Beysenbi, 31 Qazan 2024
Janalyqtar 2329 0 pikir 17 Aqpan, 2011 saghat 04:06

Et eksporty jóninen BQO-nyng әleueti zor - Q.Aqon

ORAL. 17 aqpan. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Biylghy Elbasy Joldauynda etti mal sharuashylyghyn damytugha erekshe kónil bólingen bolatyn.

Al et eksporty jóninen BQO-nyng әleueti zor. Búl turaly oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasy mal sharuashylyghy bólimining bastyghy Qaly Aqon mәlim etti.

Ótken jyly Zelenov audanyna qarasty Yanaykin auyly manynda iri mal bordaqylau kesheni iske qosylghany mәlim. Búl bir mezgilde 8640 iri qarany bordaqylaugha mýmkindigi jetetin әri ózining jem óndeytin, mal soyatyn, sonday-aq basqa óndiristik qúrylymdary bar alyp nysan. Tap qazir múnda  1,5-2 jasar myng jarym bas tayógiz semirtilude. Búl sharua 88 adamnyng «eki qolyna bir kýrek» tauyp berip túr. Al keshenning óndiristik quaty tolyq iske qosylghanda 104 adam túraqty júmyspen qamtylmaq. Mamandardyng aituyna qaraghanda, býginderi atalmysh mal bordaqylau keshenine túraqty týrde iri qara tapsyryp túratyn sharuashylyqtar anyqtaluda. Tilge tiyek bolyp otyrghan nysanda soyylghan maldyng eti múzdatylyp emes, yaghni, dәmdik qasiyetin joymau ýshin salqyndatylghan   kýii sauda-sattyqqa, sonyng ishinde syrtqy rynokqa da shygharylmaq. Atalmysh mal bordaqylau kesheni  Elbasynyng biylghy Joldauynda aitylghan et eksporty mәselesi boyynsha BQO-gha qosa, jalpy elimizding syrtqy naryqtaghy pozisiyasyn nyghaytugha aituly yqpal eteri shýbәsiz.

ORAL. 17 aqpan. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Biylghy Elbasy Joldauynda etti mal sharuashylyghyn damytugha erekshe kónil bólingen bolatyn.

Al et eksporty jóninen BQO-nyng әleueti zor. Búl turaly oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasy mal sharuashylyghy bólimining bastyghy Qaly Aqon mәlim etti.

Ótken jyly Zelenov audanyna qarasty Yanaykin auyly manynda iri mal bordaqylau kesheni iske qosylghany mәlim. Búl bir mezgilde 8640 iri qarany bordaqylaugha mýmkindigi jetetin әri ózining jem óndeytin, mal soyatyn, sonday-aq basqa óndiristik qúrylymdary bar alyp nysan. Tap qazir múnda  1,5-2 jasar myng jarym bas tayógiz semirtilude. Búl sharua 88 adamnyng «eki qolyna bir kýrek» tauyp berip túr. Al keshenning óndiristik quaty tolyq iske qosylghanda 104 adam túraqty júmyspen qamtylmaq. Mamandardyng aituyna qaraghanda, býginderi atalmysh mal bordaqylau keshenine túraqty týrde iri qara tapsyryp túratyn sharuashylyqtar anyqtaluda. Tilge tiyek bolyp otyrghan nysanda soyylghan maldyng eti múzdatylyp emes, yaghni, dәmdik qasiyetin joymau ýshin salqyndatylghan   kýii sauda-sattyqqa, sonyng ishinde syrtqy rynokqa da shygharylmaq. Atalmysh mal bordaqylau kesheni  Elbasynyng biylghy Joldauynda aitylghan et eksporty mәselesi boyynsha BQO-gha qosa, jalpy elimizding syrtqy naryqtaghy pozisiyasyn nyghaytugha aituly yqpal eteri shýbәsiz.

Býgingi tanda oblys aumaghynda qazaq­tyng asyl túqymdy aqbas siyryn ósiretin 15 jәne sýtti baghyttaghy iri qarany baghyp-kýtuge mamandanghan 2 sharuashylyq bar. Etti baghyttaghy iri qara ósiruge mamandanghan «Chapaev» asyl túqymdy mal zauyty jәne «Aysúlu», «Sәbiyt», «Shonaybekov», «Ilbishin» syqyldy sharuashylyqtar jyl sanap sharuasyn órletip keledi. Al Oral auyl sharuashylyghy tәjiriybelik stansasy - et baghytyndaghy iri qaranyng gereford týrin ósiretin býkil respublika boyynsha jalghyz sharuashylyq.

Sonymen birge sýtti baghyttaghy iri qara sanynyng kemui alandatady. Áriyne, etti túqymnan góri sýtti siyrdy baptap-kýtu qiyn. Birinshiden, onyng orny jyly jәne qúrghaq boluy tiyis. Ekinshiden, «Siyrdyng sýti tilinde» degendey, jasyl balausa shóp pen qúrama jemning mol qory kerek. Ýshinshiden, túraqty sýt tauarly ferma úiymdas­tyru ýshin arnayy qúral-jabdyqtar men aspaptar qajet.

