«Qazaq alimanaghy» jurnalynyng kezekti sany jaryq kórdi. Qalyng oqyrman qauymgha alimanahta jaryq kórgen belgili ghalym, alashtanushy Túrsyn Júrtbaydyng súhbatyn úsynudy jón kórdik.

«Abay aqparat»

-  Qazaqstandy quatty memleket etu barysynda býgingi qazaq ziyalysynyng da arqasynda auyr jýk túrghany anyq. Osy túrghydan alghanda býgingi intelliygensiya ózining moynyna jýktelgen últ senimin qanshalyqty aqtay alyp otyr?

«Qazaq alimanaghy» jurnalynyng kezekti sany jaryq kórdi. Qalyng oqyrman qauymgha alimanahta jaryq kórgen belgili ghalym, alashtanushy Túrsyn Júrtbaydyng súhbatyn úsynudy jón kórdik.

«Abay aqparat»

-  Qazaqstandy quatty memleket etu barysynda býgingi qazaq ziyalysynyng da arqasynda auyr jýk túrghany anyq. Osy túrghydan alghanda býgingi intelliygensiya ózining moynyna jýktelgen últ senimin qanshalyqty aqtay alyp otyr?

- Últ úiytqysy - ziyaly qauym. Úitqysyz el irip, júrt jýnjip, «bas-basyna by bolmaq týgili», bas-basy basybaylanyp, qúldanyp, kýndenip keter edi. Ziyalylarsyz, ghylym, bilim, mәdeniyet salasy, memlekettik qúrylym, kәsiptik týzilim, dauysy birde pәrmendi, birde pәrmensiz, biri - maqtap, biri  - «dattap» jatqan baspasóz qalay júmys ister edi. Mәsele, sol ziyalylardyng sapasy men maqsattaryn toghystyra biluinde. Ras, oqyghandardyng deni bas mýddesin kózdep ketti. Ghylymi, ruhany intelliygensiyanyng pәrmeni men bedeli bәsensip, biylikke shybyndaghysh bop, bógelektegen jylqyday bas iyzegish bolyp aldy. Biraq solardyng arasynda tәuelsiz túlghalar da bar. Halyq solardy arqa tútady, ish tartady. Túrsynbaev, Ábdildiyn, Qajygeldiyn, Quanyshәli, Aytaly, Áubәkirov, Tasmaghambetov, Aryn, Qúlmúhamed, Ótelbaev, Júmadildaev, Maghauiyn, Kekilbay, Shahanov, Erghaliyeva, Qariyn, Ábdighaliyev, Raqymjanov últ ziyalysy emes pe? Biylikting ózinde aryn janyna joldas etken qanshama tektiler men túlghalar jýr. Eger qazaq últynyng sana dengeyi sonday sarames kýide bolsa, onda keshegi sammitting qújattaryn qalay toltyrdy. Mәsele, sol ziyalylardyng memlekettik jәne últtyq mýdde túrghysynan últtyq sana dengeyindegi maghynagha ie boluynda.

Búl retten alghanda, últtyq sanany ydyratudyng ózi - memlekettik sayasatqa ainalyp otyrghan qazirgi jaghdayda, ziyaly qauymnyng quatty kýsh retinde sezilmeui zandy. Qazir memlekettik qúrylymda, iydeologiyalyq basshylyq ta, mekemelerde túlgha joq, tek oryndaushy ghana bar. Búl, әsirese, ghylymiy-kórkem oy salasynda erekshe seziledi. Qazir memleket -  bir jaqta, ziyaly qauym ekinshi jaqta, arasy alshaqtap ketti. Soghan qaraghanda ekeuining oiy eki jaqqa ketkeni anyq. Dәbirlerding kimmen birge ekenin, qaydam, al ziyalylar qauymy jaqsy-jamandy, tabysty-tabyssyz, ýmitti-ýmitsiz, qadirli-qadirsiz halde últymen birge kýn keship jatyr. Bile-bilsek, ziyalylar taghdyry - qogham taghdyry.

-  Qazir jalpy júrttyng arasynda ziyaly qauymgha degen kónil tolmastyq baryn jasyrmayyq. Ony óziniz de sezesiz. Bir ghana mysal, Alashorda ýkimetining 90 jyldyghy qarsanynda Astanada Alash arystaryna eskertkish salu turaly kóterilgen bastama әli kýnge deyin qaghaz kýiinde qalyp otyr. Biylik ony Astanadan góri Semeyge salghan abzal desti әuelide. Aqyry Semeyde de boy kótergen joq, siyrqúimyshaqtanyp tipti úmytylyp qaldy. Osy bir әdemi bastamany, әsirese, elordanyng jayly ýilerinde túryp, әdemi kóshelerinde alshang basyp jýrgen ziyaly qauym nege dýr etip kóterilip, qolday jónelmedi? Jalpy azat Qazaqstanda Alash ruhynyng úlyqtalmau syry nede?

- Shyndyghynda da búghan ne sebep? Ziyalylargha aqyl salyp, sol qaulynyng jobasyn dayyndaugha úiytqy bolyp, qol qoigha úsynghan E.Qarin men M.Áshimbaev jәne B.Ábdighaliyev sol kezde preziydenttik apparattyng pәrmendi túlghalary bolatyn. Qalay ekeni belgisiz, әiteuir, bir aidyng mólsherinde әlgi qaulynyng mәtinderi mýldem ózgerip, alash iydeyasyna qarsy baghyttaghy baptar qosylyp, qaytyp keldi de otyrdy. Ol úsynys qayta qaraldy. Osynday tasqayaqtyng kesirinen shala jansar qauly bir jyl keshigip shyqty jәne onyng ózi pәrmensiz pәrmen dengeyinde qaldy. Múnyng arty Tәuelsizdik alanyndaghy kenestik tústaghy arabeska siyaqty japsyrma qúimagha, Qasym han men Jәnibek hannyng eskertkishining dauyna úlasty. Tipti alash atyn estigen biylik oryndary jiyryla qalatynday jekkórinishke ainaldy.

Men barlyq sebepterdi qazbalap jatpayyn, ózime jaqyn, ózim qyryq jyl boyy zerttegen últtyq iydeya mәselesine baylanystyra toqtalayyn. Alghashqy núsqasynda bizding de birer sóilemimimiz kirikken suvereniytet turaly mәlimdemede qamtylghan últtyq iydeya bútaqtalyp kelip, 2002 jylghy  jerdi satu turaly zang jobasynan keyin, qazaq memleketi últtyq iydeyadan tolyq qútylyp, massondyq memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip ansaghan tәuelsizdik iydeyasynan naghyp sonshama tez jerindik? Sayasat, ekonomika, qoghamdyq damu degendi bylay qoyghanda, biz ózimizding tәuelsiz iydeyamyzdy qadirley almadyq. Onyng tamyryna búryn balta shabylsa, endi tynaytqyshtyng orynyna satymsaq, pasyq pighylmen kóng tóktik. Ózgesin bylay qoyghanda, túlghalargha bagha bere almadyq. Qalayda ózining jalghan namysy men pighylyn qanaghattandyru ýshin, alash túlghalaryn bútarlap alyp, sol kezdegi kommunistik partiyanyng qayratkerin qayta «somdap», qoldan kósem jasadyq. Tipti: Týrkistan iydeyasy degen ne? Ol Qazaqstannyng tәuelsizdigine kepildik beretin iydeya ma, joq pa? - degen súraqqa tarihshylarymyz tura jauap bermey, betin býrkemelep ótti. Elige kelip, qazaqtyng kóne tarihy saq, ghún, týrkiden emes, ýisin memleketinen bastalady degendi «Qazaqstannyng memlekettik tarihyna» engizuge úmtyldy. Sol iydeyany ótkizu ýshin keshegi alash úrandy azamattardy qoldan jikke bóldi: olardyng qateligi - Týrkistan iyedyasyn bólispedi, ana túlghagha, myna túlghagha qarsy shyqty - desti. Aqyry: qazaqtyng jauy - «Alashorda», Qazaqstan - 1991jyldan bastap qana tәuelsizdik aldy, sodan keyin baryp qazaq memleketining shekarasy bekitildi - dep joghary oqu oryndaryna arnap oqulyqtar jazyldy. Senbeysizder. Al men sonyng tikeley kuәsi bolghanda, qúiqam shymyrlap ketti.

