- Jaqynda Almatyda "XXI ghasyrdaghy filosofiya joly: әlemdik filosofiya tarihyndaghy Qazaqstan filosofiyasy" degen taqyrypta jiyn ótkeni belgili. Shyn mәninde, biz ghasyrlar boyy qalyptasqan tarihy bar qazaq filosofiyasyn qanshalyqty ilgerilettik, ony qazir óz mýddemizge say damytyp jatyrmyz ba?
- Aumaqty da astarly súraq eken. Iriktep jauap bereyin. Ángime arqauy - qazaq filosofiyasy nemese qazaq halqynyng filosofiyasy mәselesi. Ony HH ghasyrda qazaq filosofiyasyn tarihy túrghydan ýsh kezenge - osy ghasyrdyng 20-shy jyldaryna deyingi, Kenes Odaghy kezindegi jәne tәuelsiz Qazaqstandaghy dep, al qozghaushy kýshi túrghysynan - halyqtyq jәne kәsiby dengeydegi sipattargha jikteu dәiekti bolar. Qazaqtyng kәsiby filosofiyasy - HH ghasyr ekinshi jartysynda qalyptasty. Oghan tәn erekshelikter - respublikamyzda әlemdik filosofiyanyng prinsipteri men zandylyqtaryn mengergen myqty kәsiby filosofiyanyng negizi qalandy; Qazaq memlekettik uniyversiytetinde, Mәskeu jәne basqa odaqtyq respublikalardyng memlekettik uniyversiytetterin bitirgen kәsiby maman filosoftar bilimning de, shygharmashylyq izdenisting de kәsibiylik dengeyin kóterdi; filosofiyanyng teoriyalyq jәne әdisnamalyq problemalaryn keninen zertteytin akademiyalyq ghylymy institut júmys istedi. Respublikalyq filosoftar qauymdastyghy auqymy aluan problemalardy qarastyrdy. Izdenisterding nәtiyjesi tolymdy jәne tiyanaqty boldy, odaqtyq dengeyde tanyldy.
"Qazaq filosofiyasyn qanshalyqty damyta aldyq", - deysiz. IYә, qazaq filosofiyasyn moyyndaytyndar sanaty birtindep artyp keledi. "Qazaq - dana halyq, ósimtal da úghymtal úrpaq" degen uәjdi eshkim de teristey almaydy. Nege? Qazaqtyng danalyghy - onyng auyzsha shygharmashylyghynan, әdebiyetinen, aqyn-jyraulyq dәstýrinen aldymen jәne keng tanylghan. Halyqtyng auyzsha shygharmashylyghy ózine tәn últtyq sipat pen últtyq baghyttardy týsinuge jәne týsindiruge júmyla kirisip, bir-birine kómek berudi birlik pen ósip-ónuding kepildigi ekendigin týsindiruge tyrysty, is-әrekette adamdyq bastaudy qoldady. Janashyrlar aqiqatty algha tartyp aitysty, al ótirik-ósekti betine ashyq basyp әshkereledi. Últjandylar múnday qúndylyqtargha tәnti boldy, olardy әrdayym qúrmet tútty.
- Qazaq filosofiyasy turaly kereghar kózqarastar bar ma?
- Qazaqtyng dýniyetanymy kóne, biraq filosofiyalyq nyshany tek HIH ghasyrdan bertin kele óz arnasyn taba bastady deushiler de barshylyq. Oilar shashyrandy bolsa da, últtyq iydeya turaly múnday kelte qayyrushylyq, ishtey siresushilik әli de týgel tarqaghan joq. Onyng bir bastauy "filosofiya degenimiz ne, ol qanday evolusiyalyq joldan ótude?" degen dәstýrli súraq túiyghyna tireledi. Batystyng filosofiyalyq normalary, standarttary ghana negizge alynsa, qazaq filosofiyasynyng tabighaty turaly túiyqtar seyilmeydi, qayta alypqashty búralqy pikirler qosyla bermek.
