Qúralaydyng salqyny
Biylghy kóktem jaymashuaq bastalghan siyaqty edi. Tabighattyng tól balasy «Qúralaydyng salqyny» erekshe minez tanytty. Semeyden janbyrlatyp shyqqan poyyz jelge qarsy aighyr jalyn silkip, anda-sanda kisinep, keyde jol jorghasyna salyp, Astanagha qaray tartyp keledi. Áueli biylet kupege alynghan edi, biraq perronda tóbemizdi kórgen aghayyndar: «Bauyrym, bizge qaraghanda jassyng ghoy, qúdalarmen kele jatyr edik. Bizding oryn plaskartta. Sol oryngha barsandar» dep ótingen son, eriksiz kishilik tanytyp әri ejelden Semeyding tәrbiyesin kórgenimiz bar, aghayyndarmen oryn almastyrdyq. Áueli tórt jigit edik. Bәrimiz tegis «plaskart» degen esik aldy kendeu vagongha auystyq. Alghys jaudyryp, qúdalar «kupede» qaldy.
Bizdi iyghyna mingizgen poyyz, omyrtqasy solq-solq etip zulap keledi.
Semey de qazaqtyng iyisi singen qala. Adamdary aqkónil. Baghana tórteumiz bir kupege kirgen siyaqty edik. Múnda kelisimen әrqaysymyzgha bólek-bólek oryn búiyrdy. Dәl mening aldymda kózi moyylday, beli qiylghan, býldirgen erni dýrdiygen, úzyn kirpikteri anda-sanda jypylyq-jypylyq etip bir qyz kitap oqyp otyr eken. Kitaptyng syrtqy múqabasyn A-3 qaghazymen múqiyat tystap qoyypty. Áuestik jene bastady.
– Chong qyz, kimning kitaby? – dep súradym.
– A, siz qyrghyzsyz ba? – dedi. Men «iyә» ne «joq» degenimshe bolghan joq.
– Sizderding elderinizde elshilikte qyzmet jasaghan, bizding sýiikti jazushymyz Rahymjan Otarbaev aghamyz biyl qaytys boldy, – dep kýrsindi.
Osy kezde kýn kýrkirep, terezeni úrghylap janbyr ýdey jaudy.
Men terezege búrylyp kettim. Tamaghyma óksik tyghyldy. Janbyr jerdi sabalap, jauyp jatyr. Vagon ishi janbyr shuyly. Aynala boz túman. Oi. Oi. Oilar...
Etek-jeni sugha malshynghan poyyz zulap keledi...
Raha... Rahymjan agha... Aghatayym menin! Siz ben bizdi sonau 80-jyldardyng basynda qazaqtyng talantty aqyny Ábish Qayranov tanystyrghan edi ghoy. Sol bir әdemi otyrys. Qamaly búzylmaytyn dostyqqa úlasatynyn bilmedik. Rahang minezi syrt kózge «qanjyghasy qatty», tarpang kóringenimen ishi darhan, qúshaghy keng qalamger.
Poyyz zulap keledi. Tónirek qalyng túman, qar aralas janbyr anda-sanda býrkip alady. Janyndaghy jigit «bokovoydaghy» qyzgha oryn berdi. Eshtene aitpastan, mening ong jaghyma kelip jayghasty. Demek, kórshimiz. Nege ekenin bilmeymin, Rahannyng klassikalyq «Tóbeles» degen әngimesin oilap ketpesim bar ma?
Qayran Rahan, armanda qaldyrdynyz ghoy... Bizdi de, oqyrmandarynyzdy da ókinishte qaldyrdynyz ghoy. Sonau Ábish Qayranov tanystyrghan kýnnen bastap sizben dos bolyp kettim ghoy. Sizdi «Aghatay» dep syiladym. Múnday auyr jaghdaylar basymnan búryn da ótken. Endi, tughan aghamday bolghan sizden aiyrylu onay deysiz be? Songhy ret telefon shalghanynyzda: «Pekinge úshyp bara jatyrmyn. Kelisimen sening ýiine baryp, jaqsylap әngimelesemiz. Talghatjan, aqqónil bauyrymsyng ghoy. Romanyndy bitir. Ózim shygharyp beremin» degen edi.