Sonda, 1991 jyly tәuelsizdik jariyalanghanda, onyng tәuelsizdigin tanyghan elu tórt el qanday memleketti, onyng qanday shekarasyn moyyndady? Ol shekara qashan jәne qalay qúryldy, olardyng basynda kim túr edi? Ótken jyly Qazaqstannyng memlekettik shekarasynyng bektilip, avtonomiyaly memleket bolyp jariyalanghanyna 90 jyl toldy. «Odaqtas respublikalardyng kez-kelgen uaqytta derbes memleket retinde bólinip ketuine qúqy bar» - degen bapty kim kenesting konstitusiyasyna kirgizip edi? Áriyne, «Alashorda» ýkimetining kósemderi, onyng ishinde tikeley osy mәselemen ainalysqan Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, Á.Ermekov, H. jәne J.Dosmúhamedovter.

Biz olardy úlyqtap, taldaudyng orynyna, últtyq iydeyany óshirgen, halyqty óz qolymen asharshylyqqa úshyratqan, «kenes ókimeti jolynda býkil qazaq halqyn qúrbandyqqa shalugha dayynbyz» dep raport bergen Isaev, Qúlymbetov, Qúramysov siyaqty kommunisterdi jәne kýni keshe Sәtbaevtin, Bekmahanovtyn, Áuezovting basyn oqqa baylaghan, Qazaqstandaghy ghylymy kommunizm men sayasy ekonomikanyng negizin qalaushy S.Bәiishev siyaqty jaldamaly jalghan ghylymnyng iyelerin madaqtap, Almaty men Astanadan kóshe atyn berip jatyrmyz. Osyndayda, eng bolmasa orystardyng Lysenko men Gorikiyding atyn barlyq jerden alyp tastauynyng sebebine ýnilip, taghylym nege almadyq.

Men «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetining 90  jyldyghy jappay atalmay qalghanda oppozisiyalyq partiyalardyn, sonyng ishinde Á.Bәimenov bauyrymyz basqarghan «Aq jolgha» da ókpemdi aityp edim. Endi qazaq memleketining negizi men shekarasy bekitilgen, býgingi tәuelsizdigimizding tikeley kepili bolyp otyrghan úly oqighanyng atalmay qalghanyna, kimdi kinәlarymdy taghy da bilmey otyrmyn.

Men oppozisioner emespin, qazaq memleketine eshqashanda oppozisioner bolmaymyn, biraq mynaday qasiyetsizdikke tózgim de kelmeydi.

Búl sózding basty týitkili - memleketimizding últsyzdyq iyedyasyn ústanghanynda jatyr. Al onday iydeya bar ma edi. Bar edi. Ol, biz jinaqtap úsynyp, songhy eki jylda tikeley jariyalaugha kóshken BIRTÚTAS ALASh IYDEYaSY.

1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpylqazaqtyq I qúryltay shaqyrylyp, «Alash» partiyasy tarih sahnasyna shyqty. Diny basqarma memlekettik qúrylymnan tys mekeme dep tanyldy. Alashtyng últtyq iydeyasy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.

Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi».

Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әr bir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn.

Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui» kerek, yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.

Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek.

Besinshi, týpki maqsat: ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.

Qazaq elining ózining qoghamdyq damu satysynda tyghyryqqa tirelip, jan dauysy tamaqqa tyghylyp, arpalysqa týsken shaghynda zamanalar tolqyny shygharghan búl iydeyanyng tәuelsiz memleket túsynda ayaqqa taptaluy, shyndyghynda da, ziyalylardyng yqpalsyzdyghyn tanytady.

-  Kóterem siyrdyng kebin kiyip otyrghan qazaq tilining býgingi kýiine biylikpen qatar qazaq ziyalylary da jauapty. Ziyalymyz qanshalyqty tabandy, qanshalyqty qayratker bolsa, biylik te sonshalyqty olarmen sanasatyn jәne soghan say is әreket isteytini qaq. Mәselen, HH ghasyrdyng 20-jyldarynda gýrji oqymystylary bilek tamyryn kesu arqyly Kremliding gýrji tilin janshu sayasatyna tabandy qarsylyq kórsetti. Sóitip Mәskeudi әuelgi rayynan qaytardy. Taptalghan qazaq ruhy men tili ýshin qazaq ziyalysynan býgin múnday erlikti kóre alamaytynymyzgha kóz jetti. Til ýshin ashtyq jariyalaugha úmtylghan aqyn Shahanov ta aqyry biylik aldynda tize býkkendey. Áriyne, biz ziyalylargha ózderine qol júmsasyn deuden aulaqpyz. Biraq últ ýshin qúrban bolu naghyz ziyalylyqtyng belgisi emes pe? Bizde ózi ziyaly qauym qaldy ma?

-  Qazaq últynyng sanaly últtyq damu joly dәl qazirgi tanda toghyz joldyng torauynda túr. Últtyq sanany jongdyng qisynyn naqty sayasatqa ainaldyra bilgen sayasatker Lenin aitqanday, qazaq últy endi búrynghysynsha kómpistikpen halyq assambleyasynyng býrkemelengen kolonizatorlyq, missionerlik qondyrghy iydeologiyasymen ómir sýre almaytyn, al búghan boyyn ýiretken boykýiez, «papasynyng tóbetayy» men massonnyng mantiyasyn kiymese aiyzy qanbaytyn dәbirler últtyq iydeyamen ómir sýrgisi kelmeytin, yaghni, beybit revolusiyanyng aldyndaghy tymyrsyq kýnderdi basynan keshirip otyr. Búl qarama qayshylyq, tipti, «halyqtar dostyghynyng kepili» atandy dep jatqan keshegi sammitte de anyq bayqaldy. Halyqtyng taghdyry senip tapsyrylghan, bir gazetting tauyp taqyryp qoyylghanynday, «qanghybastar men jezókshelerding qatarynda» astanadan  shettetilgen halyq ókilderining sayasattan syrttatyluy sonyng bir dәleli.

Búnyng barlyghy neni tanytady? Jogharyda atap ótkenimdey, bizding tәuelsiz memleketimizde qarama-qarsy baghyttaghy eki últtyq aghymnyng qalyptasqandyghyn anyq anghartady. Ashyghyn aitayyn, memleket halyqtan ajyrap qaldy. Qazir memleket pen halyq basqa: «Memleket tek rettep otyruy kerek. Qalghanyn bazardyng ózi retteydi», - dep ózeuregender, endi birer jyldan song halyqtan mýldem qol ýzip, taghy da sol Lenin aitqanday, «halyq búrynghysynsha ómir sýrgisi kelmeytin, al biyliktegiler búrynghysynsha basqara almaytyn jaghdaygha» dushar bolary anyq. Byltyr ghana boluy mýmkin boljam, biyl, shyndyqqa qaray betin búryp otyr.