Batystyq órkeniyet zandylyghy men qazaq dalasyndaghy mәdeniyetting qalyptasu kezenderi birjaqty ýilese bermeytinin tereng zerttemey, úqpay jatyrmyz. Búl - bir. Sonday-aq qazaq filosofiyasynyng ózindik tarihy jәne iydeyalyq bastaulary, әleumettik-mәdeny baghdary bar ekenin sezinsek te, osy ústanymdy úghymdyq dengeyde dәiektey, tújyrnamalyq túrghydan jýieley almaudamyz. Óz halqymyzdyng taghdyry men tarihyna degen tanymdyq shiykilik osynda.
Qazaq filosofiyasynyng ýlgileri Batys filosofiyasynyng klassikalyq ýlgilerine sәikes kelmeytini kýdik tudyrmaydy. Biraq qazirgi ken-baytaq qazaq jerinde qonystanghan týrli ru-taypalardyn, týrli halyqtardyng toptary toghysqanyn tarihshylar tizip jatady. Al sol kenistiktegi mәdeniyetting týrleri uaqyt óte ýlgi eterlik qanday iz qaldyrdy, qazaqtyng qazaq bolyp qalyptasuyna qanshalyqty yqpal etti degen problema óz arnasy men jiyegin tappay keledi.
Aytpaghymyz, qazaqtyng ótkenin kóptegen mәdeny faktorlar tikeley de túraqty týptedi jәne janama da qosymsha yqpal etti. Osy tarihy shyndyqtyng naqty kórinisteri men kórkemdik shygharmashylyqtyng arasyndaghy sabaqtastyqty aiqyndap bere almaudamyz. Basty mәsele - halqymyz búryn neni izdedi, nemen qanaghattandy? Synar da janama pikirler aitylyp jýr ghoy. Tek filosofiyalyq-әdistemeli tújyrym jetispeude. Sodan qazaq degenimiz kim, ol qashan ózindik túrmystyq tirshilikke jәne etnikalyq mәdeniyetke ie boldy degen mәsele tiyanaqty toqtamsyz, naqty sheshimsiz qaluda. Sheshimsiz qaluda degende salalyq bilimdegi qúndy úsynystardy joqqa shygharyp otyrghan joqpyz. Gumanitarlyq-әleumettik bilim salasyndaghy tyng iydeyalar men janalyqtardyng bir-birimen toghyspay, taryday shashylyp jatqanyn tilge tiyek etudemin.
- Mysaly...
- Qazaqtyng ómir sýrgen qazirgi euraziyalyq kenistikte mәdeniyettin, sonyng ishinde ruhany jәne qalalyq mәdeniyetting 5-7 myndyq tarihy bar degen әdebiyetshilerdin, arheologtardyng jәne t.b. mamandardyng ghylymy mәlimetteri tom-tom bolyp jinaqtaluda. Al osy "órkeniyetting úzaq tarihy kezeninde kóshpeli, jartylay otyryqshy jәne ornyqty (qalalyq) mәdeniyetting araqatynasy qanday boldy, mәdeniyetting osy ýsh kezeninin, týrlerining ru-taypalyq qatynasqa, dәstýr-saltqa yqpaly qanday boldy?" degen saualgha túshymdy ghylymy jauaptardy keziktire bermeymiz.
Ras, ótkenimiz bay. Osy euraziyalyq kenistikte qanshama ru-taypalar qatar ómir sýrdi, olardyng ókilderi, olay bolsa salt-dәstýrleri aralasty. Araqatynasty sipattau kezigedi. Qarym-qatynasta ruhany baylyqty marapattau әrdayym joghary bolghanyn eskersek, ony qalay týsindiremiz? Ruhany baylyqtyng quaty - sabaqtastyqta, yaghny úqsastyqta jәne ózimen-ózi ýilestikte bolu. Toptasyp, aralasyp ómir sýruding osy tiptes әleumettik-gumanitarlyq astary keninen ashylyp, arqauy ortaq baghytta shiratylghan joq. Al jeke tyng izdenisterdi der kezinde bilip jatqan joqpyz. Ótkenimizge degen keshendi izdenister qanaghattandyra bermeydi. Onsyz mәdeny múrany saqtau, baptau, qolgha alu sharalary jemisti bolady degenge kýmәndanu basym. Óitkeni bastau - bayau da әlsiz, izdenisterding jana mәdeny maghynasy ashylmauda.
