Konstitusiya Qazaqstan halqynyng demokratiyalyq memleket qúru niyetin jariya etti. Demokratiya - qozghalys, ýderis. Endeshe demokratiyanyng tarihy taghylymdarynan qorytyndy shygharatyn zerde bolghany abzal. Eldegi  sayasy bastamalardyng demokratiyagha sәikestigin baghalau jalang kórsetkishterdi salystyru arqyly emes, bizding ótken jolymyz ben algha qoyghan maqsattarymyzgha negizdelui tiyis.

Qazaqstanda 20 jyl ishinde Respublika Preziydentin saylau 3 ret ótkizildi. Búl saylaular birde-bir ret túraqtylyqty shayqaltyp, elimizding qauipsizdigine, birtútastyghyna jәne tәuelsizdigine qater tóndirgen joq. Onyng sebebi atalghan qúndylyqtar qazaqstandyqtardyng basym kópshiligi men barlyq jauapty sayasy kýshter tarapynan qoldaugha iye. Saylaular qorytyndylarynyng kóp jaghdayda aldyn-ala belgili ekendigine qaramastan, olar qazaqstandyqtardyng el taghdyry ýshin jauapkershilik alugha dayyndyghy men erik-jigerin pash etti. Preziydenttikke kezekti saylau 2012 jyldyng ayaghyna qaray ótui tiyis bolatyn.

Konstitusiya Qazaqstan halqynyng demokratiyalyq memleket qúru niyetin jariya etti. Demokratiya - qozghalys, ýderis. Endeshe demokratiyanyng tarihy taghylymdarynan qorytyndy shygharatyn zerde bolghany abzal. Eldegi  sayasy bastamalardyng demokratiyagha sәikestigin baghalau jalang kórsetkishterdi salystyru arqyly emes, bizding ótken jolymyz ben algha qoyghan maqsattarymyzgha negizdelui tiyis.

Qazaqstanda 20 jyl ishinde Respublika Preziydentin saylau 3 ret ótkizildi. Búl saylaular birde-bir ret túraqtylyqty shayqaltyp, elimizding qauipsizdigine, birtútastyghyna jәne tәuelsizdigine qater tóndirgen joq. Onyng sebebi atalghan qúndylyqtar qazaqstandyqtardyng basym kópshiligi men barlyq jauapty sayasy kýshter tarapynan qoldaugha iye. Saylaular qorytyndylarynyng kóp jaghdayda aldyn-ala belgili ekendigine qaramastan, olar qazaqstandyqtardyng el taghdyry ýshin jauapkershilik alugha dayyndyghy men erik-jigerin pash etti. Preziydenttikke kezekti saylau 2012 jyldyng ayaghyna qaray ótui tiyis bolatyn.

Biraq ótken jyldyng sonyna taman elde bastamashyl top payda bolyp, referendum arqyly Elbasy ókilettigin 10 jylgha úzartpaq boldy. Búl bastamany Preziydentting óz Jarlyghymen qabyldamay tastaghanyna qaramastan Parlament birauyzdan qoldap, keyinirek  Konstitusiyagha sәikes kelmeydi dep tanylghan  sheshimin shyghardy. Biylghy jyldyng 31 qantarynda Qazaqstan halqyna Ýndeu arnaghan Preziydent Núrsúltan Nazarbaev referendumdy qoldamaytyndyghyn jәne preziydenttik ókilettigining 2 jylgha qysqaratyndyghyna qaramastan, merziminen búryn preziydenttik saylau ótkizudi úsynatyndyghyn mәlimdedi. Al 2 aqpan kýni Qazaqstan Parlamentining qos palatasy Preziydentting kezekten tys saylau ótkizu turaly úsynysyn birauyzdan maqúldady.

Qazaqstan Respublikasynyng kezekten tys saylauy 2011 jyldyng sәuir aiynyng 3-i bolyp belgilendi. Respublika Preziydentin saylau azamattardyng óz otanynyng ózekti mәselelerin talqylauynyng eng jogharghy formasy bolyp tabylady. Sonday-aq saylaushylar oi-pikirlerining memlekettik sayasatty jasauda eskeriletindigining de manyzy zor. Býgingi aityp otyrghan kózqaras-oylarymdy da kóp saylaushynyng birining pikiri dep sanaularynyzgha bolady.

1. «Taghylymdy dәris»

Halyqaralyq dengeydegi әrtýrli iri jiyn-forumdardy joghary dengeyde úiymdastyra alyp, óz elining imidjin halyqaralyq dengeyge say kóteruge úmtylyp otyrghan Qazaqstandy halyqaralyq standarttargha say emes sayasy nauqan - Preziydentting ókilettigin referendum arqyly 10 jylgha úzarta saludan qúday saqtap qaldy. Halyqaralyq qújattarda saylau údayy, túraqty boluy kerektigi taygha tanba basqanday aiqyn aitylghan. Preziydentting atyn qalqan etip alyp, qoldaryn jyly sugha malyp otyra berudi ansaghan biylikting әrtýrli tarmaqtarynda otyrghandar referendum ótkizu iydeyasyn saylaushylargha qúptata aldy. 5 millionnan astam saylaushy referendum ótkizu kerek dep sheshti. Osy halyqtyq avtograftardy sanaugha baylanysty «qosyp jiberdi», «búrmalandy» dep ýlken qarsylyq aksiyalary ótkizilgen joq. Tym әlsiz shyqqan jekelegen basylymdar men jekelegen adamdardyng qarsylyq dauystary bolmasa, basy artyq dau-damay, danghazalyq bolghan joq. Tipti olardyng ózi Preziydentting referendum bolmay, saylau bolghan kýnde de útyp shyghatynyna kýmәn keltire almady. Qalay bolghanda da 5 million eseptespeuge bolmaytyn san edi.