Mamannyng pikirinshe, sýt baghytyndaghy mal sharua­shylyghyn qazirgi zamanauy talaptargha say úiym­dastyrghan tek Terekti audanyndaghy «Aqas» agrofirmasy men Zelenov auda­nyndaghy meylinshe quatty «Karkula» sharua qojalyghy. Qalghan úsaq-týiek 6-7 sharuashylyqty olardyng qataryna qong tap qazir mýmkin emes. Mәselen, jogharyda atalghan «Aqas» agrofirmasy shetelden 229 asyl túqymdy sýtti siyr satyp aldy. Golland tekti sol golishtin siyrynan bir mausymda 9-10 myng litr sýt sauugha mýmkindik bar. Agrofirmanyng sýt óndiretin, óndeytin әleueti býgingi zaman talabyna say.

Jalpy, iri qara ósiruge den qoyghan Bórli, Tasqala, Terekti, Zelenov audandaryndaghy shaghyn sharuashylyqtardyng sýtti túqymdy siyr sanyn kóbeytip, túraqty ónim óndiru men óndeuding keshendi jýiesin qalyptastyrugha mýmkindigi  mol. Óitkeni, olargha qalalyq  (Oral men Aqsay) tútynu naryghy jaqyn, qala berdi, tereng óndelgen ónimdi kórshiles Atyrau oblysyna jóneltu de qiyn emes. Basqa da qolayly jaghdaylar barshylyq. Mәselen, Oraldaghy «Bereke» JShS-in alayyq. Atalghan újym kópten beri belarustyq әriptesterimen iskerlik baslanysta. Qazir taraptar arasynda birikken kәsiporyn qúru turaly kelissózder jýrip jatyr. Maqsat - úntaqty sýt óndiretin, quattylyghy joghary,  tauarly sýtti fermasyn qúru. Belarusi elimen birge Kedendik odaqqa Qazaqstan da engendikten, atalghan joba iske asa qalsa, qayta­rymnyng qarymdy bolary sózsiz.

-Siyr etin de, sýtin de óndiru, óndeu isine ozyq tehnologiyany batyl engize otyryp, búl salanyng eksporttyq әleuetin arttyra týsuimiz shart, -deydi Qaly Aqon, - Qazir biz oblys halqyn siyrdyng etimen de, sýtimen de tolyq qamtamasyz etip otyrmyz. Ásirese, basqa oblystarmen salystyrghanda, et óndiruden әleuetimiz joghary. Búl baghyttaghy ortaq júmysqa Yanaykindegi keshen men  «Jayyq et»  kәsipornynyng sýbeli ýles qosary kýmәnsiz.

Songhy jyldary memleket tarapynan auyl sharuashylyghyn qoldaudyng kýshengi, iri qara ósirushilerge de qolayly jaghday tughyzuda. Ýkimetten beriletin demeuqarjynyng mólsheri de jyl ótken sayyn kóbeye týsude. Mәselen, songhy jyldary asyl túqymdy mal ósiruge respublikalyq qazynadan, al et pen sýt óndiruge, analyq maldy ústaugha oblystyq budjetten údayy qarjy bólinip keledi. Tek byltyr respublikalyq budjetten siyr etin óndiruge 193 mln, al sýt óndirip-óndeuge 28 mln. tenge demeuqarjy berildi. Mal azyghyn dayyndaugha da jyl sayyn demeuqarjy qarastyrylyp keledi. Byltyrghy quanshylyqqa oray jeke menshiktegi analyq mal qoryn saqtaugha da qomaqty qarjy bólingen eken. Mamandar barlyq bólingen aqshanyng tolyq iygerilgenin algha tartyp otyr.

Iri qara sharuashylyghynyng keleshegi zor. Óitkeni kórshiles Resey tarapynan, әsirese, qazaqstandyq siyr etine túraqty súranys bar. Basqany aitpaghannyng ózinde, Qazaqstan keleshekte jyl sayyn soltýstiktegi kórshige 65 myng tonna etti eksportqa shygharudy josparlap otyr. Sonyng shamamen 5-6 myny BQO-nyng ýlesine tiymek. Sonymen qatar, qazaqtyng asyl túqymdy aqbas siyryn da syrtqy rynokqa túqymdyqqa úsynu artyq bolmas edi. Qazir búl tek memleket qoldauyna ghana tәueldi bop otyrghan sharua.

-Bizding ónir kópten beri Atyrau men Manghystau oblystaryn et-sýt jәne osy baghyttaghy óndelgen ónimdermen qamtamasyz etip keledi. Áli de solay bola bermek. Sebebi kórshilerden súranys tasqyny bir sәt te kemigen emes. Ári ózimiz de iri qaranyng et men sýtine ket әri emespiz. Sóite túra, biz syrtqy naryqtaghy, әsirese, «iyek astyndaghy» Resey naryghyndaghy belsendiligimizdi arttyra beruimiz kerek, - dedi Qaly Aqon.

 

0 pikir