Osydan qazaq filosofiyasynyng tarihy turaly kózqarastar óz toqtamyn tapqan joq demekpiz. "Mәdeny múra" memlekettik baghdarlama ayasynda "Qazaq halqynyng filosofiyalyq múrasy" 20 tom bolyp jaryq kórdi. Basqa salada da osynday qomaqty shygharmashylyq ister tiyanaqtalyndy. Búlar ýlken újymdyq shygharmashylyq júmys ekeni dausyz. Biraq búl enbekterge tújyrymdamaly taldau jasalynbay, qazaq filosofiyasynyng bastauy, evolusiyalyq qalyptasu kezenderi men jetilu baghyttary ózindik kәsiby baghasyn alghan joq. Qalyng oqyrman da, әr salanyng mamandary da tyndyrylghan isting ruhany qúndylyghyn tiyanaqty qabylday qoyghan joq. Múnday jalpy aqaulyq bilimning basqa da - tariyh, әdebiyet, etnopedagogika, ónertanu salalarynda oryn alyp jatqany ayan. Týiin bireu, ortaq: jana mәlimetterdi úghymdyq, әdistemeli jәne tújyrymdamalyq túrghydan baghalau, saralau júmystary nazardan tys qaluda, ruhaniy-ghylymy jetistikterge mәn bermeudemiz.
Týrli mәdeniyet pen bilim salasynda jinaqtalynghan aluan mәlimetterdi qabyldasaq ta, olardy óz tarihymyzben jәne mәdeniyetimizben ýilestiruge layyqty arnayy dayyndyq kerek. Mamandarymyz kónening kózi men býgingi tәuelsiz elding qajetin birdey alyp ketui shart. Ol ýshin mamandardyng intellektualdy jәne әdistemeli mәdeniyetin birdey qalyptastyru kerek ekendigi dausyz. Ázirge búl baghytta tyndyrghan isterden góri, ýzilmegen ýmit basym. Syzyp aitar taghy bir jay bar. Ol tól tamyrymyz ben mәdeniyetimizge degen patriottyq sezimnin, azamattyq qúlshynystyng jetispeui.
Ghylym men ónerdi qatar qoysaq, egemendi elimiz HHI gh. intellektualdy mәdeniyet pen patriottyq qúlshynysqa múqtajdyghy artqanyn bayqaymyz. Tól múramyzgha degen janashyrlyq kәsiby dayyndyq pen azamattyq qúlshynys toghysynda jandanbay, jana baghdargha әri sapalyq dengeyge jeteleytin intellektualdy ortanyng kemtarlyghyn sezine beremiz. Kenqoltyq kózqaras, kәsiby izdenis, azamattyq talpynys qatar órbigende ghana ózgergen zaman men úrpaq qajetin óterlik ótimdi tirlik tiyanaqtalynbaghan.
Tәuelsizdik alghaly tól tarihymyzgha terendep kelemiz, mәdeny múranyng auqymy kenende. Dey túrsaq ta qazaq filosofiyasy qay zamannan bastalady, halyqtyq mәdeny múranyng filosofiyalyq arqauyn qalay shiratugha bolady degen saualdar tónireginde birizdilik bayqalmaydy.
- Áriyne, filosofiya úghymy terende jatqany anyq. Ásirese, últtyq qúndylyqtargha tereng mәn berip, ony saqtaugha barynsha tyrysqanymyzben, babalarymyzdan qalghan bar baylyqty uysymyzdan shyghara bastaghan sekildimiz. Múnyng ózi qazaq filosofiyasyna tóngen qauip emes pe?