Halyqtyng basym kópshiligi «osy kýnimizge de zar bolyp qalmasaq, jaraydy» dep qazirgi jaghdaygha shýkirshilik etedi. Biylik tarapynan túrghyndardyng qarsylyq kórsetuge beyil bóligin tynyshtandyratyn sheshimder de qabyldanyp jatqanyn joqqa shygharugha bolmaydy. 13600 otbasyn qanaghattandyratyn túrgyndardyng ýlesimen salynyp jatqan ýilerding qúrylysyn ayaqtaugha uәde berildi. Ipotekalyq qyzmetti paydalanushylardyng mýddesine jauap bere alatyn ipotektik nesie jәne qarjy qyzmetining tútynushylar qúqyn qorghaytyn zannamagha ózgerister engizilmek. Ótken jyly shaghyn jәne orta biznesti qoldaytyn birqatar әreketter de jasaldy. Biylik sonday-aq tiyisti kәsiporyndarda jalaqyny kóteru men әleumettik kepildikterdi jaqsartu baghytynda sharalar qabyldattyruda iri biznes ókilderimen de kelise alady dep oilaymyn. Kóp jәit bizding qoghamymyzdyng mentaliyteti men sayasy mәdeniyetine kelip tireledi. Mәselen qazaqstandyqtardyng әjәptәuir bóligi ózderining materialdyq jәne әleumettik-túrmystyq jaghdaylaryn jaqsartuda memleketten údayy qayyrymdylyqtar kýtedi. Búl óz kezeginde azamattyq sananyng damuyn tejeydi. Múnday adamdargha, olardyng pikirinshe, salystyrmaly týrde alghandaghy uayym-qayghysyz tirshilik etuin búzuy mýmkin auqymdy ózgeristerding qajeti joq. Songhy kezde jekelegen sheneunikterding júmysyna kónili tolmaghan adamdar «Núr Otan» HDP qúrylymdaryna ózderining problemalaryn sheshu ýshin baratyn boldy. Aynalyp kelgende, memleket tarapynan bolsyn, «Núr Otan» tarapynan bolsyn barlyghy Preziydent retinde de, osy partiyanyng kóshbasshysy retinde de Núrsúltan Nazarbaevqa kelip tireledi.

Halyq Preziydentting jyl sayynghy Joldaularynan da sayasy baghyttaghy ózgeristerdi emes, әleumettik baghyttaghy jaqsylyqtardy kóp kýtetin boldy. Biylik halyqty osyghan daghdylandyrdy. Biylghy Joldauda da Preziydent Ýkimetke kópting kókeyinde jýrgen halyqty enbekke tartu, túrghyn ýy jәne kommunaldyq sharuashylyq jәne auyzsu mәseleleri boyynsha baghdarlamalar әzirleuge tapsyrma berdi. Bylayynsha aitqanda, Ýkimet ózi-aq atqara berui tiyis aghymdaghy júmystargha bel sheshe kirisuine Elbasydan batasyn aldy. Onyng syrtynda bilim, ghylym, densaulyq saqtau salasyna da nazar audaryldy. Bizding «últshyldarymyzdyn» jýregine jaghatyn til mәselesi de oryndaluy ýshin merzimderi belgilengen naqtylyq sipatqa ie bolyp Joldaudan óz kórinisin tapty.

11-aqpan kýni preziydenttik saylaugha Núrsúltan Nazarbaevty kandidat retinde úsynghan «Núr Otan» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasynyng kezekti H111 sezinde de Joldauda qamtylghan jana әleumettik sayasat mәselesine taghy bir toqtaldy. Auyl sharuashylyghyn damytu, shaghyn jәne orta biznesti qoldaudy odan әri jalghastyru, túrghyn ýy jәne túrmysty jaqsartu taghy basqa da әleumetting iygiligine qyzmet etetin mindetter turaly tiyisti memlekettik organdargha tapsyrmalar jýktedi. Osynyng bәri Preziydentting óz auzynan shyqqandyqtan da, biylikting basqa tarmaghynda otyrghandar múnyng bәri tek Preziydentting arqasynda ghana jasalyp jatyr degen uaghyzdarynyng arqasynda qazir qoghamda Preziydentten jaqsylyqtar kýtushilerding sany meylinshe kóbeygeni anyq.

