Redaksiyadan: Búl  aqtyq demi bitkenshe әdebiyetke adal bolyp ótken  Qadyr aqynnyng songhy súhbaty edi...  Onyng túnghysh tuyndysy da (1954) osy jurnalgha (Ol kezdegi «Aq jelkennin» atauy «Pioner») jariyalanghan  bolatyn.

- Qadyr agha, ótken ghasyrdyng 60-jyldary әdeby kitaptar 30-40 myndaghan taralymmen jaryq kórip, aimaq-aymaqtardaghy oqyrmandargha erkin taralsa, býginde onday taralym arman bolyp túr. Aynalasy 1-2 myng taralymnan aspaytyn әdeby kitaptar oqyrman týgili elimizding kitaphanalaryna da jetpeydi dep estiymiz?

- Men Almatygha 1953 jyly keldim. Búl kezde de әdeby orta onday onyp túrghan joq bolatyn. Ol kezde «Jazushy» baspasy «Kórkem әdebiyet» baspasy dep atalyp, 4-5 kitaptan ghana shygharatyn. Sebebi, 1930-1940 jyldary әdebiyette avtor az boldy. Tek Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Múhtar Áuezov, Ghabiyden Mústafiyn, Tayyr Jarokov, Ábdilda Tәjibaev syndy sanauly qalamgerler ghana jazdy.

Redaksiyadan: Búl  aqtyq demi bitkenshe әdebiyetke adal bolyp ótken  Qadyr aqynnyng songhy súhbaty edi...  Onyng túnghysh tuyndysy da (1954) osy jurnalgha (Ol kezdegi «Aq jelkennin» atauy «Pioner») jariyalanghan  bolatyn.

- Qadyr agha, ótken ghasyrdyng 60-jyldary әdeby kitaptar 30-40 myndaghan taralymmen jaryq kórip, aimaq-aymaqtardaghy oqyrmandargha erkin taralsa, býginde onday taralym arman bolyp túr. Aynalasy 1-2 myng taralymnan aspaytyn әdeby kitaptar oqyrman týgili elimizding kitaphanalaryna da jetpeydi dep estiymiz?

- Men Almatygha 1953 jyly keldim. Búl kezde de әdeby orta onday onyp túrghan joq bolatyn. Ol kezde «Jazushy» baspasy «Kórkem әdebiyet» baspasy dep atalyp, 4-5 kitaptan ghana shygharatyn. Sebebi, 1930-1940 jyldary әdebiyette avtor az boldy. Tek Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Múhtar Áuezov, Ghabiyden Mústafiyn, Tayyr Jarokov, Ábdilda Tәjibaev syndy sanauly qalamgerler ghana jazdy.

1960 jyldargha qaray «Kórkem әdebiyet» baspasyna kópti kórgen Múhametjan Qarataev diyrektor bolyp, baspanyng kózi ashyldy. Diyrektordyng iskerligi me, әlde zaman solay ózgerdi me, baspa júmysy ongha basty, kóp kitaptar shyghardy. Kenes ýkimeti túsynda sottalyp, atylyp ketken Sabyr Shәripovting 2 kitabyn, Sәbit Múqanovtyng 6 tomyn, Múhtar Áuezovting 6 tomyn, Ghabit Mýsirepovting 3 tomyn, Ghabiyden Mústafinning 2 tomyn basty. Búl qazaq әdebiyetindegi ýlken progress boldy, meninshe. Keyin Iliyas Jansýgirov pen Sәken Seyfullinning 5-6 tomyn, basqa da shetel aqyndarynyng kitaptaryn shyghara bastady.

Búl kezde jastar da jaqsy jazyp jatty. Biraq olargha aldynghy buynnan asyp, kitap shygharudyng mýmkindigi bolmady. Jalpy, osy kezden bastap әdebiyet ózin-ózi aqtaytyn dәrejege keldi.

