy talaptargha jauap beretin tolyqqandy veb-ensiklopediya joq! Eldigimiz ben egemendigimizge syn emes pe búl jay? Nege qazaqtildi tútynushylar ózge elderding veb-resurtaryna tәueldi boluy kerek? Aqparattyq tәuelsizdik jalpy últtyq qauipsizdigimizding qúramdas bóligi emes pe edi? Basqa elding aqparaty ainalyp kelgende sol elderding sayasaty emes pe?

Deputat: «Býgingi zaman - aqparat pen internet zamany. Búny Óziniz de jaqsy bilesiz, sharshamay aityp ta, nasihattap ta jýrsiz. Osy túrghyda Ýkimetting atqarghan júmysy da az emes.

Alayda meni tolghandyryp otyrghan mәselelerding biri - qazaq, yaghny memlekettik tildegi internet-resurstardyng jayy. Songhy jyldary ana tilimizdegi veb-sayttardyng sany da, sapasy da eselep artyp keledi. Qazaqtildi qoldanushylardyng da sany kýn sanap artyp otyr. Býgingi mektepter men joghary oqu oryndarynyng internetke tolyq qosyluy qazaq tilindegi internet resurstargha ýlken súranys tughyzyp otyr. Al sol mektep oqushylary men student jastar ózderine qajetti aqparattardy izdeu ýshin kóptegen jaghdayda orystildi veb-sayttardy aqtarugha, ondaghy aqparattardy audarugha mәjbýr ekeni de eshkimge júmbaq emes.

Býgingi kýni, sózsiz, elimizding baspa óndirisi ýlken jetistikterge jetip jatyr. «Mәdeny múra» siyaqty keshendi baghdarlamalardyng arqasynda jýzdegen tyng enbekter, tanymdyq әdebiyetter men ensiklopediyalar jaryq kórdi. Degenmen kitaptar men kóp tomdy qaghaz ensiklopediyalardyng zamany kelmeske ketkenin kórip otyrmyz. Qazir býkil әlemde ensiklopediyalyq resurstar men sózdikter virtualidy әlemge kóshude. Ózim de qarapayym internet-tútynushy retinde birneshe virtualidy ensiklopediyany zerttey kele olardyng dәstýrli qaghaz ensiklopediyadan esh kem emestigine, tipti keybir jaghdayda olardan әldeqayda artyq ekenine kóz jetkizip jýrmin. Tipti internet-resurstardyng mýmkindikteri kitaptardan da joghary: әrbir maqalagha kóptegen suretterdi, audio, viydeomaterialdardy tirkeuge, qaraugha, tyndaugha bolady.

Bir ghana mysal keltireyin. Býgingi kýni belgili bir ghylym salasy ne bolmasa tarihy derekti izdeu ýshin ekining biri «Vikiypediya» saytyna kiredi. Onyng osy saladaghy kóshbasshy ekeni dausyz. Negizi býkilәlemdik «Vikiypediya» ensiklopediyasynda 278 tildegi 17 493 205 maqala bar eken. Onyng ishinde

aghylshyn tilinde - 3 512 175 maqala,

nemis tilinde - 1 165 908,

fransuz tilinde - 1 048 143,

polyak tilinde - 760 795,

italiyan tilinde - 758 005.

Orys tilindegi maqalalardyng sany 640 191-den asyp artylady. Al qazaq tilinde qansha derekti maqala bar dep oilaysyz? Jeti myngha da jetpeydi!

Týrki tildes halyqtardyng ishinde «Vikiypediyada» qazaq tili 5 orynda ghana! Úyat emes pe?

Mysaly, týrik tilinde - 153 184 maqala,

әzirbayjan tilinde - 47 408,

tatar tilinde - 8 001,

ózbek tilinde - 7 514,

qazaq tilinde - 6 759,

týrkimen tilinde - 4262,

qyrghyz tilinde - 1 312,

bashqúrt tilinde - 1024,

qaraqalpaq tilinde - 427.

Taghy bir derek keltireyin. Ózimiz qatarly Kenes Odaghynyng ishinen shyqqan elder de bizdi basyp ozghan eken. Mysaly,

belorus  tilinde - 25 838 maqala,

ukrain tilinde - 250 593,

litva tilinde - 123 717,

eston tilinde - 80 727,

latysh tilinde - 31 539,

tәjik tilinde - 9 139.

Sonda biz osy elderden kembiz be?

Shynyn aitu kerek, Qazaqstanda ana tilimizdegi kәsibi, derekti, әmbebap, ghylymy túrghydan minsiz, qamtylu men túraqty tolyghu talaptaryna jauap beretin tolyqqandy veb-ensiklopediya joq! Eldigimiz ben egemendigimizge syn emes pe búl jay? Nege qazaqtildi tútynushylar ózge elderding veb-resurtaryna tәueldi boluy kerek? Aqparattyq tәuelsizdik jalpy últtyq qauipsizdigimizding qúramdas bóligi emes pe edi? Basqa elding aqparaty ainalyp kelgende sol elderding sayasaty emes pe?

Osyghan oray, biz Ýkimetke mynaday úsynys jasaghymyz keledi.

1. Aqparat jәne baylanys, Mәdeniyet, Bilim jәne ghylym ministrlikterine ana tilimizdegi veb-resurstardy damytu, olardyng sapasyn arttyru túrghysynda, onyng ishinde oqushylar men student jastargha baghyttalghan ghylymiy-tanymdyq, әmbebap veb-ensiklopediyany jasaudy tapsyrsanyz.

2. Sonymen qatar atalghan ministrlikterding qaramaghyndaghy ghylymy mekemeler men úiymdargha «Vikiypediya» siyaqty kópshilik biletin, qaraytyn sayttardaghy qazaq tilindegi aqparattardy, maqalalardy arttyrudy mindetteseniz. Olardyng barlyghy da memlekettik qarajat alyp kitaptardy, ensiklopediyalardy, ghylymy maqalalar men esepterdi shygharyp otyr emes pe? Endi sony kópshilikke jetkizu asa ýlken qiyndyq tughyzbas bolar!

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly! Jogharyda atalghan sharalar ertennen bastap jýieli týrde atqaryla bastalsa, memlekettik tildegi ghylymiy-kópshilik, tanymdyq veb-sayttardyng sany arta týsse núr ýstine núr jauar edi. Búnday sharalargha ketetin shyghyndar da kitap shygharudan kóp emes bolar. Eger osyny qolgha alsanyz búl Ýkimetting el jastaryna, milliondaghan oqushylargha Qazaqstan Tәuelsizdigining jiyrma jyldyghyna jasaghan tamasha tartu, bazarlyghynyz bolar edi!

Qúrmetpen,

Mәjilis deputattary: M.Ábenov, Sh. Ótemisov, E. Ápsәlyamov, E.Álzaqov, B. Tileuhan, A. Solovieva, B. Syzdyqova, Q. Sәduaqasov, M.Ahmadiyev».

(Sәule Dosjanova, t.74-63-01. (SauleD@parlam.kz' Suretti týsirgen J.Qúspanov.Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr.)