Qoghamda mәseleni tereng týsinushilikke úmtylu joq. Mәseleni baghamdaugha tek qana proseduralyq túrghydan kelu basym. Referendum bola ma, bolmay ma? Saylauda Preziydentke basty ýmitkerden ózgelerge talghajau etuge qansha payyz bólip beredi eken? (Ókinishke qaray, qoghamda saylau әdil ótip, dauys berudi halyq sheshedi degen úghym joq. Saylau komissiyalary әkimderding tapsyrmalaryn oryndap, kimge qansha dauys beretinin solar sheshedi degen úghym halyqtyng boyyna әbden sinip qalghan.)  Parlamentti tarata ma, taratpay ma? Ýkimet auysa ma, auyspay ma? Barlyghyn tek jalghyz ghana biylikke kelumen, kim qanday kreslogha baryp qonjiyatyndyghymen ghana ólsheu etek alyp túr. Mәsele tek qana osynda emes, menimshe. Bir parlament kelip, taghy bir sonday parlament keluinen ne ózgeredi? Bir Ýkimetti kelesi Ýkimetting auystyrylghanynan ne ózgeredi? Qazaqstangha tereng sayasy ózgeristerding jasalu qajet ekenin týsinushiler qatary qoghamda aitarlyqtay kóbeyip jatqany bayqalmaydy. Qazaqstanda sayasy dәstýr qalyptastyrugha úmtylys az. Nemese әrkim ózining ishki tanym-týisikterin senzuramen ústap, ishki kónil-kýiin syrtqa shygharudy dogharghan. Preziydentti jappay qoldau sayasaty asyra silteu formasyna úlasyp bara jatyr. Preziydentsiz atar tan, shyghar kýn joq, ol bolmasa qúrdymgha ketetin siyaqtymyz. Jamandar maqtasa, jaqsylardyng jaghasy jyrtylghansha maqtaydy deytin be edi. XX1-ghasyrda jeke basqa tabynushylyq týgili, sol jolgha baghyttalghan azdaghan tendensiyanyng ózi ersi, aqylgha qonbaytynyn úqpaudan artyq sayasy mәdeniyetsizdik bolu mýmkin emes. Al eger osyny úgha otyryp, Preziydent manyndaghylar osynday baghyt ústasa, onda búlar Preziydentke dos emes nemese olardyng dostyghy qastyqpen para-par. Barlyq jaqsylyqtar men barlyq jamandyqtar ýshin bir adamdy ghana jauapty ghyp qong qoghamda qazirgi tanda tarih aldynda, bolashaq úrpaq aldynda jauapkershilik alatyn sayasy kýsh, sayasy elita joq degen úghymdy qalyptastyrady.

Maghan referendum ótkizbeu turaly sheshim qabyldaghan Elbasy dәl osyghan alandaytyn siyaqty әser etti. Men ýshin Memleket basshysynyng halyqqa arnaghan Ýndeuindegi basqa sózderi bir tóbe, al myna sózderi bir tóbe bolyp kórindi. «Mәselening ekinshi qyry, men Elbasy jәne Konstitusiyanyng kepili retinde bolashaq sayasatkerlerge janylys baghyt silteytin iske jol bere almaymyn». Men Elbasynyng jalpy jastargha, jas úrpaqqa arnaghan qaghidaly sózderin oqyp jýrmin. Biraq bolashaq sayasatkerlerge dep aitqan sózin estimeppin. Mýmkin Últ kóshbasshysy ózinen keyin el basqaru tizginin qolgha alatyn jas sayasatkerler tolqynyn tәrbiyeleuge den qoya bastaghan shyghar. Óz basym Preziydentke shyn jýrekten myqty densaulyq, úzaq ghúmyr tileymin. Sonymen qatar aldaghy 5-10 jylda elimizde joghary biylik auysatyn bolsa el basqarudy Elbasy tәrbiyelegen, Elbasy bastap ornatqan ornyqty, demokratiyalyq sayasy jýiening mektebinen ótken, últtyq elitanyng bolashaq buynyna - shamamen Reseydegi qazirgi Medvedevting jasyndaghylargha әdil bәsekelestik negizinde evolusiyalyq jolmen tabystau kerek dep sanaymyn. Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti, Últ kóshbasshysynyng tarihtaghy eng ýlken rólining biri de biregeyi - ózinen keyingi qoghamdy, eldegi sayasy biylikti túraqty demokratiyalyq jolgha salyp ketuimen baylanysty bolary sózsiz.

Ol ýshin Konstitusiyagha referendumdar men kezekten tys saylaular ótkizuge baylanysty tolyqtyrular men ózgertuler ghana emes, sayasy jýiege úzaq merzimdi ornyqtylyq әkeletin shynayy jergilikti ózin-ózi basqarugha, sonday-aq mәslihattar men Parlament ókilettiligin, azamattyq qoghamnyng belsendiligin kóteruge qatysty Konstitusiyagha ózgerister engizu qajet. Tek óz azamattarynyng kýsh-quatyn jýzege asyruyna olardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etu arqyly jaghday jasaghan memleketting ghana úzaq kezender boyyna bәsekelestikke qabiletti әri kýshti bolyp qala alatynyn tarih talay ret kórsetip, dәleldep bergen. Tolghaghy jetken búl qajettilikterdi mýddeli sayasy kýshterding talqylauy men ýnqatysuynyng taqyrybyna ainaldyrsa bolar edi.

Preziydentting Ýndeuindegi jogharyda keltirilgen salihaly dәleldemesine jýginsek, referendum ótkizuding bastamashylary jәne olardy qoldaghan biyliktegi partiyanyng basshylyghy, Parlamentting qos palatasynyng deputattary saylaudy boldyrmaudyng úzaq merzimdi saldarlaryn oilamaghan bolyp shyghady. Sonda sәl alystau bolashaqty oilaugha basqa-basqa birde-bir halyq deputatynyng qarymy bolmaghan ba? Súraqty osylay tótesinen qoysaq, onda Parlament deputattarynyng referendumdy jaqtap bergen 100 payyz dauysy óte qorqynyshty. Maghan saylaudyng ne ekenin, ókilettilikti úzartu jónindegi referendumnyng ne ekenin týsinbeytin deputattardyng arasynan eng bolmasa bir deputat shyghyp, bizding búl kresloda otyrugha moraldyq túrghydan alghanda qaqymyz joq, qashanghy bizdi Preziydent týzetip otyruy kerek, odan da ózimizdi ózimiz tarqatayyq, búl jerge bizden góri sauattyraq, bizden góri jigerlileu adamdar kelsin dep úsynys engizetin siyaqty kórinedi.

