Payghambarymyz balany qalay tәrbiyelegen?

Birde mәdinalyq bir kisi baqshasynda ósip túrghan qúrmasyna tas laqtyrghan balany sýirep otyryp Payghambarymyzgha әkeldi. Bala - jas ta bolsa Islam dinin qabyldaghan Rafigh ibn Amr edi. Kelgen kisi qatty keyigen synayda. Qabaghy qatuly. Payghambarymyz bolsa, sol  sabyrly qalpyn saqtady. «Balapanym, qúrma aghashyna nege tas laqtyrdyn?»,- dep súrady. Bala: «Qarnym qatty ashty. Qúrma jegim keldi»,- degennen artyq sóz aitpady. Múhammed (s.a.u.) balagha: «Jerge týskenin jeseng je, biraq endigәri qúrmalargha tas laqtyrma, jaray ma?»,-dedi. Sosyn balanyng basynan sipap, oghan bylay dep dúgha jasady: «Ua, Alla Taghalam! Búl balanyng qarnyn toydyra gór!»[2]

Al endi osy oqighagha psihologiyalyq taldau jasay otyryp, astaryndaghy pedagogikalyq tәlim-tәrbie negizderin úghugha tyrysayyq.

Birinshiden, aldyna ashumen alyp kelgen balagha, onyng kinәli ekenin bile túra nege Payghambarymyz salghan jerden úryspady? Óitkeni, balagha úrysqannan góri oghan jaqsy kóretinindi bildiru asa manyzdy. Psihologiya ghylymynda dәleldengen osy bir әreketke toqtalyp óteyik.

Balagha meyirimdilik tanytu men

sýiispenshiligindi kórsetu

Payghambarymyz balany qalay tәrbiyelegen?

Birde mәdinalyq bir kisi baqshasynda ósip túrghan qúrmasyna tas laqtyrghan balany sýirep otyryp Payghambarymyzgha әkeldi. Bala - jas ta bolsa Islam dinin qabyldaghan Rafigh ibn Amr edi. Kelgen kisi qatty keyigen synayda. Qabaghy qatuly. Payghambarymyz bolsa, sol  sabyrly qalpyn saqtady. «Balapanym, qúrma aghashyna nege tas laqtyrdyn?»,- dep súrady. Bala: «Qarnym qatty ashty. Qúrma jegim keldi»,- degennen artyq sóz aitpady. Múhammed (s.a.u.) balagha: «Jerge týskenin jeseng je, biraq endigәri qúrmalargha tas laqtyrma, jaray ma?»,-dedi. Sosyn balanyng basynan sipap, oghan bylay dep dúgha jasady: «Ua, Alla Taghalam! Búl balanyng qarnyn toydyra gór!»[2]

Al endi osy oqighagha psihologiyalyq taldau jasay otyryp, astaryndaghy pedagogikalyq tәlim-tәrbie negizderin úghugha tyrysayyq.

Birinshiden, aldyna ashumen alyp kelgen balagha, onyng kinәli ekenin bile túra nege Payghambarymyz salghan jerden úryspady? Óitkeni, balagha úrysqannan góri oghan jaqsy kóretinindi bildiru asa manyzdy. Psihologiya ghylymynda dәleldengen osy bir әreketke toqtalyp óteyik.