- Osy kezderi jas qalamgerlerding biri retinde alghashqy «Kýmis qonyrau» atty kitabynyzdyng 40 myng danamen jaryq kórgenin jaqsy bilemiz...

- IYә, men de osy kezderi balalargha arnalghan shygharmalardy toptastyryp «Kýmis qonyrau» atty kitabymdy baspagha úsyndym. Ol 40 myng danamen jaryq kórdi. Búl balalar әdebiyetine degen qajettilikting joghary bolghanyn anghartady. Múnday qajettilik әli kýnge deyin manyzyn joyghan joq. Sol tústa taralymnyng joghary shegi oqyrmany kóp aqyndar ýshin 10 myng dana bolatyn. Ol kezde Mәskeuden shyghatyn poeziyalyq kitaptargha da eng joghary taralym - 10 myng dana. Demek, biz myndaghan taralymmen kitap shygharatyn Reseyding ózimen iyq tirese kitap shygharyp túrdyq.

1959 jyly balalargha arnalghan «Kóktem» atty túnghysh jyr jinaghym basyldy. Sol «Kóktemnen» bastap men jyl sayyn kitap berip túrdym. Keyde jylyna eki kitap jazghan kezderim de boldy. Alayda, kitaptarymyzdyng shyghuy ýshin kóp qiyndyqtar kezigetin. Baspa qysqartyp tastaydy nemese baspasóz komiyteti kesedi. Áyteuir týimemiz týsip, jaghamyz jyrtylghansha tóbelesip jýrip kitap shyghardyq.

Kenes ýkimeti túsynda «Jazushy» baspasynda 300-ge juyq adam boldy. Kýnine bir kitap shygharatyn. Synshylardyng da kitaby ýzilmey shyghyp túrdy. Sol kitaptarmen baspa ózin-ózi asyrady. Áueli óz qarjysyna Abay kóshesining boyynan «Baspalar ýiin» salghyzdy. Al búl kýnde sol baspalarda nebәri onshaqty adam ghana júmys isteydi, baspalardyng kóbi jekeshelenip ketti.

- Estuimizshe, qyryq jasynyzda birjolata júmystan ketipsiz, ne ýshin?

- Sebebi, júmys isteu qiyndap ketti. Meninshe, qalamgerge baspalarda, gazetterde júmys isteu mýmkin emes. Talay adam osy oryndarda júmys isteymin dep, aqyndyghy men jazushylyghynan suyp qaldy. Mening ózim baspasóz salasynda júmys istep jýrip gazet-jurnalgha jazyla almadym. Jazylu ýshin mýlde aqsha bolmady. Ekonomikalyq qiyndyq saldarynan halyq ta merzimdi basylymdargha jazyludy qoydy. Keyin zaman onaldy. Mәselen, ol kezderi Reseyding «Novyy miyr» degen jurnaly 10 million danagha juyq taralymmen shyghatyn. Al bizdegi qazirgi «Júldyz» jurnaly 2 myng danagha jeter-jetpes taralymmen taralatyn. Biz sony 20 myng taralymgha deyin kóterdik. Búl halyqtyng mәdeniyetke degen kózi ashylghan, gazet-jurnal alugha hal-jaghdaylary erkin jetetin, әdebiyetke den qoiyshylar men oqyrmandardyng qatary ósken kezi boldy. Biraq, әleumettik jaghday qalpyna kelgenimen, sana qalpyna kelmedi.

- Kezinde sizding shyghar­ma­shy­lyghynyz turaly kóp syn aitylypty. Oghan qarsy óz qózqarasynyzdy da bildiripsiz. Qazaqtyng Qadyry әdeby synnyng býgingi hal-kýiine qanday bagha beredi?