Amal qansha, biz jerde jýrmiz. Siz aspandasyz... Tym-tym alystasyz. (Osy kezde poyyz bir yshqynyp aldy). Mening oiyma sonau bir jyldary Atyraugha barghan saparymyz eske týsti. Biz ýsh adam Atyraugha arnayy qonaq bolugha barghan edik. Ózinizdi tughan aghasynday jaqsy kóretin Anar Kabdullina, ekinshi serigim jas ta bolsa, kóp isting basynda jýrgen talantty qazaq Quat Ahmetjanov. Osy jerde sәl sheginis jasay keteyin. Rahymjan agham telefon shaldy da: «Qazir jigitter zvondaydy, telefon shalady. Úshaqqa biyletterindi alyp beredi» dedi. Men bolsam: «Aghatay, әure bolmanyz. Bizge poyyz da jaraydy» dep ýsheumizding atymyzdan sheshim qabyldap jiberdim. Ondaghy oiym qazaqtyng keng dalasyn mýmkindik bolyp túrghanda, erkin poyyzben tamashalau edi. Onyng ýstine «taligo-luks» keremet emes pe?! Tek jolda Quat bauyrym: «Úshaqqa biylet alghyzbadyq pa?» dep kýnk etkeni bolmasa. Sonymen jol ýstindemiz. Árqaysysymyzgha jeke-jeke kupe búiyrdy. Ózimiz qojayynbyz. Eshkim mazalamaydy. Bir shәugim shaydy ortagha qoyyp, әngime shertemiz. Anar jan-jaqty, bilimdi. Rahannyng shygharmasyn, tvorchestvasyn bes sausaqtay biledi. Quat bolsa, maghan alghysyn jaudyra bastady. «Agha, - deydi, - eger de siz bolmasanyz, Rahandy búrynnan bilemin ghoy, biraq búl kisini terenirek taldap, oqugha uaqytym da bolmas edi. Búl shyndyq. Rahmet sizge, Talghat agha!».
Quatjannyng osylay alghys aituyna bolmashy ghana sebep bolyp edi. Bir kýni Quat aldyn-ala telefon shalyp, ýige keldi. Agha, sizding «Olar ekeu edi» degen shygharmanyz bar edi ghoy, sony maghan berinizshi, men bir audio kitap oqyghym kelip jýr degeni. Az-maz oilandym da, aldynda ghana Rahymjan aghamnyng qoltanbasy qoyylghan, ózime úsynghan kitapty alyp: «Quatjan, rahmet niyetine, biraq, men әli qalyptaspaghan jazushymyn. Qalyng oqyrmangha klassiktermen shyqqanyng dúrys bolar. Myna Rahymjan aghandy oqysang bolar edi», - dep qolyna ústatyp jiberdim. Sodan bir kýni, qazir kompiuterding mýmkindigi mol ghoy, sart etip poshtama Rahannyng «Aktrisa» degen әngimesi týsti. Oqyghan –ózimizding Quat Ahmetjanov. Bir kezde Anar zvondaydy: «Agha, Quattan poshta keldi, men sizge jibereyinshi. Keremet, keremet!» dep. Ózi qatty tolqyp túr. Sonymen, «Aktrisa» internet arqyly kópshilikke taray bastady. Rahana jiberdik. Jauap joq, ýn-týnsiz. Úzaq kýttik. Quat ekeumizden maza ketti. Degenmen, jasym ýlken ghoy, ýlkendigime salyp: «Quatjan, alandama. Men biletin Rahang bolsa, renjy qoymas», - dep júbatqanday boldym. Sóitip jýrgende, bir kýni tang atpay Rahang ózi zvondap:
– Talghatjan, amansyng ba? Quat Ahmetjanov degen kim? – degen kezde shoshyp kettim.
– Ol-o-l mening bauyrym ghoy, agha! – dep sasqalaqtap jauap berdim.
– Keremet jigit eken! Maghan óte únady! Naghyz kәsipqoy, sheber jigit eken! Maghan telefonyn jazyp jibershi, ózim sóileseyin, – dedi.
– Aghatay, aghatay! Sizge únady ma? – dep sasqalaqtap jatyrmyn.