Al «jankeshtilik» mәselesine keletin bolsaq, alashtyng azattyghy ýshin qúrban bolghandardyng sany az emes. Ol keshe de boldy, býgin de bar, erteng de bolady. Álihan Bókeyhanovtyng ekeuara әngimede aityp qalghan osynday ókinishin jýzege asyramyn dep tekti tentek Dinshe Ádilev ózin de, tughan aghasyn da, býkil «Alashorda» qayratkerlerin de arandatyp aldy. Búl  - «tegin qúrbandyq». Berniyaz Kýleev, Shәkәrimning úly Qabysh, Butyrkada ózine-ózi qol saldy-mys delinetin sybysy bar Halel Ghabbasov pen Jýsipbek Aymauytov, otyz tórtinshi jyly shahittikke bel bughan Álkey Marghúlan, keshegi Berdibek, býgingi ayauly bir aghamyz... tegin ómirden bas tartugha barghan joq. «Ang shadyryn oq shalar» degendey, Zamanbek pen Altynbek jәne әskery kәsiporyndy úiymdastyrushy, barlaushy polkovnik Ybyraev ta kezdeysoq qúrbandyqtyng qataryna jatpaydy. Janyn shýberkke týiip, shyqpa janym shyqpalap otyrghandar qanshama. Al aqyn Zeynolla Tileujannyng sonau alpys segizinshi jyly aitqan: «Aqyndar qanghyp, jendetter biylep jýrgen el» degen túspalynyng býginge de qatysy bar. Qay memleketting memlekettik qauipsizdigi men qarsy barlauyna, qaruly kýshi men azamattyq qorghanysyna, ekonomikalyq tәuelsizdigine jauap beretin bes birdey ministri shetelding azamattyghyn alyp, alshang basyp jýr? Álgi úiymdasqan qylmyspen, korrupsiyamen kýresetin mekeme qayda, halyqaralyq interpol qayda, ekonomikalyq qylmys polisiyasynyng olargha yrqy jýrmey me, әlde, bizding olarmen baylanysymyz joq pa, joq, súrau salmay otyrmyz ba, nemese súrau salghymyz kelmey me? Áytpese, ózin ózi syilaytyn jәne syilatqysy keletin memleketting múnday qyzmettik beybastaqtyq pen basynugha kónui qalay? Ony kórip otyrghan keyingi ministrler ne istemeydi, nege istemeske, ne istemey jatyr?!. Osylardyng jasaghan qylmysy bir tektes, al olargha qoldanylghan shara men jaza nege eki týrli. Keyde men eluinshi jyldardaghy «Dәrigerler isi» qaytalanyp jatqan joq pa degen de oigha qalamyn. Betin ary qylsyn. Abay aitqanday, «aurudy oilap tapqan Alla, biraq, auyrtqan Alla emes». «Qauping neden bolsa, qater sodan» degen Qúnanbaydyng sózi taghy bar. Búl da qoghamdaghy pikirlerding bir elesi, al ony sayasy sandyraqqa ainaldyrugha bolmaydy. Onyng ar jaghynda... ýrey men haos jatyr. Al osy memlekettik til turaly baghdarlamagha qarsy on mynnan asa qol jiyp, tiyisti jerine jetkizip jýrgen S.Batyrshaúly bastaghan, J.Somjýrekov qostaghan ziyalylar toby Astanda júmys istep jatyr. Búghan Almatydaghy, jergilikti jerdegi ziyalylardy qosynyz. Álihan Bәimenovting «Temirqazyq», Berik Uәly jýrgizetin «Amanat» pikirsayys otauyn, osy «Qazaq alimanaghyn», «Datty», «Svaboda slovany»  alynyz. Búlardyng belgili bir dәrejede  qoghamdyq pikir qalyptastyryp jatqany anyq. Endi tek úiymdasqan is birligi baghdarlamasy qajet.

- Últymyzdyng jartysynan kóbin jalmaghan 32-jylghy ashtyqty genosid dep tanuda qazaq qoghamynyng ózi tútastay bir toqtamgha kele almay otyr. Kelgen kýnning ózinde Aq orda Kremliding aldyna múnday mәseleni býgin erteng qoya almaytyny taghy anyq. Sonda derbes el bola túra ózgening qiyanatynan qyrylghan eki jarym million qazaqtyng qúnyn daulamaudy siz ne dep týsinesiz?

- Siz búghan 1921-1922 jylghy qoldan úiymdastyrylghan, óz azamattary, óz auyly ashtan qyrylyp jatsa da, azyq-týlikti, Araldyng balyghyn Povoljiening mújyqtaryna jibergen, obalyn S.Mendeshev, Á.Áytiyev, Á.Jankeldin kóteruge tiyisti bir milliongha juyq (Qazaqstan ólkelik komiytetining Ortalyq atqaru komiytetine jibergen resmy mәlimeti boyynsha) ashtan qyrylghandardy qosynyz. Sonda da ol esep tolyq týgendelmeydi. Al genosidke keletin bolsaq, ol turaly halyqaralyq zan, belgilengen qúqyq ólshemi, arnauly komissiya bar.  Armyandar jiyrmasynshy ghasyrdaghy armyan -týrik soghysyndaghy jýrgizilgen qyrghyn turaly Týrkiyany sotqa berdi, sony jýzege asyru maqsatynda týrikterge qarsy halyqaralyq pikir qalyptastyrdy, tipti, Nobeli syilyghynyng laureaty, týrik jazushysy Orhan Pamukke sony moyyndattyryp kitap ta jazdyrdy. Balqan týbegi, Baltyq jaghalauy, Ukraina da sonday talappen halyqaralyq qauymdastyqqa shyghyp otyr. Polishanyng preziydenti «Hatyni qasiretin» genosid retinde moyyndatu ýshin oqigha ótken jerge úshyp bara jatqanda úshaq apatynan mert boldy. Ol oqighanyn, shyndyghynda da, kenes ýkimeti tarapynan jasalghan genosidtik arandatu ekenin D.Medvedev resmy týrde moyyndady.

Onday genosidtik sayasattar býgin de býrkemelenip jýrgizilip jatqany qúpiya emes. Qazirgi Aughanstangha, Irakqa, Sheshenstangha qarsy qoldanylyp jatqan sayasat ta sony kózdeydi. Egerde, Niu-Iorktegi «11 qyrkýiek oqighasy» AQSh-tyng qarsy barlau mekemesi әreketining arandatuy bolyp shyqsa, men oghan tanqalmaymyn. Baspasózdegi jariyalanymdar men tәuelsiz komissiyanyng sheshimderi soghan alyp keledi. Áytpese, ortanghy qabattardy kóshirip, ondaghy temir saldaulardy kesip, ghimarat týbirimen qoparylyp týsetindey etip dayyndap qoyghan kim? Tura sol sәtte AQSh-tyn, Reseydin, Angliyanyn, Izrailidin, jalpy europanyng negizgi elderining bir de bir basshysynyng sol kýni óz elderining astanasynda bolmay, strategiyalyq qarular ornalasqan әskery aimaqta jýrgeni qalay? Putin sol kezdegi súhbatynyng birinde, osynday terrorlyq arandatudyng dayyndalyp jatqany turaly Amerikanyng tiyisti oryndaryna eskertilgenin aityp, terrorgha qarsy birigip kýreseyik dep ortaq qimylgha shaqyrghany esimde. Nәtiyjesinde, Irak pen Sheshenstan jermen jeksen boldy. Búl mening dolbarym emes, naqty jariyalanymdar men tergeu men tekseruding nәtiyjesinde jasalghan arnayy komissiyalardyng barshagha jariya etilgen qorytyndylary. Ony joqqa shygharyp esh bir elding basshysy әzirshe mәlimdeme jasaghan joq. Demek, shyndyq bolghany-ghoy.

