Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3356 0 pikir 20 Aqpan, 2011 saghat 22:30

Ruda Zaykenova. Qajyghúmar әlemi jәne «Qylmys»

Basy

Basy

Qajyghúmar Shabdanúlynyng alty tomdyq «Qylmys» romanynyng birinshi tomy Qazaqstanda túnghysh ret 2005 jyly  halyq jazushysy Q.Júmadilovting «Tas týrmeni búzyp shyqqan tarlan sóz» atty kirispesimen jariyalanghan-dy.  Kitaptyng betasharyna engen búl maqalany seksennen asqan ghúmyrynyng qaq jartysyn týrmede ótkizgen Qajyghúmar Shabdanúly turaly eng alghashqy zertteu dep qaraghan jón. Múnda alty tomnyng jazylu tarihy men janrlyq sipaty, Q.Shabdanúlynyng abaqtyda úzaq otyrudan dýniyejýzining rekordtar kitabyna kirgen týrmedegi kezeni tolyq kórsetilgen. Qytaydaghy 1950 jyldyng sonynda bastalghan «Tarih tapsyru», «Ýshke qarsy», «Beske qarsy» degen әreketter, «Jer arendasyn kemitu», «Stil týzetu» siyaqty dabyraly nauqandar kezinde «últshyl» atanyp, 1958 jyldan 1978 jylgha deyin tabany kýrektey 20 jyl uaqytyn Taklamakan shólindegi Tarym lagerinde ótkizgen Q.Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyn jazuy osy jyldardan bastalady. Qytay kósemi Mauzydúng ólgennen keyin bostandyqqa shyqqan jazushy kózdegen maqsatyna dendep kirisedi.  «Qylmys» romanynyng alghashqy eki tomy kezinde, dәlirek aitsaq 1982,1985 jyldary Ýrimjidegi Shynjan halyq baspasynan 15-20 myng tirajben taratylghan eken, al ýshinshi tomy týptelip jatqanda ústalyp, órteledi. Qyrsyqtyng eng ýlkeni osy jerde ainaldyrady.  Q.Shabdanúly «Kenes  Odaghynyng astyrtyn úiymdarymen baylanys jasap, últtyq derbestikti kózdeytin «Ýmit» atty partiya qúrghan shetel jansyzy» degen jeleumen 1986 jyly qayta ústalyp, sodan Ýrimjidegi  № 1 abaqtyda sar tósek bolyp 15 jyl  jatady. «Qylmystyn» qalghan tomdary osy týrmede jazylady. Onyng 1989 jyly jaryq kórgen Shyghys Týrkistandaghy últ-azattyq kóterilisting qaharmany Zuqa batyr Sәbiytúly turaly «Pana» romany da - týrme tuyndysy. Búl roman Qazaqstanda 2004 jyly baspadan shygharyldy. «Halyqaralyq raqymshylyq»  (Amnesty interneshnl) úiymy ony «ar-ojdan tútqyny» dep tanyp, Qytaydyng qúziretti resmy oryndarynan әdil tergeu men ashyq sot jýrgizuin jýieli týrde talap etkendikten, әbden qartayghan shaghynda ghana oghan bostandyq berildi. Abaqtydan bosaghan son, ýnemi baqylauda bolatyn ýy qamaghy men student kezinde Gomiyndang týrmesinde jatqan eki jyldy qosqanda, Qajekenning qamaudaghy stajynyng qyryq jyldan asyp jyghylatynyn Q.Júmadilov óz zertteuinde atap kórsetedi. Qazirgi uaqytta  kózi tirisinde qazaq әdebiyetining klassiygi, «qajymas qayrattyn, moyymas qaysar minezding etalony» atanghan, aqyn, jazushy, dramaturg Qajyghúmar Shabdanúly Shynjannyng Shәueshek qalasyndaghy «myrza qamaqta» (ýy qamaghynda) túryp jatyr. «Jazylghan tildey qaghazdardy astyrtyn syrtqa shygharu, jazghandaryn týrli tәsilmen saqtau, keyin ol kitaptar men qoljazbalardyng әrtýrli joldarmen shekara asyp, mening qolyma jetui - óz aldyna bólek hikaya», - deydi Q.Júmadilov jogharyda atalghan alghysózinde. Mine osy tildey qaghazdar arqyly tar qapastan jaryq dýniyege shyqqan «Qylmys» romanynyng tolyq núsqasy 2009 jyldyng sonynda ghana Qazaqstan júrtshylyghynyng qolyna tiydi. «Kóptomdy «Qylmys» romanyn arab jazuy ýlgisindegi tóte jazudan kirilisagha týsirtken, baspagha dayyndap, jalpy redaksiyasyn qaraghan - Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov» degen sóz әr kitaptyng birinshi betinde túr. 2005 jylghy túnghysh tomgha jazylghan «Tas týrmeni jaryp shyqqan tarlan sóz» atty jazushynyng «betashar» sózi de sol qalpynda berilipti. Álbette «Qylmystyn» alty tomy onayshylyqpen oqyrman qolyna tiygen joq. Búl - taza Q.Júmadilov bastaghan jankýier, tileules azamattardyng jankeshtiligining arqasynda jaryqqa shyqkan ghajayyp qazyna.  Ony qarau, sýzgiden ótkizu, taghy basqa tehnikalyq júmystaryn qospaghanda, baspasóz betinde qoghamdyq pikir tughyzatynday әldeneshe maqala jariyalatyp, alty tomdyq kitap qashan jaryq kórgenshe taghat tappay, ókshe izine  týsken birden-bir adam Q.Júmadilov bolghandyghyn kózi qaraqty oqyrman týgel biledi. Onyng búl enbegin 24 qarasha 2009 jyly  Almatydaghy Últtyq baspasóz klubynda ótken «Qylmys» romanynyng túsaukeser rәsiminde Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Talghat Mamashev te atap ótti. (Ábdilhanqyzy S. Týrmede jazylghan «Myng bir týn». //Ayqyn. - 2009, 25 qarasha). «Qazaq әdebiyetining klassiygi Qajyghúmar Shabdanúlynyng búl shygharmasy Shynjan qazaghynyng 1930-1980 jyldar aralyghyndaghy jarty ghasyrlyq tarihyn jýieli týrde qamtityn, Qytayda ómir sýrip jatqan qazaq últynyng taghdyrynan syr shertetin epopeyalyq shygharma» degen Q.Júmadilovting osy mәjilistegi pikirin  respublikalyq basylymdardyng barlyghy da jarysa jariyalady. «Sóitip, qazaq әdebiyeti tarihynda túnghysh ret dýniyege kelgen alty tomdyq romannyng kindigi týrmede kesildi. Qanday tózim, qanday enbekqorlyq, әdebiyetke degen netken qúshtarlyq desenizshi?! Ózi zyndanda jatqan, jaryq dýniyege aman shyghar-shyqpasy ekitalay adamnyng úly maqsattan ainymay, bolashaq úrpaqqa arnap kitap jazuynan asqan erlik bola ma?!- dep tamsanghan osy joldardyng avtory Q.Júmadilovting óz úmtylysy da erlikke para-par emes pe?!