Referendum iydeyasyn synap, búdan әri qaray qanday demokratiyalyq baghytpen jýru kerektigi jóninde qúlaqqaghys jasaghysy kelgen Batys elderine til tiygizip, ózi bilmey, bilgenning tilin almay sayasy mәdeniyetsizdikting ýlgisin kórsetip, bizdi olar ýiretpesin, bizge olar ýrmesin dep býkil Batysty sybaghan, familiyasy «jaqsy emes» degen maghynany bildiretin deputat kreslosymen de onay qoshtasqysy kele qoymas. Bir deputattyng bilgishsingenine mәn beruding de qajeti shamaly, әriyne. Kenes dәuirindegi «qyzyl ýgit» ótip ketip, sol kezdegi oilau jýiesinen jelimshe jabysyp shygha almaudan, júmsartyp aitsaq, osynday birjaqty tújyrymdar shyghady. Bizding aitqymyz kelip otyrghany, jalpy, tútastay alghanda da, qazirgi bir partiyalyq deputattar elimizdegi asa manyzdy sayasy institut - Parlament úghymynyng bedelin júrday etkeni. Qazirgi tanda Preziydent merziminen búryn saylaugha týsip otyrghanda, uaqyttyng aghymynan qalyp qoyghan Parlamentting 2012 jyldy kýtip otyra berui ynghaysyz-aq.

Mәselening mәnisine terenirek ýnilgimiz kelip otyrghanyna sebep: Preziydentting referendum ótkizbeu turaly sheshimi azamattyq qoghamdy tereng sayasy mәdeniyettilikke jeteleytin qarapayym qaghidattardy týsinbegender ýshin de, jalpy bolashaqta erte me kesh pe talantymen jaryp shyghatyn sayasatkerlerding jana tolqyny ýshin de Elbasy aitqanday «taghylymdy dәris» dep qabyldanghanyna baylanysty bolyp otyr. Referendum  ýrdisin jan alyp, jan berip qoldaghandardyng óz bastamalarynyng tәuelsizdikting jiyrma jyldyq kezenining qoghamdyq-sayasy qorytyndylaryna teris bagha berumen para-par ekenin týsinbeui mýmkin emes. Endeshe, olardy azamattardyng konstitusiyalyq qúqyn jәne bostandyqtaryna núqsan keltirui mýmkin mәselelerdi zang boyynsha referendumgha shygharugha tiyisti emestigi nege qymsyndyrmady? Saylau qúqyghy jәne saylanu qúqyghy azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryna jatady emes pe? Búl súraqtardyng jauabyn bizding eldegi saylaulardy tek lauazym men mandat ýshin kýres dep qana sanaytyn tar shenberdegi týsinikting beleng aluynan izdeu kerek bolar. Onsyz da saylanatyn Preziydentti saylaular arqyly saylap әurege týspey-aq mәseleni sheshe salmaymyz ba degen qasang oidan tuyndaghan oiyn, búl. Onyng ýstine Preziydent aldynda kórinip, úpay alyp qalugha tyrysqan jandayshaptyq, búl. Oidy túman basty. «Bolashaq sayasatkerlerge janylys baghyt silteytin iske» barugha halyqty da ýgittep baqty, Preziydentti de ýgittep baqty. Ádildik ýshin aita keteyik. «Demokratiyalyq dәstýrler endi ghana qayta janghyryp kele jatqan elde saylau tek deputattyq mandat pen lauazym ýshin kýres emes», - degen pikir «Aq jol» partiyasynyng Mәlimdemesinde bildirildi, - «Barlyq dengeydegi deputattar jәne Preziydent saylauy, olardyng әdil ótken jaghdayynda halyq ýshin azamattyqtyng sayasy mektebi, azamattyq belsendilikting jariya kórinetin jәne respublika taghdyry ýshin azamattardyng jauapkershilikti óz moynyna alatyn kezi. Konstitusiyada kórsetilgen iydeologiyalyq jәne sayasy әraluandylyq ayasynda saylau azamattardyng óz ústanymdaryn jýzege asyru qúraly bolyp tabylady». Partiya tóraghasy Álihan Baymenov qol qoyghan mәlimdemede Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng referendum ótkizu jónindegi bastamadan bas tartu turaly sheshimin qúptay otyryp, zang shygharu men sayasy proseske qatysushylardy ózderining azamattyq jәne tarihy jauapkershilikterin este saqtaugha shaqyrghan  edi.

Elding ishinde de, tipti sol 5 millionnyng ishinde de referendumnan góri saylaudyng ótuining  dúrys ekenin sezinushiler әldeqayda kóp bolatyn. Preziydent saylau ótkizu kerek dep sheshkende kóptegen sanaly azamattardyng ýsterinen jýk týskendey bolghandyghy ras. AQSh, Europanyng órkendegen elderi, kýni keshe Qazaqstan tóraghalyq etken EQYÚ referendumdy qúptaghan joq, tútastay alghanda demokratiyadan auytqushylyq dep baghalandy. Áriyne órkeniyetke úmtylghan, demokratiyany ýlken qúndylyq dep týsinetin elder ýshin Qazaqstandaghy referendum tóniregindegi jýrgen ýrdisti, tipti qazaq elining múnayy, taghy basqa jer asty baylyghy kerek bolyp jatsa da, aqtau qiynnyng qiyny edi. Onyng ýstine sammit ótkizip, býkil dýnie jýzin demokratiyalyq jolmen jýretinine sendirip, onyng artynsha referendumdy oilap tabudyng qisynsyzdyghy kózge úryp túrghan jәit edi. Abyroy bolghanda ýlken sammit ótkizdik dep eyforiyagha týsuge bolmaytynyn, dýniyening bir shetindegi jaghdaylardyng dýniyening ekinshi shetine de әseri tiyip jatatyn zamanda ómir sýrip jatqanymyzdy Preziydentimiz baghamdap ýlgerip, jaghdaydy týzedi. Memleket basshysy referendum ótkizbeu turaly sheshim qabyldap, merziminen búryn  Preziydent saylauyn ótkizu turaly Parlamentke úsynysyn engizdi. Elbasynyng ózining sózimen aitsaq «Biz búl jaytty jay «qabyldau nemese bas tartu» retinde emes, ómirding ózi úsynghan demokratiyanyng tarihy taghylymy dep qabyldaghanymyz jón».

