Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 65318 21 pikir 16 Mausym, 2018 saghat 12:09

Bir shóp bar Arqada kiyikoty, IYiskesen, lapyldaydy kónil oty

 

(Kókemaral hikayasy)
"Jaryqtyq kiyikoty-ay", - dep otyrushy edi, marqúm naghashy sheshem.
Arqada kiyikoty asa qadirli shóp. Kiyikoty dəru bolmaytyn dertting týri kem de kem. Qany tasyghan adam kiyikoty shəyin demdep ishse, birden qan qysymy qalpyna keledi. As qorytu jýiesine de bappen búqtyrylghan kiyikoty shayy myng da bir em. Teri auruymen auyratyndar kiyikotynyng búlauyna týsse, qúlantaza aiyghady. Belsiz qalghan erkek, tósekten suyghan úrghashy kiyikotynyng qymyzyn qúrghatpay ishse, qúshtarlyghy oyanyp, qúmary qayta qozady... Qalghanyn barynsha qysqasha bayandayyn.
....Kino týsirip jýrgende talay qyzyqqa kezigemiz, kenelemiz... Osy jolghy Aqsu Jabaghylydaghy qyzyghymyz kiyikotymen ystalghan IYirsu men Kemerbúlaqtyng qymyzy boldy. IYə, qymyzdy kim ishpeydi, qyzgha kim kóz salmaydy...
Keliser kelispessizder, Almatyda qymyz joq, bolsa - Almaty bazarlarynda satylatyn qymyzdyng dәrejesi shalaptan tómen.
Əlqissa, səuirding sony, mamyrdyng basynda OQO, Týlkibas audanynyng Aqsu Jabaghyly qoryghynyng etegine shatyrymyzdy tigip, shəpkimizdi týzedik (Esimizdi jidyq, týsirilimge əzir boldyq degenim ghoy). Aytary joq, túmsa tabighatyn suretteuge til jetpeytindey ghajap súlu ólke eken, tura Arabiyadan oqyp kelgen moldekender uaghyzdaytyn júmbaqtyng tórine top ete qalghanday boldyq.

Biyik, kórkem taular, appaq qardan dagharaday səlde oraghan molda shyndar. Sol taulardan jylanday iyrelendep, sarqyray aqqan ózen sular. Sauyry qyzyldy-jasyldy gýlmen kómkerilgen qoyanjon jotalar. Əsirese kiyikoty yrghyn. Keshke jaqynghy samalmen qyshqyltym iysi tanau jarghanda, sherli kókireging kýmbirley jóneledi...
Hosh, bir-eki kýnnen keyin jan jaqty sholugha ketken jigitter miynersudyng baklashkesimen qymyz əkele bastady. Almaty bazarlarynyng su qosqan satqyn qymyzynan zərezap bolyp qalghan ghazez basym alghashqyda qomsyna dəmin tatqanym ras. Joq, su qosylmaghan tərizdi, til ýiirip əketip barady. Kiyikotynyng dəmi! Sóitsek, Týlkibas óniri kýbini tek kiyikotymen ystaydy eken. Sodan qatalap kelgen qymyzqorlar ýshin qúday berdi! Azyn-aulaq sutochnyiymyzdy kәnigi alqashtarday songhy tiynyna deyin qaldyrmay qymyzghy salatyn boldyq. Arqanyng qymyzyna qaraghanda taudyng qymyzy juastau keledi. Degenmen kónilge qunaqy jelik bitiruge jarap jatyr. Az kýnde kózimiz núrlanyp, jýzimizge qan jýgirip, kisi bop qaldyq. Kiyikoty qosylghan júpar qymyz qansha ishseng de qan qysymyn kótermeydi. Qymyzgha bógip alghan adam sharshamaydy, júmysty japyryp isteydi. Əsirese Əriby siyaqty sayypqyran jigitterimiz at ýstinde shayqaqtap, ýzengisin taralghysynyng týbinen ýzip jibererdey shirey kerip, jer baspay, aidyndanyp, asqaqtap, aspandap, shyghandap ketti. Kýnine bes at boldyrtady... Úlarbek aqynyng kózinen óleng oqityn kýnge jettik! Qayran aldiyar qymyz-ay, jaryqtyq kiyikoty-ay dep qoyamyn ishtey. Qyrgha shyghyp kiyikoty men bozgýl terip ketken kezimiz de boldy...