- Bayqasanyz, aqparatta filosofiyalyq kózqaras jәne úghymdyq týsinik degen tirkester jii aityluda. Tanymdyq terendik osy eki dengeyde bilinedi. Neni eskergen jón? Onyng mәn-maghynasyn, a) tarihy túrghydan, tanymdyq-әdistemelik dengeymen jәne әleumettik baghdarymen salystyra qarastyrghan abzal, ә) ómirding zandylyghy, qúndylyghy jәne әleumettik baghdary ashylghan, anyqtalghan sayyn tútas qabyldaymyz. Osy ýsh qúrylymdyq baghyt pen basty ólshemdi dengeylerdi qatar eskermey, ómir men órkeniyet óresin dúrys úqpay qalamyz. Tarihy túrghydan alsaq, búrynghy qoghamdyq, taptyq, partiyalyq jýieden jana sayasi-ekonomikalyq jәne әleumettik-mәdeny arnagha auysu, almasu qarqyny qily-qily ótude. Ótpeli kezenning ishki ruhany órleui evolusiyalyq jolmen ótetinin, sodan sanada sapalyq ólshemder bayau qalyptasyp, boydy birtindep baurap alatyny bar. Búl - adam bolmysyndaghy ishki zandylyq.
Filosofiyalyq týsinikting turalyghy men qarqyny әdistemeli әreketten quat almaq. Osy ilgerilemeli ýrdis qazirgi әleumettik-gumanitarlyq bilimder salasynda óz qoldauyn da, sheshuin de taba almauda derlik. Ghylymda, әdebiyette, ónerde dәstýrlik pen janashyl kózqarastar qayshylyqtary әr qyry men syrynan kórinis aluda. Onyng ýstine últtyq mәdeniyet ayasynda dәstýrlik pen janashyldyq araqatynasynyng ózindik mәn-maghynasy kórinis aluda. Jana qúndylyqtardy izdeu, irikteu iydeyalary kóterilude. Búl - halyq mәdeniyetin janghyrtpaq talpynystar. Talpynys bastaldy, tabys kónildi toydyra bermeydi. Osyndayda "ótkennen neni ýirenemiz?" degen súraq oigha oralady. Aqyn-jyraular halyqtyng múralyq órnekterin qúnttady, olardy shygharmashyl dәstýr retinde jetildirdi. Olardyng ónerinde: a) kórkem sózdin, kórkem oidyng nyshany aiqyn, ә) túlghaly keyipkerding mýddeli qimyl-әreketteri payymdalyndy, b) shygharmashylyq daryn men dәstýr ústanymy sabaqtaldy, v) kóne zamannyng jәne auyzsha shygharmashylyqtyng әr salasynda ýnqatu dәstýri auqymdalyndy. IYә, halyqtyq sana-sezim men túlghalyq tanudyng tuyndysy ruhany múranyng irgesin qalyptastyrdy, izdenisti jana dengeyge kótermeleuge úiytqy boldy.
Filosofiyanyng HHI ghasyrdaghy әlemdik jetistikterin eskeru, ony últtyq dengeyde baghalau - kýrdeli sharua. Býgingi zamanda tehnologiyalyq órkeniyet pen últtyq mәdeniyetting órkendeui birde ýilesip, birde әr saqta siresude. Tehnologiyalyq órkeniyet - janalyqqa, al ruhany bolmys dәstýrlilikke beyim. HH gh. tanym men qúndylyqtar arasyndaghy bayyrghy shiyelenister әlemdik jәne últtyq dengeyde qaytadan әri olardyng baghdary әrqalay qozdy. Ázirge olar ortaq arnagha toghysudan góri, kókjiyekten shalpyp shyghuda. Sodan órkeniyetting әlemdik baghdary men últtyq qarqyny qoghamdyq sanada, sonyng ishinde filosofiyada әr qyrynan qabyldanuda; әlemdik (batystyq jәne shyghys) jәne últtyq filosofiya ózindik sipat aluda, ózindik sipat keyde bir-birinen tipti alshaqtauda. Últtyq sana-sezim dengeyindegi tanymdyq alshaqtyqty dúrys qabyldap, tura baghytty tútas ústanym ete bilu de - janalyq.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Súraghymdy anyqtay týseyin. Býgingi qazaq filosofiyasynyng bilgir mamandary ne janalyq әkelip jatyr, últty oyatar qúndylyqtar bar ma?