Al osynday dengeyde mәsele kótere alatyn arnayy komissiya qúrylyp, búrynghy kompartiyanyn, qazirgi preziydentting arhiyvine rúqsat alynsa: «Goloshekin joldastyng josparyn tolyq qoldaymyn», - degen Stalinning búryshtamasynan bastap, ne bir qúiqa shymyrlatar derekter men qaulylargha, núsqaulargha jolygharyna men tolyq senemin. Sonyng ishinde: «Qazaqstanda kollektivtendiru men konfiskasiyany biyldan qalmay shúghyl jýrgizu kerek. Ol ýshin «Alashordashylardy» jappay tútqyndau qajet. Búl sayasy nauqandy kedergisiz jýrgizuge tikeley jaghday jasaydy» degen «asa qúpiya» «domalaq aryz» da aldynyzdan shyghatyny anyq. Sonda, «alashtyng qoldan jasalghan kóseminin» «Alash» qayratkerlerin ústap bergeni әshkerelenedi, jalghan «alashordashyldyn» beti ashylady. Genosidting de dәleli tabylady. Keyde, sony biletin «kósemshilder» preziydenttik arhivti әdeyi ashqyzbay otyrghanday  әser qaldyrady.

- 37-jyldary Resey týrmelerinde atylghan, asylghan qazaq ziyalylarynyng sýiegin izdeu 90-jyldardyng basynda qolgha alynyp, sonyng nәtiyjesinde keybir Alash arystarynyng sýiegi elge әkelindi. Jalpy osy jyldary últtyq sana silkinip edi. Al qazir qalyng úiqygha qayta ketip, taz keypimizge taghy týskendeymiz. Arystardyng jat jerde qalghan sýiegi men keybirining órtengen sýiegining kýlin әkeludi qayta janghyrtugha ne kedergi? Álde onyng qajeti joq pa?

- Mening oiymsha, kenestik jazalau sayasaty túsynda jappay atylghan Á.Bókeyhanovtyn, J.Aymauytovtyn, H.Ghabbasovtyn, Gh.Múratbaevtin, T.Rysúlovtyn, S.Sәduaqasovtyn, N.Núrmaqovtyn, tipti M.Shoqaydyng  sýiekterin, ne kýlin elge әkeluge sayasy kedergi joq dep esepteymin. Ol ýshin bir adam sonyng sonyna týsip, tiyanaqty enbek etui tiyis. Mysaly, belgili qogham qayratkeri Sabyr Qasymov Smaghúl Sәduaqasovtyng kýli salynghan kýldikti Otanyna qayyryp, Astanada ruhyna taghzym jasatty. Endi osy orayda ananyng sýiegi qayda, mynanyng sýiegin nege әkelmedi, onyng enbegi anadan artyq edi, anau anda jerlenuge tiyisti, mynau mynda jerlenuge tiyisti dep «qandy qyzdyrmay», ortaq últtyq panteon mәselesin sheship, sabyrmen әruaqtardyng songhy paryzyn ótese layyqty bolar edi. Reseyding Ghylym akademiyasy arqyly Keyki batyrdyng bassýiegin de aldyrudyng reti bar. Al Kensesarynyng bassýiegining mәselesi qiyn. Ony tek preziydentterding kelisimi dәrejesinde ghana sheshuge bolady. Búghan sol bassýiekti izdestiru kezindegi jinaqtaghan tәjiriybe mening kózimdi jetkizdi.

- Kenesarynyng bas sýiegi turaly týrli boljamdar bar. Anda deydi. Múnda deydi. Eger bar bolsa, nege ony taba almay jatyrmyz? Osy biz túlypqa mónirep jýrgen joqpyz ba?

- Men búl súraqqa on jyldan beri әr qyrynan jauap berip kelemin. Sondyqtan da bәrine ortaq dayyndap qoyghan pikirimdi qaytalap ketsem, aiyp etpe. Bizde bir qazaqy minez bar. Bir isti batalasyp bastaymyz da, sonynan bas basymyzgha ketemiz. Bizge nәtiyje taban astynda kerek. Ghylymda onday onay olja bolmaydy. Kenesarynyng bas sýiegin izdep tabu ýshin ýsh adamnan top qúrylyp, men onyng ghylymy jetekshisi boldym. Biz Moskva men Leningradtyng arhivterinde Qayrat Satybaldiyevting demeushiligimen ýsh ay júmys istedik. Sol joly 64 ghylymy mekemenin, arhivterdin, kóne kitaphanalardyng qorlarymen tanystyq. Reseyde 38600 bas sýiek bar. Men sonyng 33 000-nyng pasportyn kórdim. Endi qalghan 5600-dey bas sýiek bar. Olar Reseyding Áskery medisina akademiyasynyn, Federalidyq qauipsizdik komiytetinin, Ishki ister ministrligining laboratoriyalarynda. Oghan eki elding preziydentteri men jogharyda atalghan mekemelerding kelisimi arqyly ghana barmasa, basqa jol joq. Sol bas sýiekting shamamen qay jerde ekenin de aitugha bolady. Biraq naqty fakti bolmaghannan keyin onyng bәri bos sóz. Osydan eki-ýsh jyl búryn "Kenesarynyng bas sýiegin men kórdim, ol pәlenbay jerde jatyr" dep bәlenbay degen akademik aitypty degendi de" «Ekspress K» degen gazetten oqydyq. Biraq, sonyng izine týsip, әdeyi  izdestirgende bәri de ótirik bolyp shyqty. Búl mәseleni arandatushylyq dengeyge deyin kóterip, júrtty janyqtyryp jýrgender bar. Mening biletinim, búl sәtin kýtip jatqan sharua jәne taza ghylymy júmys qana emes, memlekettik qauipsizdik komiyteti aralasatyn mәsele. Eger mening erkime salyp, mýmkindik beretin bolsa, zertteu júmysyn Ombydan bastar edim. Ol bas sýiekting 1849 jyly Omby general-gubernatory Gorchakovqa ótkizilgeni anyq, bas sýiekting biraz uaqytqa deyin sonda saqtalghany da belgili. Al endi ol bas sýiekting Mәskeuge qaray sapar «shekkeni ras» bolsa, onda ol kimge joldandy,  qay jerde, qay bekette at auystyrdy, sol arqyly indete otyryp izdestiru kerek. Reseyding ghylymy basylymdarynda "Gorchakovtyng ýiinde kýlsalghysh bolyp túr eken" degen habar basylghan. Odan ózge ashyq derek joq... Men aityp otyrmyn ghoy, janaghy Ermitajda, Kunstkamerada tirkelgen bassýiekterding barlyq arhivtik tizimderin qarastyrdyq. Biz ghana emes, múrajaylardyng da, kitaphanalardyng da, laboratoriyalardyng da qyzmetkerleri izdestiru júmysyna tartyldy. Bir iz bolugha tiyisti edi. Al endi osy bas sýiek Qostanaydan nemese Ombydan shyghatyn bolsa, men tang qalmaymyn. Ol da mýmkin. Tek osyghan júmyla jýieli týrde kirisu kerek. Kenesarynyng bas sýiegining qayda jatqandyghyn bizding qauipsizdik komiytetining arnayy bólimindegi adamdar biledi dese, eshqanday tandanudyng jóni joq.

- Al endi, Kenesarynyng bassyz qalghan denesi ne halde? Qyrghyz elinde jatqan hannyng sýiegin elge oralta alamyz ba?

- Sol sýiekting bar-joghyn anyqtap bergen kim jәne ol deneni kim kórdi? Bir-eki jigitting "Qazaq әdebiyetine" shyqqan  maqalasyn oqyghanym bar. Ózi ótirikke beyimdelgen nәrse «ylghy da júmbaq jәne qúpiya» bolyp keledi. Olar Kenesarynyng sýiegin qaydan tapqanyn, qayda kómgenin, qalay әkelgenin, bәrin qúpiya ústaydy. Onyng basyna belgi ornatyp, halyq iygiligine jaratugha mýmkindik jasamasa, ony nemenesine izdegen. Kenesarynyng dene sýiegining tabyluy óte qiyn. Qazaqta kezdeysoqtyq, joly bolghyshtyq degen úghym bar ghoy. Esiktegi Altyn adam da kezdeysoq tabyldy ghoy. Sonday bir jaghdayda ashylyp qaluy mýmkin. Múny da Ombydaghy arhivten bajaylap qarap shyghu kerek. Ýsh-tórt adamdyq túraqty top qúryp, eki-ýsh jyldyq baghdarlama jasap izdese, bas sýiekting sheshimin tabugha bolady. Qaytalap aitamyn, bassyz denening tabyluyna kezdeysoq oqigha ghana kómektese alady. Kezdeysoq derekter de tabylyp qaluy mýmkin. Mysaly, Ombygha bas sýiekti aparghan adam Qalyghúl Gorchakovqa esep bergende, onyng denesin qayda kómgenin aitpay ma? Qyrghyzdyng ýsh bolysy biylikke talasyp, Almatygha kelip, Kenesarynyng bas sýiegi men denesi turaly maghlúmat bergen. Sol esep qayda? Arhivting bir jerinde jatyr. Búnyng bir sәti týsse, orayy kelui mýmkin.