– Únaghanda qanday, naghyz master! – dedi Rahan.
– Uh, – dep mandayymdaghy suyq terdi sýrtip oilanyp otyryp qalyppyn. Aldynda ghana Quatqa:
– Rahannan tayaq jesek, birge jeymiz, – dep aityp qoyyp edim. Ózimmen-ózim jazu stolynda qansha otyrghanymdy bilmeymin, telefon shyryldady. Quat eken.
– Agha! – deydi anqyldaghan bauyrym. – Jana maghan Rahymjan agha zvondady. Rizashylyghyn bildirip jatyr. Aldaghy uaqytta «Birge júmys jasayyq» degen úsynys aitty. Quana, quana kelistim. Múnday klassik jazushymen júmys isteu baqyt emes pe?!
Men odan beter quandym. Birinshiden, Rahannan sóz estimey, qayta alghys alghanyma, ekinshiden, qazaq prozasynyng milliondaghan auditoriyagha jetetinine quandym. Osylay arada eki ay ótti. Bir kýni ózimizding sýiikti qaryndasymyz Dana Núrjigit jýrgizetin «Dara jol» baghdarlamasynan qyzdar habarlasty: «Osylay da, osylay Rahymjan Otarbaev týsetin «Dara jol» baghdarlamasyna shaqyramyz» dep. Qyzdyng dauysy osynday әserli bolar ma?! Tolqyp-tolqyp ketti jýregim. «Quanghan men qoryqqan birdey» degendey, Rahana telefon soqtym. «On vsegda ne v zone obslujivaniya».
Sәrsenbining sәtti kýni studiyagha baratyn boldyq. Quat ekeumizding bar senetinimiz - Anar. Búl qaryndasymyz әdebiyetting jiligin shaghyp, mayyn ishken. Óte talghampaz synshy. Studiyagha barghanda, Rahang aldymyzdan shyghyp, qúshaghyn jayyp qarsy aldy. Sonymen, «Dara jol» baghdarlamasy bastaldy. Búl baghdarlamada aghamyzdyng jazushylyq sheberligimen qatar, adamdyq bolmysy aityldy.
Aytpaqshy, Atyrau saparyna oralayyn. Atyraugha barghanymyzda teatrdyng jigitteri qarsy aldy. Ol jaqta Aqjayyqtyng eki jaghy: Aziya jәne Evropa bolyp ekige bólinedi eken. Keremet qala. Úlylar mekeni – Beybarys súltannyn, Mahambet pen Isataydyn, Farizanyn, Júmekenning enseli eskertkishteri qalagha kórik berip túr. Biz «Qazaqstan» qonaq ýiine ornalastyq. Dastarhan basyna kelsek, kompozitor Iliya Jaqanov, rejisser Esmúhan Obaev, ataqty akter Asanәli Áshimov, tanymal zang qyzmetkeri, qazir zeynetker bolsa da, jurnalister arasynda ózining tanymy men biliktiligin kórsetip jýrgen Irak Elekeev bastaghan Mәskeu, Qyrghyzstan, Tatarstan aqyn-jazushylary otyr eken. Anar, Quat ýsheumiz sol topqa qosyldyq. Erteninde teatrdaghy merekeden keyin Rahannyng 60 jyldyq mereytoyy bastaldy. Býkil respublikanyng iygi-jaqsylary dastarhan basyna jinaldy, әriyne, janaghy aityp ketken qonaqtar da bar. Sodan ýsh kýn oiyn, ýsh kýn toyyn jasap syiymyzben biz de keri qayttyq. Sol jolghy saparda «Imanghaliyding qoltanbasy» degen maqala jazyp qayttym. Osy jerde Rahannyng úly Ermereyding kisining kóptiginen ýlgermey jatqan dayashylargha kómektesip jýrgenin óz kózimmen kórip, kәdimgidey riza bolyp qalyp edim. Eki iyghynan qúshaqtap qalsam, denesi kәdimgi sportshylarday qap-qatty, shymyr eken. Til-kózden aman bolsyn, ainalayyn bauyrym, Ermerey!
Poyyz toqtady.