- Eskeretin de, eseptesetin jaylar. Jalpy, qazaqstandyq filosoftar bar, qazaq filosofiyasymen shúghyldanatyn arnayy maman-ghalymdar bar. Qazaq filosofiyasymen arnayy shúghyldanatyn mamandar bizde arnayy dayyndalmaydy. Últjandy filosoftar óz ynta-yrqymen qazaq halqynyng bolmysy men sana-sezimin, salt-dәstýri men mәdeniyetin qarastyrady. Búl bastama elimiz tәuelsizdik alghaly qarqyndap keledi.
Jogharyda eske salynghan 20 tomdyq shygharmalarmen qatar, filosofiya jәne sayasattanu sózdigi jasalyndy" qazaq filosofiyasynynng oqu qúraldary jaryq kórude. Qazaq oishyldary men aqyn-jyraulardyng dýniyetanymdyq kózqarastary arnayy zerttelinude. Múnday qol jetken qomaqty tabystar barshylyq. Áytse de kitaptardyng taralymy azdau, onyng ýstine búl enbekterdi nasihattau nemese kәsiptik dengeyde saraptau júmystary kónildegidey emes. Olardyng manyzyn týsindiretin nemese kem-ketigin kórsetetin syny taldaular joqtyng qasy. Sodan qalyng kópshilik filosoftardyng qazirgi tanda tyndyryp jatqan enbekterin ózderinshe týsinerlik mýmkindigi shekteuli. Múnday aghartushylyq júmys kez kelgen mamannyng qolynan kele bermeydi. Ol ýshin qazaqtyng dýniyetanymy men bolmysyn arnayy kәsiby jәne keshendi túrghydan, teoriyalyq jәne tújyrymdamaly baghdarda zertteu kerek. Búl baghytta bilimning әr salasynda, qalyng júrt arasynda aitylyp jatqan pikirler aluan. Bayyrghy birjaqty, salalyq shenberdegi talpynystar әzirge zertteushilerding basyn biriktiruge iykemsiz boluda.
Qazaq dýniyetanymy - kópvektorda órbigen, kópfaktordan qúralghan ruhany jetistik. Búl toqtamda qabyldaushylyq bar, biraq úghymdyq dengeyde týsinu nemese týsindiru, tújyrymdyq túrghydan úghyndyru jәne ýilestiru mindeti kenje qaluda. Olay deuimizge sebep - qazaq filosofiyasyn birde últtyq tarihtyng nemese últtyq sananyng ýlgisi retinde qaraushylyq aiqyn, tipten basym. Sodan qazaq halqy oiynyng damuyn qarastyrghanda, onyng aghartushylyq róli tarihiy-tanymdyq túrghydan shiratylmay, al әleumettik mәn-jayyn jalpy, jalang sipattaushylyq әri kelte qayyrushylyq әrdayym angharylady. Búrynghy synarjaqtylyqty synaudan ótkizu, qazaqy iydeyanyng tanymdyq manyzyn ashyp beru de - filosofiyalyq janalyq. Oidy sabaqtalyq.
1. Qazaq dýniyetanymy qalyptasuynyng ýsh birdey ólshemin - tarihy kezenderin, әleumettik tegin, mәdeny ortasyn qatar taldau, olardyng ózara yqpaldas kórinisterin, saldaryn eskeru kónilden shyqpaydy. Eng bastysy, әzirgi izdenister jana dәuirdegi qoghamdyq súranysqa, tanymdyq qajettilikke sәikes kele bermeydi. Búrynghy mәdeny múralarymyzgha dýniyetanymdyq týsinik pen úghym tayaz bolghandyqtan halyqtyng danalyghy turaly úghym skeptikterding sanasyna tereng qonbaydy, onyng tanymdyq qúndylyghy, ómirlik mәni, tarihy manyzy naqty jәne tútas ashylmay, jartylay, ekiúshty kýide qaluda.