- Siz qazaq dalasyna qasiret әkelgen Semey poligony ornalasqan Abyralynyng irgesinde tuyp óstiniz. Tym bolmasa siz poligonnan shәit bolghan jәne onyng zardabyn әli kýnge tartyp kele jatqan milliondaghan jerlesteriniz ýshin ashyq týrde býkil әlem qúlaghdar bolatynday etip Kremliden nege tólem talap etpeysiz?

- Siz mening kópten aitqym kelip, әdeptilik saqtap jýrgen bir shyndyghymdy qozghap túrsyz. Ol osy poligondaghy synaqty toqtatugha baylanysty «Semey-Nevada» qozghalysynyng bastalu tarihy. Búl turaly syily aghamyzdyng biri Ghabbas Qabyshúly Oljasty jerden alyp, jerge salghan, orys, qazaq tilinde jýieli jәne naqty qaralaghan, tipti, mazaq etkenge para-par maqalasy ýzbey jariyalanyp keledi. Poligondy jabu mәselesin sol kezdegi Semey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Keshirim Boztaev birinshi bop kóterdi, KPSS Ortalyq komiytetine qarsylyq bildirdi. Oljas ataq-danq ýshin joldan kirisip, qaghyp әketti - deydi. Sol kezde jazushylar odaghynda qyzmet etip jýrgen aghamyzgha múnday birbetkeylik tanytuynyng sebebin týsinbedim. Keshirim Boztaevti men de bilemin, sәlemimiz týzu bolatyn. Keyin poligonnyng zardabyn jonggha KPSS ortalyq komiyteti tarapynan berilgen tapsyrma boyynsha qyzmet babymen belsene aralasty, tiyisti ýlesin de qosty. Respublika preziydentining jarlyghyn jýzege asyrdy. Demalysqa shyqqan song ol turaly eki kitap jazdy. Derekteri mol, oilasugha túratyn, jazylu mәneri ysylghan qalamgerge tәn shiraq. Orys, qazaq tilinde bir dengeyde jatyq jazu kәsiby qalamgerlerding de qolynan kele bermeydi. Jaraydy, ol avtordyng qabiletine ghana emes, әdeby óndeushining de tәjiriybesine baylanysty shyghar. Alayda sol enbekterde bir-aq sózben «Semey-Nevada» qozghalysy da qolqabys tiygizdi» - dep nemketti atap óte shyghypty. Keshirim aghamyzdyng búl pikirine tang qalyp, osy mәsele turaly oiymdy ózine aitqym kelip jýrgende, dýniyeden ozyp ketti. Áruaqpen aitysatyn emes. Alayda endi búl mәseleni Oljastyng betine qarghys tanbasy etip basqysy kelgen aghamyzdyng maqsaty ne, sony týsinbedim. Ol - kenestik imperiya túsyndaghy alghashqy jәne halyqaralyq dengeydegi halyqtyq qozghalys bolatyn. Búl qozghalystyng әr minuty, әr sózi, әr әreketi qauipsizdik komiytetinin, ortalyq komiytettin, shet el elshilikterinin, әskery attashelerinin, tipti, barlaushylarynyn, qoghamdyq qozghalystarynyng aqparattary men hattamalarynda qattauly túr. Sondyqtan eshkim de ony joqqa shyghara almaydy. Birimizdi birimizge qarsy qoyyp, ózimizdi ózimiz ótirik әshkerelep, qoldan qaraqshy jasaugha nege әuespiz osy?

Múny qazbalap otyrghan sebebim mynaday. 1988 jyly 14-17 mamyr aralyghynda Degeleng men Balapanda eki ret qatarynan jarylghan synaq kezinde aspangha qolqanyng tynysyn buatyn uly gaz jayyldy. Men sol kýnderi poligonnan alpys shaqyrym jerdegi Shaghan auylynda mektep bitirgenimizding jiyrma jyldyq toyyna kelgen bolatynmyn. Áskery dәriger, ol kezde mayor synyptasym Qabyl Kósherbaev Semeydegi «Turist» qonaq ýiin kórsetip, onyng synaqtan ulanghandargha arnalghan auruhanagha ainalghanyn aitty. Auylgha kelgende sәbiyler men qarttardyng qolqasy tarylyp, auyzdarynan aq kóbik aghyp, shetinen shetinep jatty. Toyymyzdyng sony kónil aitugha úlasyp ketti. Almatygha kelisimen Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy Oljas Sýleymenovke kirip, barlyq jaghdaydy týsindirip, pikir bildirip, kómek kórsetuin ótindim. Oilanyp otyrdy da: «Mening sonyma Kolbin men Kamaliydenovting týsip alghanyn bilesin. Kýzge deyin olardyng aryny basylar. Sol kezde esime sal», - dedi. Oljastyng qughyn-sýrgini úzap ketti. Kelesi jyly aqpan aiynda Medeu Sәrsekeev pen Tóken Ibragimovting mýsheltoyyna qatysu ýshin meni Semeyge jiberdi. Eki toydyng arasyndaghy ýzilisti paydalanyp Qarauylgha bardym. Taghy da 14-27 aqpanda eki jarylys qatarynan bolyp, ekeuinen de uly gaz ketken. Audandyq auruhana sәbiyler men qarttargha lyq toly. Taghy da kónil aitugha úlasty. Tókenning toyyna qatysa salyp Almatygha úshtym da, aeroporttan birden jazushylar odaghyna keldim. Oljas saghat on ekide keldi. Shúghyl sharuam barlyghyn aityp em, Oljakeng qaptaghan qabyldaudy kýtip otyrghandargha meni jiberuin ótindi. Synaqty, uly gazdy, auruhanalardy, әskery dәriger dosymnyng kuәligin algha tartyp, egerde shara qoldanbasanyz, men óz taghdyrymdy ózim sheshemin - degen maghynada týsinik jazyp berdim. Ol ózining sýiikti «svolochi» degen sózin auyzyn toltyryp aitty da, dәl qazir shúghyl kirisetinin bildirip, jarty saghattan keyin keluimdi ótindi. Odaqtyng hatshylar Sayyn Múratbekovti, Gennadiy Tolmachevti, Ákim Taraziydi, Úlyqbek Esdәuletti shaqyrtyp jatty. Uaghynda barsam jýris-túrys, kiris-shyghys kóbeyipti. Maghan: «Mәskeudegi tanys әskery úshqysh adammen sóilestim. Asa qauipti mólsherde uly gaz jayylypty. Endi Qazaq SSR Joghary kensting deputat jazushylary atynan Qazaqstan ortalyq komiytetine, SSSR Joghary kenesining deputattary atynan KPSS ortalyq komiytetine ashyq hat jazamyz. Sen seysenbi kýni kel. Qazir demal», - dedi. Júma kýni keshke teledidar arqyly sóilep, jeksenbi kýni synaqqa qarsy mitingi ótkizetinin jariyalady. Birinshi sóz maghan beriluge tiyisti edi. Biraq joldy Baqtajar Mekishev aghamyz aldy. Sóitip, «Semey-Nevada» qozghalysy bastaldy. Men sol qozghalystyng bastaluyna sebepshi bolghanymdy azamattyq isimning biri dep sanaymyn. Al sol jylghy nauryz aiynyng basyndaghy obkomnyng burosynda, sәuir aiyndaghy obkomnyng plenumynda, partiya belsendilerining jinalysynda K.Boztaevtin: «Otanymyzdyng qorghanysy ýshin asa manyzdy әri maqtanyshymyz Semey atom poligonyn jabu turaly bireuler daqpyrt shygharyp, ziyandy pikir taratyp jýr. Sýleymenov degen kim ózi? Bilesizder me? Aqyn kórinedi. Endeshe sonysyn shimaylay bersin. Al biz, semeylikter, poligonnyng eshqanday zardabyn tartyp otyrghamyz joq. Múndaygha jol bermeymiz», - dep sóilegen bolatyn. Búl sózge sol kezdegi obkomnyng buro mýshesi, Oblystyq kәsipodaqtar komiytetining tóraghasy Nyghmetjan Jotabaev pen Hafiz Mataevti, plenumnyng esebin jazghan «Sosialistik Qazaqstan» gazetining menshikti tilshisi Dәulet Seysenovti kuәgha tarta alamyn. Sonymen qosa jabyq hattamanyng kóshirmesi de soghan dәlel. Keshirim aghamyz ózining búl betinen SSSR Joghary Kenesining deputattary atynan kelgen komissiyanyng júmysynan keyin ghana bas tartty. Al jiyrma ekinshi aqpan kýngi Oljastyng dýmpuinen song Qazaqstan men KPSS ortalyq komiyteti esep súratqany anyq. Áskeriyler jazyp bergen ol anyqtamany Obkomnyng birinshi hatshysynyng qarsylyghy retinde qabyldaugha bolmaydy. Ol hatty súratqan adamdardyng da aty, hattardyng joldanghan mәtinderining mazmúndary belgili.