2. Saylau - elimizge degen senimning tarihy aktisi bolsyn desek...

11-aqpan kýni «Núr Otan» partiyasynyng H111 sezinde Núrsúltan Nazarbaev 3 sәuirge belgilengen kezekten tys Preziydent saylauyna birauyzdan Qazaqstan Respublikasy Preziydenttigine kandidat retinde úsynyldy. Tap sol kýni Ortalyq saylau komissiyasyna kelip, preziydenttik saylaugha qatysu ýshin ótinishin bergen  Memleket basshysy barlyq ýmitkerlerge ortaq talap boyynsha Preziydenttikke kandidattardyng memlekettik tildi erkin mengergendigin anyqtaytyn lingvistikalyq komissiya aldyndaghy emtihandy sәtti tapsyrdy.

Búghan deyin memlekettik tildi erkin mengermegenining saldarynan Preziydenttikten ýmittengenderding biri - Uәlihan Qaysarov, ә degennen-aq, sayasy dodadan shyghyp qalyp ta ýlgergen edi. «Ayqyn» gazetining (11 aqpan, 2011) saualyna Preziydenttikke ýmitkerlerding memlekettik tildi erkin mengeruin anyqtaytyn lingvistikalyq komissiya mýshesi, Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Sherubay Qúrmanbayúly «Uәlihan Qaysar - óte sauatty әri intellektualdy dengeyi joghary, kez kelgen mәsele boyynsha óz kózqarasyn bildire alatyn azamat. Biraq sayasatkerding memlekettik tildi bilu dengeyi onyng intellektualdy bilim dengeyine tolyq sәikes keledi dep aita almaymyn»,- dep jauap beripti. Mening jeke pikirim: Preziydenttikke týskisi keletin Qazaqstan azamattarynyng óresining jogharylyghyna, bilimining terendigine qaramay, memlekettik tildi bilmese ol Preziydenttikke ýmitkerlikten ýzildi-kesildi shygharyluy kerek. Lingvistikalyq komissiyagha eshkim de tapsyrys beruge tiyis emes. Tildi bilmey sayasy tapsyryspen bireu-mireu Preziydenttikke ýmitkerlikke tirkelse, ol artynan bәribir әshkerelenedi ghoy. Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam. Onda lingvistikalyq komissiyadaghy abyroyly adamdardyng abyroylary airanday tógilip, úyatqa belsheden batatyny anyq. Ózge tilding bәrin bilip, óz tilindi bilmeseng sen Preziydenttik týgili qatardaghy memlekettik sheneunik qyzmetke alynbauyng kerek. Al bizde qazaq tilin bilmeseng de Qazaq eli ýkimetining premier-ministri, ministrleri bolyp otyra beredi. Endi búdan búrynghy jyldardaghyday solqyldaqtyq jasaugha bolmaydy. Mysalgha, kezinde Ghany Qasymov Preziydenttikke ýmitker retinde jiberildi. Al onyng qazaq tilin bilui Uәlihannan әldeqayda tómen. Ol qazirge deyin de qazaqsha týrtpeydi. Niyet bolsa, tildi ýirenuge bolatynyn Qazaqstandaghy basqa últtardyng ókilderi qayta-qayta dәleldeude. Biz qazaq qoghamy bolashaq Preziydentten shet elderge shyqqanda halyqaralyq kelissózderdi tek qana memlekettik tilde jýrgizuin talap etuimiz kerek. Týpting týbinde osylay bolady da. Búl talapty oryndau ýshin qazaq tilin shaldyr-shatpaq bilu az, memlekettik tildi jetik bilip, oi-pikirlerin aiqyn, sauatty qaghaz betine týsire aluy kerek. Preziydenttikke ýmitkerding memlekettik tildi erkin mengerui - Preziydent bolu ýshin saylaugha qatysudyng eng qarapayym alghysharty. Endeshe memlekettik tildi mengermegenderge, shala biletinderge, ey azamat, Preziydent bolamyn dep shalabyndy shayqama deu kerek. Ondaylardyng milaryna múnday  oy kirmeui de kerek qoy. Eger ol ózin-ózi syilasa, ózgeni syilasa, әriyne. Tildi bilmegenimen túrmay qasiyetti ana tilin qorlaugha jol beruge bola ma? Dýniyede ózining memlekettik tilin bilmey memleket basqaryp otyrghan adam bar ma eken? Demokratiyanyng taghy bir tarihy taghylymyn Konstitusiyanyn  saqtaluynyng kepili retinde tipti 5 million qolgha qaramay referendumdy ótkizbey tastaghan Elbasydan ýlgi alghan Ortalyq saylau komissiyasy kórsetti. Lingvistikalyq komissiya mýshesining biri aityp otyrghanday intellektualdyq dengeyining joghary bolghanyna qaramay Preziydenttikke ýmitkerdi Qazaqstan Respublikasynyng Zandaryn basshylyqqa ala otyryp, jarys jolynan shygharyp tastady. Búl partiyalargha, ózge de qoghamdyq birlestikter men qozghalystargha da sabaq boluy kerek. Orys tilinde «búlbúlsha» sayrap, memlekettik tilde amandyq-saulyqtan asa almay, shýldirlep-byldyrlap jýrgenderdi Preziydenttikke ýmitker retinde úsynyp, úyatqa batpasyn! Demokratiyanyng eng basty ólshemderining biri - Konstitusiyanyn, zandardyng talaptaryn búljytpay oryndau. Zang talaptary júrttyng bәrine ortaq. Preziydent saylauy erikkenning ermegi, oiynshyq emes. Sóilese sózding shesheni bolmay, el basqaratyn kósemi qalay bolady?   