Balagha meyirimdilik tanytu men

sýiispenshiligindi kórsetu

Tәrbie beruding negizgi mәiegi - meyirim men sýiispenshilikte. Ásirese, kishkene balalar ýshin meyirim men sýiispenshilikting orny erekshe. Búl mahabbatqa olar qashanda shóldep túrady. Olar tek sýiispenshilikpen ghana ósip-jetiledi desek artyq aitqandyq emes. Bala kimnen meyirim kórse, sol adamdy erekshe jaqsy kóredi. Árdayym sony izdep túrady. Ony renjitpey, meyirimi men sýiispenshiliginen ajyrap qalmau ýshin onyng aitqandaryn oryndaugha tyrysady. Ózi jaqsy kórgen kisige eliktegish keledi. Endeshe, sýiispenshilik - bala tәrbiyesindegi negizgi qaghida. Payghambarymyz barlyq adamzattan sýiispenshiligin ayamaghan. Jan jýregimen jaqsy kórip, әrqaysysyna jeke-jeke kónil bóletindikten, әr sahaba ózin «Payghambardyng eng jaqsy kóretin adamy men shygharmyn» degen oigha qalatyn. Alayda, Alla Elshisining balalargha degen meyirimi tipten erekshe edi. Jogharydaghy «Rafigh ibn Amr oqighasy» - osynyng naqty dәleli. Dedektetip Payghambarymyzgha әkele jatqanda búl bala qanday ýreydi bastan keshti desenizshi?! «Qap, maghan endi ne ister eken? Ne dep úrsyp, qalay jazalar eken» dep qatty qorqyp kelgen balagha payghambarymyz «balapanym!» degen jalghyz-aq auyz sýiispenshilikke toly jyly sózin arnady. Sol jyly sózimen qarsy alyp, basynan sipap, meyirlene qarady.

Balanyng qatesin týzetip, dúrysyn ýiretude jaza beruding erekshe orny bar ekenin joqqa shygharmaymyz. Biraq jazalaudan búryn qatelerdi týzetude eng әueli meyirim men nasihattyng әseri mol ekenin eskergenimiz jón. Sebebi, balalar kóbine jasaghan qatelikterining parqyna bara bermeydi. Múnday jaghdayda balalargha úrsyp-zekuding paydasynan ziyany basym boluy kәdik.

Ýlkenderding balanyng basynan sipauy, mandayynan sýiip, iyiskeui yaky qúshaqtap arqasynan qaghuy, kóterip qúshaghynda terbetui - bәri-bәri balagha ong әserin tiygizedi. Bala ýlkenning búl iltipatynan ózin jaqsy kóretindigine senedi әri sol kisige degen qúrmeti de artady. Qúshaqtap, basyn sipaghan kisini ózinin  qorghaushysy dep biledi. Zertteushiler qúshaqqa alynyp, qúshtarlana sýiilmegen, basynan sipalyp, mandayynan iyiskelmegen balalardyng keybir psihologiyalyq aurulargha úshyraytynyn dәleldeude.

Ata-ana yaky kez kelgen pedagog ýshin balagha kóp úrsyp, oghan úzaq aqyl aitqannan góri onyng basynan sipap, meyirim kórsetip, arqasynan qaghuy әldeqayda әserli. Búnyng astarynda qúrghaq sózdermen jetkizuge kelmeytin nebir sezimder bar. Jogharyda keltirilgen oqighada «qylmys ýstinde ústalyp, endi ne ister eken» degen ýreymen kelgen balagha payghambarymyz eng aldymen «balapanym!» degen jyly sózin arnaghan. Qorqyp kelgen balagha jyly sóz ghana aityp qoymay, «qoryqpa, men seni qorghaymyn» degendey basynan sipauy, әriyne, bala jýregindegi qorqynyshtyng ornyna quanysh syilady. Ózine janashyr jan tauyp, onyng qasynda ózin senimdi sezingen bala ghana oiyndaghysyn býkpesiz aitty.

Balagha qúlaq asu

Balany әueli tynday bilu kerek. Sóilegen bala ózining ishki dýniyesin ashyp beredi. Ár nәrseni dúrys týsinuge bala aqyly jete bermeydi. Sol  sebepti balanyn  ne  oilap túrghanyn bilu qajet. Biz kóbine balany qate-likke úryndyrghan sebepterdi izdemeymiz. Dereu ózine úrsa jónelemiz. Jogharydaghy Rafigh ibn Amr oqighasynda payghambarymyz oghan dereu dýrse qoya bergen joq, «Áy, onbaghan! Bireuding baqshasynda neng bar?! Endi tas laqtyrady ekensing kóresendi kórsetem, qolyndy tura shagham!» dep úrysqan joq. «Nelikten tas laqtyrdyn?» dep, onymen tildesti. Bala sebebin aitty. Qarny ashqany, qúrma jegisi kelgendigi anyqtaldy. Ash balanyng múnday әreketke baruy tabighy jaghday ekeni sózsiz. Ne istese de dereu jazalaugha jýgirmey, aldymen balany sóiletip, tynday bilu qajet.