- Biz syngha Odaqta jýrgen kezimizde qatty mәn berdik. Synshylar jaqsy material jazuy ýshin aldyn ala jaghday jasadyq. Biraq sonda da jaza almay, qolynan kelmey jatatyndary boldy. Key kezde basugha josparlanyp qoyghan maqalalar dayyn bolmay qalghanda, ózimiz de jazatynbyz. Sol kýnderding birinde bir týnning ishinde 37-betten túratyn «Balalar poeziyasy qanday bolu kerek?» degen taqyrypta maqala jazdym. Sol maqalamdy ózimdegi syndardyng basyn qosyp shygharghan eki tomdyghyma engizdim. «Júldyz» jurnalynyng syn bóliminde istep jýrgen kezimde de syny material jetispey jatatyn.

Búl kýnde dúrystap synay alatyn, shygharmagha syny kózben qaray alatyn «talanttar» bizde bar. Biraq olar jazghysy kelmeydi, jazghanymen de alatyn aq­shasyna tatymaydy. Odan da olargha bir audarma jasaghan ne basqa jerde qosymsha júmys jasaghan әlde-qayda tiyimdi. Jalpy, syndy qoltyghynan demegende ghana syn - syn bolmaq.

- Jeke shygharmashylyghynyzda qanday ja­na­lyqtar bolyp jatyr, agha?

- Men әdebiyetten bir kýn qol ýzsem jan bagha almay qalatyn adammyn. Qazir 24 tomdyghymdy shygharyp jatyrmyn, onyng 18 tomy shyghyp boldy, 19 tomy baspada túr. Búdan basqa 11 tom kórkem audarmam bar. Múnyng barlyghy - mening myqtylyghymnan emes, erteden keshke deyin dýniyening qyzyghyn kórmey istegen enbegimning nәtiyjesi. Adam qartayghasyn júmys isteui qiyn bolady eken. Kóp isterding basyn qayyrugha densaulyq jar bermeydi.

Mәskeude Qytay kommunistik partiyasy turaly «Neizvestnyy Mao» degen kitap shyqty. Mao turaly mende de kóp kitaptar bolghan, biraq joghaltyp alyp, qolym kesilip otyr. Qytay memleketining ótken ghasyrdaghy kósemderining ishinde Juni Lay óte sauatty, isker, enbekker adam bolghan. Ol ózi auyryp emhanagha barghanynda auru bólmesin kabiynetke ainaldyryp alyp, eldi basqaryp otyrghan. Osynday jankeshti jandar jayly jazghym keledi, biraq shama kelmey otyr.

- Qazaq qalamgerleri arasyndaghy eng bay kitaphana sizde ghana dep estiymiz. Búl ras pa?

- Mende kitap kóp. Ýiimning tórt qabyrghasy tolghan kitap. Jerasty bólmeler de kitapqa tolyp túr. Kitaphanamdy kóshirip alu turaly qalalyq әkimshiliktegi inilerime ótinish jasap kórip edim, biraq ol oiym jýzege aspady. Songhy kezderi kitaphanam turaly kóp oilanam. Sebebi, búl jayt - tarihta baghy janbaghan qúbylys bolyp túr.

- Sondarynyzdan ergen jana buyn, jas qalamgerlerden kimderdi oqisyz?

- Qazirgi jastardan myna azamatty kóp oqushy edim dep esime eshkimdi týsire almay otyrmyn. Óitkeni, әdebiyetke kelip jatqan jastardy men bilmeymin. Sebebi olar әdebiyetpen kýn kóre almaytynyn bilip aldy. Qazirgi kezde ata-analar balalaryn zanger bolugha, prokuror bolugha, advokattyq mamandyqty iygeruge baulidy. Búl mamandyqtardan olargha qosymsha aqsha qalatynyn jaqsy biledi. Al múghalimdik mamandyqqa emtihan tapsyrushylar az. Sol siyaqty әdeby salagha beyim jastardyng qatary da tym siyrep bara jatqangha úqsaydy.

Ángimelesken

Mamyrbek TÓKESh

«Aq jelken» jurnaly