Elbasy biylghy Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda Ýkimetke memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sanyn 2017 jylgha deyin 80, al 2020 jyly 95 payyzgha jetkizu jóninde tapsyrma berdi. Halqymyzdyng 65 payyzgha juyghy qazaqtar. Ózge últtardyng ókilderining memlekettik tildi mengerip jatqanyn aittyq. Onyng ýstine Qazaqstanda bir-birimizdi týsinetin týrkitildes azamattar jetkilikti. Qashanghy ózge tilde sayrap el basqara beruge bolady. Endeshe búl mәselede bir mysqal da sheginiske jol joq. Men Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi basqaryp otyrghan partiyasynyng forumynyng minbesinen jas qazaqstandyqtargha baghyttaghan kelesi ýndeuine tolyq qosylamyn. «Patriot bolu degenimiz - óz Otanyn shynayy sýydi bildiredi. Ózine, óz halqyna senu, Otangha qyzmet etu. Al ata tarihyn, ana tili men týp tamyryn, tegin bilmey túryp naghyz patriot bolu mýmkin emes».

Saylau ýderisi qatang bolsa da әdil bastaldy. Memlekettik til mәselesine kóbirek kónil bólingenin oqushy qauym dúrys týsinedi dep senemin. Qazaq tiline degen kózqaras Qazaq eline, Qazaqstan memleketine arqau bolatyn, soghan negiz bolatyn faktor. Osy mәseleni qansha sayasattandyrmayyq degenimizben de, búl bizding elimizde ýlken sayasat. Endeshe, sayasy reformalar jasaugha bet búramyz degen ýmit oyanghan kezimizde, osy mәseleni bir sәtte esten shygharyp  almayyq. Al ýmit otyn Preziydenttikke eng basty ýmitker Núrsúltan Nazarbaevtyng «Núr Otannyn» sezindegi «Biz sayasy jýieni janartudy birte-birte jýzege asyratyn bolamyz» dep aitqan sózderi tútata týsti. Kónilge az da bolsa kýdik keltirip, sekemdendiretini - osy sóilemdegi «birte-birte» degen qosarlanghan sóz. Menimshe, sayasy reformany shúghyl bastau qajet.

Búl ózi әbden qaynap, pisken mәsele. Osydan 5 jyl búryn, 2006 jyly Qazaqstan Respublikasynda Demokratiyalyq reformalar baghdarlamasyn әzirleu men naqtylau jónindegi memlekettik komissiyasy júmys istedi. Sonda basqa da júmysshy toptarymen qatar Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng әleuetin odan әri iske asyru jәne ony damytudyng perspektivalaryn aiqyndau jónindegi júmys tobynda sarapshy  bolghanym bar. Sayasi, demokratiyalyq reformalar jayly eng naqty baghyt-baghdarlar odan da búryn, sonau 1998 jyly Preziydent saylauynyng aldynda Preziydentting Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda aitylghan-dy. Sol Joldauda qazirgi kýnge deyin kýn tәrtibinen týspey túrghan әdil saylau ótkizu, sayasy partiyalardy nyghaytu, ýkimettik emes úiymdardyng rólin ósiru, baspasóz, sóz bostandyghy, tәuelsiz sottar jýiesin qúru, t.t. bәri airyqsha atalghan. Preziydentting 1998 jylghy teren, odan keyingi Joldaularda ishinara ghana kóterilgen sayasy reformalar mәseleleri boyynsha Ýkimet ózining is-qimyldar baghdarlamalaryn jasaghanda arnayy sharalar qarastyryp, baghdarlamasyna qosyp kórgen emes. Nәtiyjesinde demokratiyalyq reformalardyng negizgi baghyttary men baghdarlamalar aiqyn da naqty belgilengen sol 1998 jylghy Joldaudy iske asyrudyng joldaryn 2006 jyly men júmysshy tobynda bolghan komissiya izdestirgendey bolghan, sonymen tynghan. Odan beri de izdestirilip jatqan shyghar, týiip aitqanda, demokratiyalyq reformalardy damytudyng bolashaghyn sodan beri әli aiqyndap, naqtylay almay jatyrmyz. PDS, NKVD...qaysysyn aityp tauysasyz, tolyp jatqan komissiya, kenes degender boldy. Tausylmaytyn әngimening tiyegi aghytylghany bolmasa, olarda qabyldanyp, iske qosylghan eshtene joq.

