Júma, 22 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 28494 17 pikir 29 Mamyr, 2018 saghat 09:27

Attestasiyalau ústazdardyng narazylyghyn tughyzyp otyr

Pedagogtardyng arasynda dәl býgingi kýni "Jana formattaghy attestasiyalau nesimen qiyn boluy mýmkin?" jәne de "Ústazdarymyz testen óte almaytynday bilimsiz be?" degen súraqtardyng tuyndauy oryndy. Shynymen qazirgi pedagogtarymyz bilimsiz be? Osy súraqtargha jauap izdep kóreyikshi.

Pedagog qyzmetkerlerding narazylyghyn tughyzyp otyrghan attestasiyanyng búl týri BjGhM qashan talqylaudan ótkizip ýlgergen? Pedagog qyzmetkerlerdi attestattau turaly ereje Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrining 2018 jylghy 12 sәuirdegi № 152 búiryghymen jýzege asady. Qazaqstan Respublikasynyng Ádilet ministrliginde 2018 jylghy 27 sәuirde № 16838 bolyp tirkelgen (http://adilet.zan.kz/kaz/docs/V1800016838).

Pedagog qyzmetkerlerding arasynda dau tudyryp otyrghany múghalimderding attestattaudan ótui tura oqu jylynyng ayaqtaluy men memlekettik emtihandardyng ótu uaqytymen túspa-tús kelip otyr. Ekinshiden barlyq audandarda arnayy test tapsyratyn ortalyqtar bola túra barlyq múghalimderdi nege qalalargha jinap otyr? Olardyng jol shyghyny, jatahana shyghynyn kim kóteredi? Búl jaghday BjGhM audandarda internetting óte nashar isteytinin jәne ol jerlerde sifrly Qazaqstan jobasy iske aspaghanyn, ol ortalyqtarda arnayy test tapsyratyn oryn bolghanymen kompiuter parkining eskirui jәne jetispeuin moyyndauy dep bilemin.

Taghy bir qorqynysh ol – BjGhM últtyq biliktilik testine arnayy dayyndaghan jinaqtardyng shygharylmauynda. Múghalimder dayyndalatyn aqparat óte kóp. Onyng ýstine jyldyq tapsyratyn esepter men baqylaular olardyng jyl sonynda dayyndaluyna mýmkindik bermeydi.

2017 jylghy múghalimderding attestattau testining nәtiyjesi boyynsha 14-17 qarasha, qayta testileu 13-15 jeltoqsan aralyghynda ótkizildi. Respublika boyynsha testileu 5090 kompiuterding qoldanuymen 256 test tapsyru oryndarynda ótti (http://www.testcenter.kz/schools/ktpr-results/).

Pedagog qyzmetkerlerding biliktilik testileui Últtyq testileu ortalyghy әzirlegen baghdarlamalyq qamtamasyz etuding kómegimen kompiuterlik testileu әdisi arqyly onlayn rejimde jýrgizildi. Biliktilik testileuge qatysugha ótinish bergenderding sany 14 056-dy qúrady. Biliktilik testileuge qatysqandardyng sany – 13723 adam.

Testileu nәtiyjesi dúrys jauaptar «Pәndik bilim negizderi» boyynsha – keminde 70% (18-25 ball), «Pedagogika jәne psihologiya negizderi» jәne «Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyn bilu» pәnderi boyynsha – 50% (10-20 ball) bolsa, ong dep esepteldi.

Shektik dengeyden ótken pedagog qyzmetkerlerding sany – 6167 adam. Shektik dengeyden 7556 pedagog qyzmetker óte almaghan. Zannama, pedagogika, pәni boyynsha 20 súraqtan 60 súraqty qamtyghan. Búl ótken jylghy nәtiyje, ar jaghyn óziniz oilana beriniz.

Jana formattaghy testileu boyynsha zannama alynyp tastalghan, oqu pәnining mazmúny 70 súraq, pedagogika oqu әdistemesinen 30 súraq bolady. Testileuding jalpy uaqyty 200 minut, jaratylystanu pәnderi boyynsha 230 minut beriledi.