2. Qazaq filosofiyasy qazaqtyng ne últtyq dengeydegi jogharghy satysy, ne túlghalyq kóriniske tikeley qatysty kezender deushilik bir-birinen bólek, qatar qoldanys tabuda. Múnday qos týsinikte әleumettik-psihologiyalyq jetistikterge tәueldi erekshelikter ghana betke ústalynady. Osydan eki birdey shekteushilik ornyqty: túlghalyq bastau qazaq filosofiyasynyng barlyq kezenderin qamty bermeydi. Sodan onyng qalyptasuynyng týrli tarihiy-tanymdyq arnalary zamanyna oray, kórkemdik dәstýrine beyimdele tolyghyraq talqylanbady.
3. Qazaq filosofiyasynyng negizgi iydeyalary jәne basty maqsattary qanday ruhany bastaudan jәne әleumettik kýshterden demeu tapty degen saual naqty, qomaqty, arnayy atalynbay jәne taldanbay, olardy janama týrde qarastyru jii beleng aluda. Oghan bir sebep - halyqtyng kóne dәuirden bergi tarihy men ruhany dýniyesine, yaghny protosaqtar men protoqazaqtar taypasynyng ómir sýru tәsiline, olardyng tili men diline kórkemdik-filosofiyalyq kózqarastar, әleumettik-psihologiyalyq qúrylymdyq jәne germenevtikalyq taldaular tútas, tartymdy, túraqty qoldanys tappady.
4. Qazaq dýniyetanymynyng iydeyalyq bastauy, әleumettik baghdary o bastan shyghys órkeniyeti men mәdeniyetinen nәr alyp, onymen týptes ekeni auyzeki aitylumen shektelip jatty. Sodan halqymyzdyng ruhany jetilui, onyng tarihiy-mәdeny sabaqtastyghy tiyanaqty, jan-jaqty anyqtalynbay qaldy. Shyghysta mәdeniyetting Batystan búryn jәne aiqyn payda bolghanyn aityp jatsaq ta, onyng tarihy jәne ómirlik mәn-jayyn tolyghyraq ashugha layyqty kәsiby nazar audarylmady. Keyde oghan jeteli qúlshynys pen dayyndyq ta jete bermedi.
5. Qazaq filosofiyasynyng qúrylymy men qyzmetine Kenes Odaghy kezinde partiyalyq jәne últtyq iydeologiyagha qajetti aluan sayasy týzetuler engizildi. Oghan sebep - qazaq filosofiyasynyng problemasy turaly alypqashty oi-pikirler aitylsa da, onyng obektisi men pәni naqty tarihiy-mәdeny jaghdaygha oray anyqtalynbady Qazaq filosofiyasynyng obektisin bireuler qazaq halqynyng o bastaghy tarihymen tenestirdi, bazbireuler qazaqtyng últ bolyp qalyptasqan handyq kezenimen shektedi. Qay kózqaras qisyngha keledi? Aldymen "el-júrt", "ru-taypa", "halyq", "Otan", "últ" ispetti úghymdardyng әleumettik-mәdeny mәnisin anyqtauymyz shart. Ázirgi kýiimiz qanday? Tarihshylar, әdebiyetshiler, pedagogtar, filosoftar jәne t.b. qazaq bolmysynyng basty úghymdaryna órtaq ólshemder taba almay, әrkim óz degenine silteme jasap, óz salasynyng auqymynan shygha almauda.
6. Respublikamyzdaghy filosoftardyng da, әleumettik-gumanitarlyq bilim salasyndaghy ghalymdardyng arasynda da tarihiy-filosofiyalyq dayyndyqtyng kenje qalghandyghynan, halqymyzdyng әleumettenu-mәdeny tәjiriybesining teoriyalyq jәne praktikalyq manyzyn tolyq jәne dúrys qabyldanbaushylyq әli de ishinara kezigedi. Qazaq halqynyng filosofiyasy onyng әleumettik tarihy men ruhany kelbettenuining qily-qily týrlenuining nәtiyjesi dep jýrsek te, osy týsinikti terendetetin jәne jýieleytin qos bastamany - tarihiy-filosofiyalyq tanymnyng metodologiyasy men halyqtyng әleumettenuining qúrylymyn sauatty qoldanu jetispey jatqanyn jasyra almaymyz. Osy kemshilikterdi iygeru - filosofiyalyq janalyqtyng sanatyna jatady.