Sayasy jýiening naghyz ortalyq buyny - mәjilis. Elbasy sol tústa Parlamentting memlekettik sayasatty jasaudaghy belsendiligining әlsizdigin sezgeninen bolar, qayta-qayta komissiyalar qúrumen boldy. Parlament, tipti basqany aitpay-aq qoyayyq, ózi qabyldaghan zandarynyng oryndaluyn baqylay almaydy, ol atqarushy biylikti de baqylay almaydy. Al zandardyng oryndaluyna birder-bir jauapty organ ol Ýkimet. Ýkimetti baqylay almaghan Parlamentting kimge qajeti bar, ony kim syilaydy?  Sol sebepti de býgingi tanda mәjilisting ókilettigin kýsheytudi shúghyl jýzege asyrghan abzal. Onyng sanyn da ósiru kerek, sapasyn da arttyru kerek. San men sapa. Búl eki úghymdy qarsy qonggha bolmaydy. San sapagha tikeley әser etedi. Sany joq mәjilis tolyp jatqan ministrlikteri, olardyng quatty apparattary bar Ýkimetting azuyna, aduynyna tótep bere almaydy. Sapaly zang shygharu mýmkindigi azayady. Sondyqtan mәjilis deputattarynyng sanyn әlde de ósiru kerek. Qazirgi jәne bolashaq Preziydent N.Nazarbaevtyng ózi jetekshilik etetin partiyasynyng sezindegi sózin saylaualdy túghyrnamasy dep eseptep jәne ol uәdesining oryndalatynyna senim bildirsek, onda sayasy jýieni janartudyng negizi - «Parlamenttin, oghan esepti Ýkimetting ókilettigin keneytu, sayasy partiyalardyng jәne jergilikti biylik organdarynyn, sot jýiesining rólin nyghaytu».

Búl mәjilisting ghana rólin arttyryp qoymay, azamattyq qoghamnyng negizgi kórsetkishterining biri - partiyalardyng da rólin ósirer edi. Mәjilistegi partiyalyq fraksiyalardyng da róli óser edi. Osydan kelip Parlamentting Ýkimetti jasaqtauyna  keng jol ashylar edi. Saylauda shyn bәsekede jengen partiya Ýkimet mýshelerining kandidaturalaryn úsynuyna tolyq negiz qalanar edi. Al qazirgi jekelegen ministrding kandidaturasyn Parlamentting salalyq komiytetterinde talqylau qaghidaly týrde alghanda manyzdylyghy shamaly, Parlamentti aldausyratqan ghana tirlik. Onyng ýstine qazirgi bir partiyalyq parlamentte múnyng bәri jasandy sipatta. Búl jerde keybir oppozisiyalyq  kýshterding «Núr Otan» partiyasy óne boyy, mәngibaqy jene beredi degen túrghyda ghana búl pikirge qarsy túruy jón emes. Kýnderding kýninde bir partiya jenip, kelesi de jenilip, odan eshqanday qayghy jasamaytyn myqty memleket ornatuymyz kerek. Memleketting dengeyi bir partiyanyng útysynan nyghayyp, útylysynan shayqalyp qalady degennen oiymyz ben boyymyz biyik túrmasa onda bizding kim bolghanymyz? Bir joly «Núr Otan», odan keyin «Ádilet» nemese «Patriottar» jenip,  kelesi de «Auyl» men «Ruhaniyat» ozyp nemese «Aq joldyn» joly bolyp, odan «Azat» asyp nemese mýldem jana túrpatty partiyalar payda bolyp, sayasy arenagha shyghyp degendey bәsekelestik bolyp jatsa jәne osy ýderisting bәri әdil jýrip jatsa odan qogham tek qana útpay ma? Osynyng bәri qalypty jaghdaygha ainalyp jatsa qúba-qúp emes pe. Múnda da sannan sapagha degen qaghidany basshylyqqa alu kerek. Qoldan kóp partiya jasap, qoldan eki partiya jasap, myng qúbylyp jatudyng eshqanday qajettiligi joq. Oppozisiyalyq partiyalardyng payda boluyn shekteymiz dep tirkeu ýderisin qoldan qiyndatudyng tipten qajeti shamaly. Partiyany tirkeu ýshin mindetti partiya mýshelerining sanyn әri ketkende 5 mynnan asyrmau kerek. Partiyalardyng mәjiliske ótetin payyzdyq mólsherin 7 payyz dep belgileu tym joghary. Onyng shegi 3 payyzdyng ghana manayynda boluy kerek. Partiyalardyng órisining keneni nemese taryluynyng jalghyz ghana kriyteriyi - olardyng iydeyalar men baghdarlamalarynyng jarysy boluy shart. Árbirden song oppozisiyasy әlsiz elding kýshtiligining ózi kýmәn tudyrady. Oy jarysy, bilim jarysy joq, әdil bәsekelestikke jol bermeytin elding , bәri bir danyshpangha tirelgen elding bolashaghy týpting týbinde búlynghyr. Sayasy jýieni demokratiyalandyru kýttirmeytin qajettilik. Býgingi ózgerister - bolashaqtaghy qalyptylyq. Pikir sanaluandyghy, oghan tózimdilik demokratiyalyq qoghamnyng әlippesi siyaqty aqiqat. Elbasy dúrys aitady. «Bәsekelestik partiyany shyndaydy, ózine-ózi masattanushylyqqa jәne kýshterding ydyrauyna negiz bermeydi». Sayasy kýresting logikasy osyny qajet etedi. «Biraq bizding Tәuelsizdikti nyghaytu mәselesinde jәne halyqtyng әl-auqatyna qol jetkizude Qazaqstannyng barlyq partiyalary birtútas bolugha tiyis. Búl - býkilәlemdik dәstýr. Mine, dәl osynday bәsekelestikke ýirenu qajet, tek sonda ghana demokratiya damidy». Múnymen de kelispeu qiyn. Partiyalar tek qana ózin jәne biylikti kóretin, qoghamdy kóruden qalghan menmendikten arylu kerek. Halyqtyng qamy, qoghamnyng damuy, tәuelsizdikting bayandy boluy algha qoyyluy tiyis.