Testileu nәtiyjesi boyynsha «Pedagog moderator» - 50%, «Pedagog sarapshy» - 60%, «Pedagog zertteushi» - 70%, «Pedagog sheber» - 80% aluy tiyis. Testileuden óte almaghan pedagogtargha jylyna kóbi bir ret qana test tapsyra alady. Testileuden ong nәtiyje kórsetken pedagogtar attestattaudyng ekinshi kezenine ótedi. Últtyq biliktilik testileuding nәtiyjesi bir jylgha ghana jaramdy.

«Pedagog moderator», «Pedagog sarapshy» , «Pedagog zertteushi» , «Pedagog sheber» biliktilik sanatynan ótken kezde jәne últtyq biliktilik testileuden qayta ótkennen keyin ótinish berilgen biliktilik sanaty rastalmaghan jaghdayda, qazirgi kezdegi biliktilik sanaty saqtalady, odan keyin rastalmaghan kezde bir jylgha úzartylady, qaytadan rastalmaghan kezde biliktilik sanaty tiyisti dengeydegi attestattau komissiyasynyng sheshimi negizinde "pedagog" biliktilik sanatyna deyin tómendetiledi.

Últtyq biliktilik testileuden ótken pedagogtar ekinshi satydaghy portfolio jәne qaulymen belgilengen núsqada arnayy komissiya qarauynan ótedi. Eger komissiya ol sanatqa sәikes emes dese onyng dәrejesi bir sanatqa tómendetiledi. Komissiya otyrysynda kem degende onyng 2/3 mýsheleri qatysqan kezde attestattau komissiyasynyng sheshimi qabyldanghan bolyp esepteledi. Dauys beru nәtiyjeleri qorytyndy otyrysqa qatysqan attestattau komissiyasy mýshelerining kópshilik dauysymen aiqyndalady. Dauystar teng bolghan jaghdayda, tóraghanyng dauysy sheshushi bolyp tabylady.

Jana formattaghy últtyq biliktilik testileuding test nәtiyjesi «әdil» ótkenmen jetistikterding «biznesine» tosqauyl bola almaydy. Múghalimder attestatsiyadan ótu ýshin eki ret sabylady degen sóz. Búryn testileudi tek merziminen búryn ótken ústazdar ghana tapsyratyn.

Pedagogtardyng testiden ótu-ótpeui BjGhM jauapkershiligine tikeley baylanysty. Qazir janartylghan mazmúndaghy bilimge kóshuge baylanysty súraqtar da kýrdelene týsti, kóbeydi. Aghylshyn ghalymdarynyng attary, әdis – tәsilderi, olardyng «ghibratty» sózderi testte kezdesui mýmkin. Yaghny biliktilik sanattardy alu da onaygha týspesi anyq.

Taghy bir aita ketetin mәsele ol qazir baghalau týri de ózgerdi. Osyghan oray múghalimderdi de attestattaudan test týrinde emes, naqty diskriptorlarmen qúrylghan jiyntyq baghalau formatymen ótkizgen dúrystau sekildi.

Bilim reformasynda biz kýtpegen talay ózgerister oryn alyp jatqanyn eskersek testting qúramynda qanday saualdar bolatyny BjGhM ayan. Oqu jylynyng ayaghyndaghy esep pen toqsandyq baqylau, memlekettik emtihandargha múghalimderding de emtihanyn әkelip tirep qoiuy jauapkershilikting joqtyghy deymiz be әlde ústazdardy mazaq etu deymiz be, patsha kónilderiniz bilsin.

Oqushy oqytu óz aldyna, ózderi oqushy bolyp kurstan-kursqa dala kezip oqyp jatqan ústazdardyng jay-kýii ózderinizge ayan. Test tapsyrugha bәlenbay myng múghalim ótinish bildirdi dep BjGhM sanyn shapalaqtap esep berip jatqan BjGhM myndaghan múghalimderding kezekti attestasiya ýshin testke bara jatqanyn qaydan bilsin. Búl testten ústazdardyng sýrinbey ótuin tileymiz, alayda onyng astarynda aqsha ýnemdeu jatqany aitpasa da týsinikti. 2018 jana jyldan bergi aghylshyn tili sertifikattary bar múghalimderge aqshasyn tólemey otyrghanda basqasyna senu qiyn. Uaqyt tóreshi...

Meyirjan Temirbek, «Múghalim mәrtebesi» QB tóraghasy

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5276