- Biz jana dәuirge bet aldyq. Jana qazaq últy qalyptasyp keledi. Bolashaghymyz qalay bolaryn boljay alasyz ba?
- Jana qazaq últynyng qalyptasuyna jana sana jәne qoghamdyq belsendilik kerek. Ol turaly Preziydentimiz úsynghan "Qazaqstan - 2030", "Qazaqstan damuynyng 2020 strategiyalyq baghdary" qújattarynda anyqtalynghan. Memlekettik sayasat osy baghytta keshendi de qarqyndy is-sharalardy jýzege asyruda. Halqymyzdyng óskeleng ruhaniy-mәdeny súranysyn qanaghattandyrugha - "Mәdeny múra" baghdarlamasy arnaldy. Baghdar - qazaqtyng salt-dәstýrin zerdeleuding bastauy jәne elimizding ruhany týleuining jalghasy. Onyng basty maqsaty - Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng sózimen aitqanda, "últtyng bet-beynesi, ruhany bolmysy, jany, aqyl-oyy, parasaty" bolatyn mәdeniyetti ashyp beru, últymyzdyng mәdeniyetin, onyng tarihyn úlyqtaghan úly túlghalardyng ýlesin tanytatyn mәdeny múrany saqtaudy, qazaqstandyqtardyng ruhany kemeldenuining órkeniyet kóshinen keyin qalmauyn qamtamasyz etu.
Osy túrghydan alghanda, qazaq filosofiyasynyng damu baghyty qanday degen súraq ózdiginen tuyndaydy. Býgingi qazaq filosofiyasyna kóregendik jetispeydi. Jalpy, últtyq әleumettik-gumanitarlyq bilimder salasy da búl órege jete alghan joq degen oidy qaytalaugha mәjbýrmin. Biraq búl dengeydi baghalaytyn ólshemning jinaqtalynbaghanyn eskeru de jón. Desek te, qazirgi kezde qanday úrpaqty tәrbiyeleu kerek, ony adamgershilikting qanday kýsh-quaty arqyly oyatugha bolady degen mәselening әleumettik manyzy artuda. Jasyratyny joq, qazaq filosofiyasy әzirge mәdeniyetimizding ótken shaghyna basa kónil audaryp, ómirding býgingi ótkir mәselesin talqylaugha erkin aralasa almay jatyr. Shamasy, es jinap jatqan kez bolar. Ázirgi izdenister, negizinde jahandanu kezindegi jalpylama sipattamalardy, onyng basty úghymdary men qúndylyqtarynyng tanymdyq manyzyn ashyp beruge shoghyrlanuda. Endigi últtyq ústanym - halqymyzdyng ruhany qyzmeti men intellektualdy mәdeniyetin paydalanugha kýsh salu, osy baghyttaghy kәsiby bilgirlikti jetildiruge úiytqy bolu.
Endigi irgeli mindet - mәdeny múrany damytu, adamdyq qúndylyqty quattau. Osyghan oray, qazaq filosofiyasynyng aldynda, a) últtyq mәdeniyetting subektisi men obektisi aiqyndaytyn tarihiy-tanymdyq qyzmetting jelisin qamtu, b) onyng qozghaushy kýshi, qúndylyqtary jәne qoldanu ústanymyn tenestiru mindetteri qomaqtanuda. Maqsat - qazaq halqy filosofiyasyn qabyldaytyn jәne qoldaytyn әleumettik kýshting beynesi men bolmysyn aiqyndau. Qazaq halqy filosofiyasynan, yaghny auyz әdebiyetinen, aqyn-jyraulyq jәne biy-sheshendik dәstýrlerden ýirenerimiz ne? Onda a) sezimtaldyq pen payymdaudyn, til men oidyng ýilesui, ýlgisi, ýrdisi aiqyn; ә) jeke túlghanyng qabilet-qasiyeti úshtas, ýiles keledi; b) halyqtyng oiyn-sauyghy men dәstýri tamyrlas. Sodan aghartushylyq saryn basym, al aghartushylyqta kórkemdik sezimtaldyq pen shabytty tolghanys erkin oilaumen tolastaydy. Tanymnyng osy ýshtik belgisi aghartushylyq iydeyasyna serpilis engizdi.
