Júma, 22 Qarasha 2024
Aymaq 5875 1 pikir 28 Mamyr, 2018 saghat 09:37

Camal Eslәmova hәm soltýstikting auyldary

Dýnie jýzining kileng óner dýldýlderi baqtaryn synaytyn Kann festivalinde «Ýzdik aktrisa» atanghan Samal Eslәmova turaly jurnalist әriptesterim jarysa jazyp jatyr. Jerlesimning әrkimning qoly jete bermeytin biyikke shyghyp, júldyzy jarqyraghanyna qalay quanbayyn! Samaldyng óner shynyna órlegen jolyn oimen sholyp otyrsam, qazaq ruhyn boyyna darytqan shynayy talant, últ maqtanyshy bolarlyq túlgha qazaqtyng tiline de, ónerine de jatsyna qaraytyn qaladan emes, myna jahandanu zamanynda әli de halyq ónerinin, ata saltynyng júghyny saqtalyp otyrghan auyldan shyghady eken.

Samal Eslәmova bizding Soltýstik Qazaqstan oblysy Aqqayyng audanyndaghy Aralaghash auylynan. Ákesi ormanshy, sheshesi sauynshy bolghan qarapayym jandar. Samal әuelde jurnalstika fakulitetine týsuge talaptanyp, bir baly jetpegen song Qyzyljardaghy óner kolledjine týsken, sodan song oblystyq qazaq teatrynda aldymen epizodtyq, keyin basty roliderde oinap darynyn kórsetken. Aralaghashta búryn halyq teatrynyng danqy shyghyp túrghan, ónerli jastary kóp auyl. Bizde Esil audanynyng Ortalyq auylynda da halyq teatry bar edi, qazir ol auyl tarap ketti.

Bizding oblystan shyqqan, bala kezinde qazirgi Shal aqyn audanyndaghy Ybyraev auylyndaghy qazaq mektebinde oqyp bilim alghan,  jazushy, audarmashy marqúm Gerolid Beliger ózining auyl turaly tolghauynda soltýstik aimaqtardaghy qazaq auylynyng ydyrauy eluinshi jyldardaghy tyng kóteru kezinen bastalghanyn jazghan. Onyng estelikterinde traktormen kórshi auyldargha araq izdep baratyn, mas bolyp kóshedegi qazdardy myltyqpen atatyn onnan-múnnan jinalghan tyng kóterushilerding beynesi sol kezding shyndyghy, býgingi qazaq auylynyng sol kezde bastalghan qasireti. «Auyl әr qazaqtyng ruhany tiregi, últtyq salt dәstýrdin, mәdeniyetting qaynar kózi, Qazaqiyanyng negizi» dep jazghan Beliger óz auyly Ybyraevqa jekeshelendiru jyldary kelgende kónili qúlazyp qaytqan edi.

Sodan beri de júmyssyz jastardyn, tipti qartang adamdardyng oblys ortalyghyna kóshui tolastar emes. Áriyne, bizde túrghyndardyng bәrine júmys berip, jol salyp, mektep, balabaqsha, mәdeniyet ýiin ústap otyrghan Aqqayyng audanynyng Dayyndyq auylyndaghy Birjan Shaymerdenov siyaqty jekelegen kәsipker azamattar bar. Sodan da Dayyndyq irgesi sógilmey otyr. Tipti búl auylgha júmys izdegender ózge jerlerden kelip qonystanyp jatyr. Ár auyldan osynday bas bolar azamattar shyqsa óship bara jatqan ata qonys qayta jandanar edi ghoy.

Ontýstikten ónirimizge qonys audaryp, erinbey enbek etip, kәsip ashyp alghandar da jeterlik. Olardyng arasynda auylgha kelip baspanagha qoly jete almay, Soltýstikting ayazdy qysyna shydamay, jersinbey ketip qalatyndary da kezdesedi. Múnday jaghdayda ónirimizdegi qazaqtyng sanyn arttyru qiyn.

Ontýstikten qonys audarghan aghayyndardy jergilikti basshylar aldymen auyldy jerlerde baspanamen, júmyspen qamtamasyz etui kerek. Jol salu, auyz su mәselelerin de kәsipkerler emes, әkimdikter sheshui kerek. Al qazirgi uaqytta auyl әkimderining búl sharuamen ainalysugha qarjysy joq. Sondyqtan ýkimet auyldyq әkimdikterdi jetkilikti qarjylandyru, júmys oryndaryn ashu, әleumettik infraqúrylymdy damytu ýshin zandyq pәrmeni bar arnayy baghdarlama jasauy kerek. Ol baghdarlama boyynsha júmsalatyn qarjy jemqorlardyng kómeyinde ketpey, orynymen júmsaluy ýshin auyl túrghyndary men jergilikti biylikten qúralghan qoghamdyq baqylau toptary qúryluy qajet.  

Ýkimet tarapynan auylgha kónil bólinbese auyldan ghana emes, qazaqy bolmysymyzdan, últtyq qasiyetimizden de aiyrylamyz. Auyl sahnasyndaghy jan tebeter әn auyl balasy qalanyng tas kóshesin basqan sәtten bastap ýziledi.

Marat Ermúqanov

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270