Bajaylay bayqasan, tughan elding qyrynda ósken shópting tamyrynan syr tartyp, japyraghyna jyr jazugha bolady. Gýlinen sýigeninning didaryn kóresin...
Kiyikoty da osynday qasiyetti shóp.
Endi osy kiyikoty jayly týigenderime keleyin. Ótken jyly ini dosym, tamasha qalamger Qanaghat Əbilqayyr auylyna aparyp qonaq etti. Qyrgha shyghyp, qymyz iship degendey biraz shalqydyq.Tau ishin kýnirentip ənge bastyq. Qanaghatjannyng da auyly asqaq Alataudyng qoynauyna súghyna irge tepken berekeli-merekeli el eken. Aynala qaraghayly orman, qúlpyrghan kókmaysasy - týrikmenning týkti kilemindey. Kenet kózim kógildir alanqaygha týskeni. Jaqyndap barsam, o, ghajap, kiyikoty! Mynau kiyikoty ghoy desem, jergilikti albandar: "Joq, búl kókemaral", - dep boy bermeydi. Sol sət aqyn Baqyt Bedelhannyng 2000-ynshy jyldary jaryq kórgen "Kókemaral" degen pyshaqtyng qyrynday júp-júqa jyr jinaghy esime týse ketkeni. Búdan keyin daulasyp jatu artyq, "Kókemaral bolsa, kókemaral bolsyn" dep, əlgi kiyikotynyng bir talyn júlyp alyp qúnygha iyiskedim de, tósqaltama sýngittim.
Endi myna qyzyqty qaranyz, kókemaraldy Merkiden (Jambyl oblysy) beri qarayghy júrt (dulattar) kiyikoty deydi eken. Arqadaghy arghyndar da kiyikoty deymiz. Osy jayt meni kədimgidey oigha qaldyrdy. Artynan múnyng syryn angharghanday boldym. Baghzy zamanda arghyndar men dulattar Shudyng boyyn bir jaylaghan ghoy. Kósh joldary da týiisip otyrghan. Tek, Tóle by zamanynda jer dauynda kisi ólimi bolyp, biyler kenesi Shudyng týstik jaghyn - dulattar, teriskeyin - arghyndar jaylasyn dep sheshim etken eken. Ejelden, sodan beri de eki elding tóskeyde maly, tósekte basy qosylyp jatty. Tipti myna Sovet ýkimeti qúlaghansha Jambyl oblysynyng qoyshylary jaylaugha Arqagha shyghatyn. Arqanyng Betpaqpen shektesetin Aqtau, Qyzyltau sovhozdarynyng jastary Moyynqúmnyng jigittermen kókpar tartysatyn. Jaz boyy joldas, qúrby bolyp, əngimeleri jarasyp, bir-birine bauyr basqan qyz-jigitter kelesi jazda saghynysyp kórisip, arty ýilenu toyyna úlasyp jatatyn. Kiyikotynyng arqa júrty men órdegi ýisinge (dulatqa) ortaq boluynyng bir syry osy ghoy dep oilaymyn. Al Alataudan tómen týspeytin alban, suan eli tauda oqshau jatqandyqtan búl ósimdikke kókemaral dep at berip, aidar taghyp jeke atauymen iyelengen siyaqty. Jəne Alatauda kiyik joq, esesine búghy-maral túqymdas januarlar mol. Sol sebepti kókemaral atanghan tərizdi. Qalay desek te, kiyikoty asha túyaqty adal annyng sýiikti asy.