Pavlodar. Kesh. Qaranghy týsip qalghan uaqyt. Oiyma Rahannyng sonau Mongholiya jerindegi Bayan-Ólgeyde túratyn, talantty aqyn Rahmet Súraghangha otbasymen bara jatqanynda, maghan telefon shalghany týsti. «Agha, bayqap jýriniz» degenimde: «Rulide Ghabit bar ghoy» dedi óte senimdi ýnmen. Rasynda, Ghabit Moldamúratovty baspa salasynda jýrgen azamattardyng bәri syilaydy, qadirleydi...
Ornymnan qozghalmay jattym. Bir kezde kózimning qiyghymen aqyryndap qarasam, janymdaghy súlu qyz tanauy pys-pys etip kitap oqyp otyr eken. Ishimnen oiladym: «Rahannyng qay әngimesin oqyp otyr eken?».
Dabyrlaghan elder kirip-shyghyp, adamdardyng әri-beri jýrisi basylghan kezde, poyyz ornynan ynyranyp qozghaldy. Baghyty – Astana-Núrly jol. Poyyzdyng ókshesi tyq-tyq etip, Ereymentaugha da jettik-au! Kirpigim iliner emes. Janymdaghy qyz әli kitap oqyp otyr eken. Terezeden dalagha qarasam, «Qúday-au, ýskirik, boran...» Qalghyp ketippin. Bir kezde jolserik: «Astana! Astana!» dep әrkimge eskertip, tósek-oryn jabdyghyn ótkizudi habarlady.
«Núrly jolgha da» jettik. Bәrimiz qol jýgimizdi jinap, týsuge esikke bettedik. Jolaushylar shyghyp jatyr. Qúday-au, tang atpastan adamnyng qarasy múnday kóp bolar ma? Sapyrylysqan jolaushylar, kýtip alushylar.
Ne degen suyq? «Qúralaydyng salqyny...»Qar úshqyndap, suytyp-aq túr. Aralas janbyr. Suyqtan boyym titirkendi. Mening ishimde ne joq deysin? Alapat órt bar ghoy, aghayyn-au! Kimge aitam? Kim tyndaydy búl sózimdi? Jýrek týkpirinde jatyr ghoy. Mening ishimde at basynday sher jatyr. Qozghalyp ketse, janymdy quyrady, shyjghyrady. Eng әueli úly ústazym Oralhan Bókeev, talantty aqyn Núrlan Mәukenúly, jap-jas Rýstem Esdәuletov, qaraghaydyng qarsy bitken iyir bútaghynday Didahmet Áshimhan, qara sózding sheberi Rahymjan Otarbaev. Ary qaray sozbay-aq qoyayyn. Osy az qayghy ma? Az múng ba? Az saghynysh pa? Beu, dýniye-ay, jer basyp jýrgen adamnyng qayghy-múny ishte qolamtaday mazdap jatady eken-au. Osyndayda әlsin-әlsin syrt kózge bildirmey, ot bolyp janyp, ishti kýidiredi eken-au!..
Jogharghy qabatqa shyghyp, bufetten ystyq kofe iship otyryp jan-jaghyma qaradym. Yghy-jyghy adam... Olar - Rahannyng keyipkerleri edi. Janyma plaskartta birge kelgen qyz da keldi.
– Agha, jana internetten kórdim, siz de jazu jazady ekensiz ghoy? – dep súrady.
– Iya, eptep qaghaz shimaylaymyn, – dedim. Ol aqyryn jymidy da:
– Siz Rahymjan Otarbaev aghamyzdy tanushy ma ediniz? – dep jol boyy oqyp kele jatqan kitabyn úsyndy.
Kitapty qolyma alghan edim, onyng sonday jyly, sonday jýrekke jayly tiymesi bar ma? Óitkeni, búl bizding Rahannyn, klassiyk-jazushy Rahymjan Otarbaevtyng kitaby ghoy... Qaryndasyma rizalyqpen qarap, kónilim ósip qaldy. Jastar jaqsy bir dýniyeni bәribir qay uaqytta, qay zamanda bolsyn izdep tabady eken, – degen oy basyma kele qaldy.
Al dalada Qúralaydyng salqyny úryp týrdy...
Talghat Kenesbaev
Abai.kz