Balalar balalyqpen qate jasaydy. Al ýlkender bolsa, olardan ýlken kisining isteytin isin kýtedi. Qate jasasa dereu úrsyp, jazghyra jóneledi. Kóbine balalaryn tyndaudy qajettilik dep te oilamaydy. Bala bolsa, óz isining qateligin týsinbegendikten ata-anasynyng yaky ýlkenderding ne ýshin úrysqanyn, yaky jazalaghanyn týsinbey dal bolady. Sóitip, ýlkender maghan jamandyq jasady yaky ata-anam meni jaqsy kórmeydi degen oigha qalady. Mine sondyqtan balanyng ishki dýniyesimen syrlaspastan, onyng oiyn bilmesten, jasaghan isining dúrys emestigin týsindirmesten oghan úrysu, jazalau dúrys emes.

Balama nәrse kórsetu

Ata-analardaghy qatelikterding biri - balany ne bolsa sodan tyiyp, is-әreketin shektey berui. Balanyng qate qylyghyn tyighan kezde, ornyna basqa bir dúrys nәrseni kórsetu kerek. Olay bolmaghanda bala bayaghy istegen qatelikterine qayta basuy ya bolmasa qyrsyq minezdilikke beyimdeui mýmkin. Mysaly, bala ydys-ayaqpen oinaghysy kelgende, dereu qolynan ydysty júlyp alghannan góri «oynasan, mә, myna synbaytyn ydyspen oina» dep oghan basqa ydys beru kerek. Ýiding keregelerin syzghyshtap oinaghan balanyng qolyna dereu basqa bir dәpter yaky qaghaz ústatyp: «syzsang mynaghan syz», «jýgirsen, múnda emes ana jerde jýgir», «kórsen, búl filimdi emes ana filimdi kór» degen sekildi balamalardy kórsetuimiz qajet. Jogharydaghy oqighada payghambarymyz «Qúrmalargha tas laqtyrma! Jesen, jerge týskenderin je!» dep, tyiymmen qosa balagha basqa balama is úsyndy.

Qazirgi kezdegi qalada balalar baratyn oiyn zaldary men kino teatrlarda kórsetiletin filimder bala tәrbiyesine, minez-qúlqyna zalaldy boluy mýmkin. Sondyqtan balalargha ana jerge - myna jerge barma degennen góri, olargha basqa jaghday jasau kerek. Ýige kompiuter alyp, ziyany joq oiyndar men  filimderding SD-lerin dayyndap, oiyn oinap, kino kóretin uaqyttaryn belgileu dúrys.

Tilek tileu ne balagha bata beru

Ata-ana qashanda balasynyng tilegin Qúdaydan súrauy jón. Búl pedagogtar ýshin de manyzdy. Kóptegen hadiys-terde balasynyng tileuin tilegen ata-ana dúghalarynyng qabyl bolatyndyghy aitylghan. Payghambarymyz jogharydaghy oqighada balagha dúgha etu arqyly dúghanyng manyzdylyghyn bildirude. Qolynan keler tәlim-tәrbie bergen pedagogtar da búdan keyin balalar ýshin ýnemi Jaratqannan tilek tilep jýrgenderi dúrys.[3]

Qoryta kelgende, adamgha әr jasqa  say tәlim-tәrbie berude úlaghaty mol tamasha ústaz, aqiyq Payghambardan alar ýlgimiz kóp. Onyng bala tәrbiyesine qatysty kóregendigi jogharydaghy bir oqighamen ghana shekteuli emes. Kezinde tútastay bir qoghamdy jamandyqtan tyiyp, jaqsylyqqa tәrbiyelegen hazireti Múhammedting (s.a.u.) ómiri múqiyat zerttelui tiyis. Ol - bala tәrbiyesinde qiyndyq kórip jýrgen ata-analar men pedagogtar ýshin taptyrmas ýlgi.

Islamtanushy QAYRAT JOLDYBAYÚLY

Siltemeler:

[1] «Ansar» jurnaly.  №5. B.34, 2007 j.

[2] Tirmizi, buyu¢, 54. Ibn Mәja, Tijarәt, 67.

[3] «IYeny ýmit»  jurnaly, №73, B. 21, 2006 j.

www.muftyat.kz