Mine, onyng shyndyghy osynday. Sol qozghalystyng ekpinimen poligon jabyldy. Sol qozghalystyng yqpalymen poligonnan zardap shekken semeylikter tiyisti zeynetaqy aldy. Sol poligonnyng zardabyna baylanysty alghan túraqty zeynetaqy qiyn zamanda olardyng ózegin jalghady. Al óz basyma kelsem, júbayymyz ekeumiz aqyldasyp otyryp, sol zeynetaqyny almaugha kelistik. Qasiretti emip kýn kórmeyik destik. Endi Resey etegin de ústatpaydy. Olardan Azghyr men Bayqonyrdaghy protondardyng zardapaqysyn alugha qol jetkizsek, sonyng ózi ýlken mәrtebe bolar edi.

- Sayasatker Erlan Qarin «Qazaq alimanaghyna» bergen súhbatynda býgingi biylik dәlizinde jýrgen sheneunikterding 20 payyzy ghana últqa jany ashidy degen pikir bildirip edi. Sonda últtyq hәm memlekettikshildik sana iyisi múrnyna da barmaghan 80 payyz sheneunikpen qay biyikke shyghamyz? Jalpy Qazaqstan últtyq kadr dayyndauda jetistikke jetti dep aita alamyz ba?

- Men, jaqsy maghynasynda, budjetten qarjylandyrylatyn, ózderi tikeley tabys tappaytyn  qyzmetkerlerdi, onyng ishinde, ózim de bar, mәdeny jataqtar dep ýshke bólemin. 1. Adal jataqtar. 2. Alayaq jataqtar. 3. Aram jataqtar. Egerde osylardyng 20 payyzy aldynghy toptyng qataryna jatsa, onda memleket - memleket bolyp qalady - dep esepteytinmin. Ókinishke qaray, birinshi toptaghylardan ekinshi top, ekinshi toptaghylardan ýshinshi toptaghylar basym bop ketti me dep kýdiktenetinmin. Basqaru apparatynyng ishki qyryn biletin Erlan aitsa, bilip aitqany ghoy. Onda әli de ýmit bar eken. Búl men ýshin jaqsy janalyq.

Al memlekettik qyzmetkerlerdi dayyndaytyn qyzmet akademiyasy men «Bolashaq» baghdarlamasyndaghylardyng memleketke ne payda, qanday tynys әkelip jatqanyn bilmeymin. Múnday tәjiriybeni HÝIII -HIH ghasyrlarda Resey qoldanghan. Pushkin oqityn liysey de solardyng biri. Olar tarihta «Arhiv jýgirmekteri» (Dety arhiva) degen atpen qaldy. Óitkeni әlgilerding barlyghy birden týrli mekemelerding arhiyvin retteuge jiberildi. Olar bes jyldyng ishinde Reseyding tarihy men ishki-syrtqy baylanystaryna, ekonomikasyna qatysty arhiv derekterin qalpyna keltirip, imperiyanyng sayasi-ekonomikalyq jaghdayyna taldau jasap, qorytyndysyn patshanyng aldyna qoydy. Sóitip jana baghyt jasalyp, bes jyldyng mejesinde әlemdik otarlaushy imperiyanyng qataryna qosyldy. Sonyng birinshi «oljasy» qazaq eli boldy. «Jas týrikter» qozghalysy Týrkiyany Kishi Aziyadaghy әlemdik sayasattyng tútqasyna ainaldyrdy. HH ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynda Pinochet amerikadan bitirip kelgen jeti jigitke elding ekonomikalyq reformasyn tapsyrdy. «Chily jýgirmekteri» (Dety Chili) dep atanghan  studentter alty-jeti jyldyng ishinde Chiliydi Latyn Amerikasyndaghy damushy memleketting dengeyine jetkizdi. Malayziyalyqtar da sonday serpilis jasady. Al bizding «bolashaghymyz» bizge qanday bolashaq syilady? Olar qaghaz ben burokratiyanyng aghymyndaghy salyndygha ainalyp ketip jatqan siyaqty. Múnyng basty sebebi, memleketting joghary oqshantayyndaghy patrondar jiyrma jyldan beri ózara qyzmet auystyryp otyrumen keledi. Olardyng әzirge zeynetke ketpeytini anyq. Endeshe «bolashqtyng jýgirmekterine» de oryn joq. Olar basy artyq mamandar. Ekinshiden, olardyng otandyq ruhyna da kýmәnim bar. Qarasu aghytylmay, kólding taghany tazarmaydy.

- Qúldyq psihologiya sanasy men sýiegine singen qazirgi sary tisti kommunist ziyalydan kóp jas kýder ýzgendey. Endigi jana zamanda, azat qoghamda qalyptasatyn qazaq ziyalysynyng bet-beynesi qanday bolu kerek?