Kenester Odaghy ydyraghan kenistikte tәuelsizdigin alghan elderde 20 jyldy artqa tastaghannan keyin de demokratiya bar ma, demokratiya ósip, órkendep, qanatyn jaya ala ma degen týitkilder kóp ekenin jasyru jón emes. Demokratiyanyng eng ýlken kórsetkishi - әdil saylau. Keybireulerge únamasa da aitayyq. Europada elderdi ekige bóledi: birinshisi, bastysy saylaushy dauysy, ekinshisi ýshin - dauysty kim sanaytyny manyzdy. Qazaqstan sonyng birinshisine jatsa deymiz, biraq búl - arman. Bizding elde sudan taza, sýtten aq saylau ótipti-mis degenge senetinder az. Shyndyqtan jaltaryp kete almaysyn. Shyndyqty býrkemeleu - kýnning kózin býrkemeleumen ten.  Halyq jadynan eshtene de izim-qayym joghalmaydy. Ótken Preziydenttikke saylauda Núrsúltan Nazarbaev dauys sanaudy búrmalamasa da jeniske jetuge tolyq mýmkindigi boldy. Biraq әkimder óz oryndarynda qaluy saylau nәtiyjesin qanshalyqty «dúrys» jasauymen tikeley baylanysty bolghandyqtan dauysty artyghymen jasap, «ayqyn basymdyqty» qamtamasyz etti. Adamdardyng biylikting әdiletsizdigine kónip, ýirenip ketken sonshalyqty, olardyng kóbisi bolyp jatqan isterdi әdildik túrghysynan talqylap aiyptaudan da maqúrym bolyp qaldy. Sondyqtan olar әdil jenu (mәselen 70 payyz) men әdiletsiz (mәselen 91 payyz) jenuding aiyrmashylyghyn da kóre almaydy. Al, ótirik pen әdiletsizdikting ýlken-kishisi bolmaydy, olardyng ekeui de jiyirkenishti әri nәtiyjeleri birdey qorqynyshty. Jalghandyqqa negizdelgen sayasat erte me, kesh pe, qay elde bolsyn bәribir qúrdymgha ketedi. Jogharyda men Parlament deputattarynyng óne boyy 100 payyz dauys beru әdeti shoshyndyrady dep qaldym. Sol siyaqty meni býkil halyqtyng saylauda  90 payyzdan astam «dauys berui» de shoshyndyrady. Búl kenestik dәuirdegi partiya men halyqtyng birtútastyghyn menzeytin 99,99 payyzben para-par qúbyjyq san. HH1 ghasyrda adamdarda «bir kisidey» qoldau joq ekenin úqqysy kelmeytinderdi keyde tipti ayaysyn. Adamdar toty qús emes, bireuding ýiretip qoyghanyn qaytalay beretin. «Eger adamdardardyng barlyghy birdey oilasa, onda eshteneni oilamaghany» - búl Gegeliding sózi. Kýressiz, qayshylyqsyz, tipti kerek deseniz teke-tiressiz ómir bar ma? Onsyz qoghamnyng algha jyljuy mýmkin be, jalpy? «Halyqtyng bir bóligin ýnemi aldaugha bolady, belgili bir uaqytta halyqty tútastay aldaugha da bolady, biraq býkil halyqty jәne údayy aldaugha bolmaydy». Búl Linkolinning sózi.

Qazaqstan men onyng basshysynyng әlemdik masshtabta sayasy salmaghy artyp otyrghan shaqta men elime de, Elbasygha qúrmetpen qaray otyryp, saylaudyng erkin de әdil ótetine senim bildirgim keledi. Elbasy ózining Preziydenttigi ýshin ghana emes, sonday-aq bizding elimizge degen senimning tarihy aktisi bolsyn dep, saylau ótkizuge sheshim qabyldaghanyn aghynan jarylyp aitty. Bizding elde Konstitusiyagha ózgerister engizudi talap etetin sayasy jýieni demokratiyalandyrudy Preziydentting erik-jigerinsiz jýzege asyru mýmkin emes. Preziydent ózi bergen uәdelerin, onyng ishinde sayasy reformalargha qatystylaryn da oryndaugha kirisedi dep oilaymyn. Mening saylauda jenip shyghatynyna eshqanday kýmәnim joq Núrsúltan Nazarbaevqa saylaushy retindegi amanatym da osy.

Eldi sayasy reformalar arqyly demokratiyalandyruda Elbasynyng tóniregine júmylayyq. Biz demokratiyalandyru óte jauapty is, sondyqtan asyqpayyq degen marghau oidyng jeteginde jýre bermeyik. Ózimizding shabandyghymyzdy aqtau ýshin qazaqtyng neshe týrli maqaldaryn óz auandarymyzgha búryp alyp paydalanugha da әbden mashyqtandyq. «Kósh jýre týzeledi» dep kóp aitamyz. Asyqpaghan-aptyqpaghan dúrys ta shyghar, biraq órkeniyetting kóshinen qalyp qonggha qaqymyz joq. Qazaqtyng taghy bir maqalyna qarsylau pikir aitsam, asyqpaghan arbamen qoyan almaytyn zaman búl. Kerisinshe, uaqyttan útylghan bәrinen de útylatyn zaman búl.

«Abay-aqparat»