- Qazir bizde úran da kóp, bastama da kóp, tipti keybir úrandaular adamdy allergiya etetin kezderi bar. Osyghan qaraghanda, biz jalpyhalyqtyq mәseleni kóp oilaymyz da, últtyq mýddege, iydeologiyagha kelgende kibirtiktep qalatyn sekildimiz. Endi úly últtar qataryna qosylu ýshin ne isteuimiz kerek?
- Úran men úsynys, jalpy, qybyr-jybyr men qúlshynys búryn-sondy birdey qúbylys bolmaghan. Úran men qybyr-jybyr - әureshilikting nyshany. Býginde qazaqtyng tili, әdebiyeti, tarihy men mәdeniyeti turaly, shýkir, әngime kәsiby dengeyde jii qozghaluda. Ókinishke qaray, әr salanyng ókili "óz jaghasynda" dauystaydy. Ony bireuler estimeydi, basqasy úqpaydy, basym kópshiligi yqylas tanyta bermeydi. Oi, sóz, týsinik pen is-әreket ýilespeude. Naqty úsynys - kózqarastaghy sapalyq dengey, qúlshynys - túrmys-tirshiliktegi sandyq-sapalyq jetistikterge kepildik ekenin dәiekti kórsetu. Qazaqtyng býgini men bolashaghyna janashyrlar ghana, olardy endigi últjandylar dep te jýrmiz ghoy, paydaly bastamalarymen kózge týsip, kónilden shyghuda. Olar әzirge az әri birin-biri ónimdi әreketpen qolday bermeydi. Múnday synarjaqtyq daghdygha ainalyp, tamyr jaiy - ózimizdi qoldap, túsaumen birdey.
Eseptesetin jay - órkeniyetting ótkendegi óristeri birdey bolmady, adamzattyng mәdeniyeti turaly búrynghy filosofiyalyq, diny jәne ghylymy kózqarastar bir-birine qayshy kelip, bir-birimen ýilespey jatty. Aqparat jýiesining óz әlsizdigi biline bastady. BAQ-ta órkeniyet pen dýniyetanymdyq qaqtyghystardy bir shetinen qyrnap, olardyng mәlimetterinde ortaq mәselening týrli kórinisterin bir-birinen bóle-jara qaraushylyq, bir-birine qarsy qongshylyq daghdylary jalghasyn tabuda. Búryn taptyq, iydeologiyalyq kýrester búl mәseleni ózderining mýddesine oray ýrledi. Sana-sezimde siresken búl qatparlardan tәuelsizdik alghannan beri tolyq aiyqqan joqpyz. Býginde ózara toghysyp jatqan jahandyq jәne últtyq ýrdisterding dialektikasyn shym-shymdap úgha almay jatqan jayymyz aiqyn. Endi osy tarihy jәne qoghamdyq betbúrystargha jahandyq sipattama men últtyq kózqarastardy qatar órbitu - HHI ghasyrdaghy órkeniyetting talaby jәne últtyq intellektualdy mәdeniyetting betalysy boluy shart. Osynday qily jaghdaylardy eskere otyryp, qazaq filosofiyasynyng týbiri, taghdyry jәne tanymdyq manyzy turaly mәselelerdi qatar, qabattay qarastyru da, mamandar bas qosyp, jana ghasyrdyng ortaq týiinin tabu da qajettilik. Sol ýshin qazaqtyng tútas sanasyn, últtyq iydeyasyn qalyptastyru shart.
- Ángimenizge raqmet!
Jaqan Moldabekov, filosofiya ghylymdarynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory

Súhbattasqan
Joldasbek DUANABAY

«Ayqyn» gazeti