-  Áleumettik tendik - adamzattyng mәngilik armany. Júmaq ta, kommunizm de sonyng elesi. Peyishte aqyrettik jamylghynnan basqa eshtene ózine tiyesili bolmaydy. Tamaq ta, kiyim de, kólik te, aqsha da qajet emes, tek jan men ruh tazalyghy ghana maqsat, iamnyng - ólshem, ar bezbeni bolmaq. Shәkәrimning «Bilimning maqsaty ar ghylymyn iygeru» deytini de sondyqtan. Bolishevikter kommunizmge úiymdasyp jetkisi keldi. Al qazirgiler sol әleumettik peyishti jeke-jeke, ózining qara basy ýshin izdep jýr. Toqsanynshy  - eki myng onynshy jyldardyng arasyndaghy alypsatarlar men bayshykeshterding bózókpeleri qoghamgha da, últqa da, memleketke de, tipti, әke-sheshesine de qayyrymsyz, ózimshil, qolynan týk kelmeytin aramtamaqtar men bosbelbeu bolyp, aq terek siyaqty ózegi shirip ósti. Olardyng japyraghy qazir jayqalyp túrghanymen, endi sola beredi. Qypyghyn shashqannan basqa qyr kórsetuge dәrmensiz. Ony ziyalylardyng sypyryndysy dese bolady. Al sol qiyn jyldary arapalysyp ósip, jantalasyp qoghamnyng jaghasyna jarmasqandar әli de qabiletin joymaydy. Tayau on jylda sol tasqayaqtardyng yqpaly saqtalady. Al últtyq mýdde ýshin kýres jolyn bastaghan, belgili bir dәrejede bedel jinap, memlekettik qyzmetke ilingen, dәmin tatqan, qazir auyzymen oraq oryp, esi kete lauazymdynyng kónilin tabugha úmtylyp, alashapqyn men alasapyrannyng arasynda tyzaqtaghan, ózining naqty kózqarasy men kәsibi joq, azdaghan nәpaqasy ýshin jan alyp, jan beretin ziyalylar, yaghni, «jorgha Júmabaylar» әli de jiyrma jyl «shyndyqtyng betin boyaydy» (Abay). Búlar týbinde auysyp tynatyn biylik túsynda da sabyndanyp túryp qaluy mýmkin. Toqyraudy da, jalghan biylikti de, meleketti de qúldyraugha әkeletin, eng qauipti psiholgiyany qalyptastyratyn ziyaly qabat, aram bezder, «mayysqaq Qarataylar». Ókinishtisi, olardy dәl qazir sylyp tastaytyn hirurg joq. Hirurgting oryny bar, bos ta emes, biraq sol aram bezderding arqasynda ómir sýretin may qabaty siyaqty, olar da solardyng ýstinen kórektenip otyr. Al ajyratyp kór endi.

Quanyshtysy, tәuelsizdikting ashy da tәtti dәmin biletin, әleumettik tendikti ansaytyn, jer ortaq, yrys ortaq, namys ortaq, til ortaq, dil ortaq, dil ortaq, ghylym iygilikti bolsyn dep oilaytyn, alayda biylikten de, baylyqtan da tysqary, tek múqtajdyqpen ómir sýrip jatqan orta buyn men jana buynnyng siniri siyaqty ziyalylardyng auqymy basym jәne olardyng mýddeleri de birtútas. Qogham men ekonomika, ómir men әleumettik shyndyq týbi olardy ekshep otyryp, biylikting tútqasyn ústatady. Óitkeni, aldynghy qabattar búrynghysynsha basyna almaytynday, keyingi tolqyn búrynghysynsha basyndyra almaytynday qoghamdyq, ekonmikalyq, últtyq qayshylyqqa tap bolady. Mine, qazaq qoghamynyng naghyz shyndyghy sol kezde ashylady. Tekti de sanaly ziyaly qauym, mine, sol tústa qajet. Sol qayshylyqty sheshe alatynday ziyaly qauym men  túlghany tәrbiyelep, tanday almasaq, onda, shynymen qúrdymgha ketkenimiz. Ol túlgha alash iydeyasyn jýzege asyratynday, ziyalylardyng oiyn biriktirip, últtyq qozghalys dәrejesindegi quatty kýshke ainaldyratynday dengeyge jetui tiyis. Men, qazirgi sayasy partiyalardyng bir de bireui osy mәselelerdi sheshuge qabiletti dep eseptemeymin. Týpting týbinde aghymy basqa  jana bir qozghalys ómirge keledi, sol qozghalystyng basynda kim túrsa, halyq kýshi soghan audady dep esepteymin.

- Býgin siz moyyndaytyn nemese kónilinizden shyghatyn boyynan ziyalylyq bayqalatyn bes jas últshyldyng atyn atap, týsin týstep beresiz be?

- Últshyldyq  - imperiyalyq óktemdikke, bir últtyng ózge últty ezip, qanauynan tuyndaytyn, Lenin aitqanday, últtyq-burjuaziyanyng ishinde tuyp, halyqtyq sypat alatyn kýres jaghdayynda tuyndaydy. Imperiyalyq biyleushi últtan ózining últtyq mýddesin oryndaudy talap etken azamatty -  últshyl dep ataydy. Al qazaq memleketi tәuelsiz ómir sýrip otyrghanda, qay qazaqty últshyl dep bólip tastaysyn. Qoghamdyq qúrylymgha, memlekettik biylikke, jekelegen mәselege, mysaly jerdi menshikke beru kerek pe, joq pa degen saualgha oray, jeke túlghagha qatysty әr týrli kózqaras boluy mýmkin. Ol sayasy partiyalar, úiymdar, qozghalystar, toptar, túlghalar arqyly jýzege asady. Egerde Qazaqstanda últshyldyq bar dep esepteytin bolsaq, onda qazaq últynyng tolyq tәuelsizdikke qoly jetpegeni, bizdi ózge últ ókilderi, mysaly halyq assambleyasy biylep otyr dep esepteu kerek. Sondyqtan da qazaq memleketinde qazaq memlekettigining mýddesin kózdegen patriottar bar ma degen oryndy shyghar. Óz basym, tәuelsiz qazaq memleketine qarsy eshqashanda qarsy shyqpaymyn, kerisinshe, sol memleketting nyghangyna barynsha kýsh salamyn. Al uaqytsha biylikte otyrghandardyng memleket mýddesine, últ múqtajyna, әleumettik tendigine núqsan keltiretin qate sheshimderine qarsy pikir bildiremin. Múny últshyldyq emes, patriottyq paryzym dep esepteymin. Onday azamattar qazirgi qazaq qauymynyng jetpis payyzyn qamtidy. Tek olardyng basyn biriktiretin jәne senimdi qozghalys pen túlgha ghana jetpey túr. Men sonday túlghalardy izdep jýrmin. En salyp qoyghandarym da bar. Kýnderding kýninde onday qayratker men qozghalysty halyqtyng ózi ekshep shygharady. Men búghan anyq senemin. Jalpygha ortaq halyqtyq mýdde soghan eriksiz mәjbýr etedi. Álgi orta qabattaghy әleumettik tendikke qoly jetpegen jastar sonyng úiytqysyna ainalady.

Mysaly, mening aldymnan ótken studentterimning toqsan payyzy, kezdesu ótkizgen kolledjderdegi shәkirtterding deni (demek jastardyng basym kópshiligi), múqym oralmandar, orta dәrejeli ghylymy ziyalylardyng barlyghy, orta buyndaghy ónerkәsip pen sharuashylyq basshylary, jekelegen kәsipkerlerding de solardyng qatarynan tabylatyny anyq. Berik pen Erlan sonday túlghalar. Al jiyrma besting mólsherindegilerding ishinen ózim biletin Bekjan, Serik,  Esbol, Erbol, Sәbira, Nazymnyng atyn  atay alamyn. Búlar ózining azamattyh ruhyn, azamattyq tarihyn, memlekettik jәne ruhany tәuelsizdigin syilay biletin, syilata biletin memlekettik patriottar. Múnday túlghalar memlekettik qúrylymdarda da bar jәne túlghaly oryndarda da otyr, olar últtyng kóshbasshysy atanu jolyndaghy tәjiriybeden ótip jatyr dep esepteymin. Óitkeni, últtyq túlgha tәrbiyelemegen últ - qúrugha bet alghan últ. Al qazaqty onday mýttәiim kýige týsiruge eshkimning de qúqy joq jәne onday qúqyq eshkimge berilmegen.

- Elding kelesi preziydenti qanday boluy kerek dep oilaysyz?