Kiyik jaryqtyq Betpaqtyng susyz shólinen mamyr aiynda ótip, atalghan aidyng 18 men 25-i aralyghynda Arqanyng týstigine iliksimen tólin tógip, laghyn órgizedi. Búl mezgil Arqada "Qúralaydyng salqyny" atalady. Key jylghy "Qúralayda" tap bir aqpandaghyday alay-týley boran soghady. Alayda múnday borandy suyqta kiyikting laghy múz bop qatyp qalmaydy, kerisinshe qatty salqynda tez ayaqtanyp, jýgirip ketedi. Bir jaghynan jas tólge qúrt týspeydi, ekinshiden suyqta tughan qúralaydyng boyynda qysqy suyqqa boy bermeytin immuniytet qalyptasady. Əyteuir tabighat ana bauyryndaghy jandyq bitkendi analyq meyirimimen osylay ebin tauyp jarylqap qoyghan.
Kiyikter Arqadaghy Atasu men Sarysu ózenderining boyyna kep laghyn órgizip jatqanda dýr etip kiyikoty kóteriledi. Jasyl sabaghy jerden səl boy tartyp, býrlenip baryp úsaq, kókshil gýl ashady. Úzaq sýrgin joldan qajyp jetken, onyng ýstine dýniyege úrpaq əkelip hal-kýshi kemip, kýsh quaty azayghan analyq kiyikter Aqtau, Ortau, Qyzyltaudyng taulary men Atasu men Sarysu ózenderining boyyndaghy jana pisken jas kiyikotymen qorektenip əl jiyady, adyr-adyrgha úiysa qalyng ósken kódege jayylyp, tobylghyly jazyqtyng may jusanyn ashylap boyyn bekitedi. Sonan song mamyrdyng ayaghyna taman dýrk kóterilip Qorghaljyn men Qúlanótpesti betke alady. Búl kezdegi kiyik kóshin kóru bir ghaniybet. Úly ýiirlerde bes jýz myngha deyin kiyik bolady. Saghat kýndizgi 11-lerde qalyng kiyik Sarysugha qúlaydy. Kenet qalyng kiyik dýr silkinip, teriskeydi betke alyp jónep beredi. Qalyng ýiirdi mandayy jarqyraghan mýiizi qaraghayday marghasqa teke bastaydy. Qalghany tərtipti sarbazday sonynan eredi. Búl bir keshke deyin tausylyp bitpeytin ghaniybet! Jerding beti əjem órege jayyp tastaytyn kepken irimshiktey kýrenitip qyp-qyzyl bop ketedi, kýnning kózin qop-qong qyzyl shang basady. Jer-kók qyp-qyzyl, qysqasy! Aynalany kiyikting manyramasy kernep túrady. Ómirinizde kiyikting manyramasyn estip kórip pe ediniz?! Búl bir janynda simfoniya bitken jip ese almas úly saryn!
Əlqisa, qyzyl órttey qaptaghan kiyikting sony batar kýnning jalqyn shúghylasyna malynyp kózden ghayyp bolady. Kýnimen kiyik túyaghy dýbirletken Arqanyng qúlan jon qyrlary sabasyna týsedi. Qyrdyng momaqan ómiri qaytadan óz arnasyn tabady. Búl suret qyrkýiek-qazan aiynda taghy da bir mərte qaytalanady. Búl joly jazghytúrghy qyzyl ishik kiygen kiyikterdi tanymay qalasyn. Qyzyly sarygha kóship, tegis aqshulan tartqan; kýngey qazaqtarynda kiyikting aqbókenge ainalatyny osy tús... Erkek laqtaryna túqyl mýiiz shyghyp, qoryqbas tekege ainalghan, úrghashy qúralaylardyng iriligi tushagha bergisiz, tekesi bastap, eshkisi qostap tandary jarqyrap, Betpaqqa qaray manday týzep, jel jetpes jyldamdyqpen manyp bara jatady...
Qazir kiyikting úly kóshi toqtaghan. 1988 jylghy tógilgen geptilden Úlytau dalasynda bir kýnde bir tabyn kiyik (resmy derek boyynsha tórt jýz myn) bir sətte qyrylyp qaldy. Qalghanyna 1990 jyldary beleng alghan qisyq tis, qysyq kóz qytaydyng mýiiz saudasy jetti.
Kiyikpen birge kiyikoty qúrydy. Qazir Sarysu boyynda kiyikoty óspeydi. Kiyikpen birge ketti. Marqúm əjemning "Jaryqtyq kiyikoty-ay", - deytini osy kez edi...
...Ənsheyin, kiyikotyn iyiskegende eske týsip ketkeni...

Erlan Tóleutay

FB paraqshasynan alyndy

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377