- Kezinde preziydenttik qyzmet akademiyasynda sayasy sheshendik pәninen dәris berip jýrgende, Resey ghalymdarynyn: bolashaq preziydent qanday qasiyetterge ie boluy tiyis jәne oghan qanday adam kelui mýmkin degen boljamdarymen shәkirtterimdi tanystyryp, sol qorytyndyny saqtap qoyghan edim. Eshkimge belgisiz Putin memleket basyna kelgende, әlgi boljamdy tauyp alyp, salystyrdym. Putinning ómirbayany da, qúpiya әskery qyzmeti de, ómir súru daghdysy da boljammen dәl keldi. Mine,  sayasy boljam dep osyny aitady jәne Resey elitasy keleshek preziydentting kandidaturasyna layyqtap birneshe adamdy astyrtyn dayyndaghan. Ony Boris Elisinning ózi de sol kezde ashyq aitty. Bizde onday úmtylys qylmysqa para-par sanalady. Sonda da, preziydentikke bes ýmitker týsedi. Sonyng ishinde әskery tәrtip pen últtyq ruhty boyyna sinirgen qatang da әdil biylik iyesi keledi dep jorimyn. Elshibey siyaqty elshil demokrat Qazaqstandy jana dengeyge alyp shygha almaydy. Bolashaq preziydent: endi kapitalizmdi sosializmge auystyramyn dep әure bolmaytyn, eng bastysy últtyq reforma jasaugha qabiletti, әleumettik tendik prinsiypin ústanatyn, dekolonizasiyalyq baghytqa, últtyq ruhany tәuelsizdikke qúrylghan últtyq iydeyany úsynatyn, qazaq elin últtyq mýddege úiystyra alatyn, ójet әri qoly taza, jasy qyryq pen elu besting arasyndaghy azamat boluy tiyis. Eng aldymen: búrynghy KPSS-ting ornyna astyrtyn kolonizatorlyq, missionerlik sayasat jýrgizip, biylik qúryp, saylau tendigin búzyp otyrghan halyq assambleyasy siyaqty qúrylymdardy joyyp, etnostardyng partiyalyq jolmen - bir, halyqtyq saylaumen ekinshi ret deputat pen senat saylap, eki jep biyge shyghyp otyrghanyna solardyng ózining kózin jetkizetin, qazaq últynyng qúqyn solarmen tenestire alatynday batyl da baysaldy, derbes tәuelsiz oilau jýiesine ie túlgha boluy tiyis. Týpting týbinde: búrynghy oqshantaydaghy «oqsyz pestondardy»  auystyryp, kәsipkerlerdi yn-shynsyz óz jaghyna shygharyp, halyq mýddesine bet búrghyzatyn, mәseleni naqty qoyyp, naqty nәtiyjege qol jetkizetin, jalghan «jasasyndatpaytyn», bir betti, alashtyng bes nysanasyn sheshuge baghyttalghan shara qoldanatyn adam keledi dep ýmittenemin.

- Últtyq iydeologiyalyq túrghydan boljaghanda aldaghy 10 jylda Qazaqstan qalay ózgeredi?

- Búl ózi óte qauipti әri shetin mәsele. Toqsan birinshi jyly mamyr aiynda, Putchadan ýsh ay búryn, tura osynday súraq qoyghan fransuz tilshisine: memleketting qaruly mekemeleri әskery tónkeriske dayyndalyp jatyr - dep jauap bergem. Sol әiel jurnalist: putchanyng kezinde bir az últtyng ókili osynday pikir bildirgende senbep edim. Sol dúrys shyqty - dep jazypty ózderining baspasózinde. Ol kezde qauipsizdik komiytetining arhiyvinde jýrgendikten, әldeneni anghargham. Jurnalist ayazdyng songhy yzgharynan kóktemning iyisin sezgendey, aldaghy oqighany týisigimen týisinui tiyis.

Búl joly onday kóripkeldik jasaghym kelmeydi. Biz últtyq iydeyany ilgeri damytatyn, ertengi últ taghdyry men tarihyna jauap beretin, ony keler kýnderge jalghaytyn mәdeniyet pen mәdeniyetti ziyalylar dayyndauymyz kerek. Al biz qalyptasqan mәdeniyetti ýzip alugha bet alyp baramyz. 1.Qazirgi dәstýrsiz úrpaq qalyptasyp keledi. Saghyz shaynap otyryp emtihan tapsyrady. Al, búrysh-búryshta emes, tura dәlizde: eki bútyn ashyp jiberip, jaqtaugha shalqaya qalatyn qyzdar men onyng eki bútynyn arasyna ayaghyn tyghyp jiberip, kýilep jatqan úldardyng bes-altauyn ózim ajyratqanym ýshin, búl әngimening aqyry әke-sheshesining aralasuymen ayaqtalghan edi. Sonda sheshesi qyzynyng kózinshe: «Nu, chto je...» - degeni bar. Aqyrynda, múny әkesi týsinip, qyzyna da, әieline de tiym salyp, tyndym etti. IYә, úsaq mәsele. Biraq kórgensiz mәsele. Qazirgi úrpaqtyng sanasyn jaulap bara jatqan «spidtin» naq ózi. Ol - ar, úyatqa, dәstýrge ghana «spiyd» emes, «qazaq», «Qazaqstan» degen sózge jiyirkente qaratatyn merez. 2. Tәuelsiz ghylym joq. Onsyz tәuelsizdik te, ziyaly da, bolashaq ta joq. 3. Qazaq mektepterining oqushylary orys tilinde qabyrgha gazetin shygharady. Orys tilin ýirenu ýshin nemeremizdi qazaq balabaqshasyna beretin boldyq. Demek, mekteptin, bastauysh mektepting últtyq mәiegi úiymaghan. 4. «Saudasy - ar men imany» - dep Abay aitqanday, din - sayasat pen biznesting qúralyna ainaldy. Últtyng óz dinin ózine jiyirkenishti kórsetu ústanymy jýrgizilip otyr (Jana zang jobasy solay deuge negiz qalaydy). 5. Memlekettik Til - memlekettik qoldanymnan shettetilip otyr. Mysal kerek pe? «Kitap shygharudyng qajeti qansha. Ony kim oqidy. Elektrondyq núsqa bar» - deytin aqparat ministri men rektorlar payda boldy. 6. Memleket - óz últynan ajyray bastady. Ekeuining oiy eki basqa. Endi olardyng basy qayta birige me, joq pa? Áy, qaydam.

Kezinde, osydan jiyrma bes jyl búryn Á.Álimjanov: «Ey, Túrsyn! Sen qazaqty rushyldyghy qúrtady deysin. Al men osy: orys tildi qazaq, qazaq tildi qazaq bop bóline me dep qorqamyn. Qala dalany jútyp qoyady. Sonda últsyzdyqtyng kókesi bastalady», - dep edi. Degdarym-ay, sol kýdiging - kýdik kýiinshe qalmay, shyndyqqa ainalyp bara jatyr ma, men sonyng kuәsi bolyp otyrghan joqpyn ba. Mәdeny teksizdikke úshyrap ketken joqpyz ba? - dep qamyghamyn. Shaghynyp otyrghan joq, osylay bir sóilep, oigha qaldyrghym keldi.

- Songhy saual. Preziydentting merzimin úzartu turaly referendumgha kózqarasynyz qalay?

- Nauqan bastalyp ketti. Endi onyng betin qayyru qiyn jәne sózinning uәjining dúrys qabyldanuy da qiyn. Biz yqtaghan jylqy minezdi elmiz ghoy. Bir bet alsaq, aran da toqtata almaydy. Eger maghan salsa, osy referendumgha taghy da mynaday eki mәseleni salugha qosa úsynar edim. Birinshi: jerdi memlekettik menshikke qayta kóshirudi qoldaysyz ba, joq, qarsymysyz? Ekinshi: qazaq tilin memlekettik til retinde jana saylanghan preziydentting qyzmetimen qosa qoldanudy qoldaysyz ba, joq pa? Mine, osy súraqtardyng jauaby arqyly qazaq qauymynyng sayasy kózqarasy men últtyq belsendiligin tolyq anyqtaugha bolady jәne daudyng basy óz-ózinen tynar edi.

Erenghayyp Quatayúly

«Qazaq alimanaghy» jurnaly №06(10)