Janry jaghynan búl shygharmalardy Q.Júmadilov memuar yaghny ghúmyrnamalyq romangha jatqyzghanymen de, múnda suretkerding ómir joly ghana bayandalyp qoymaytyndyghyn, sonymen birge jarty ghasyrgha sozylghan tútas dәuir shyndyghy qosa qamtylatyndyghyn  jazushy óte oryndy atap kórsetken. Qazirgi uaqytta romannyng san  týri bar. Keyingi kezde tarihy roman týrlerining qataryna әskeri-epistolyarlyq, әskeriy-tarihy roman týrleri  qosylyp, B.Momyshúlynyng shygharmalaryn osy túrghydan taldau qolgha alyna bastady. Al Q.Shabdanúlynyn  atalmysh shygharmasy sóz joq, memuar, sonyng ishinde tarihy ghúmyrnamalyq roman deuge bolady.

Kóptomdyqtyng birinshi kitabynda 1925 jyly búrynghy Semey oblysy, Ayagóz audanyna qarasty (qazirgi ShQO, Ýrjar audany) Tansyq aulynda  dýniyege kelgen Q.Shabdanúlynyng qanday otbasynda tughandyghynan bastalyp, 1930 jyldardaghy Qazaqstan ómirindegi zobalan, odan 1932 jyly bolashaq jazushynyng jeti jasynda asharshylyqqa úshyraghan elmen birge Shәueshekke ótui, jat jerdegi bosqyndar tirligi, olardyng birte-birte Qytaydyng Shynjan aimaghyna qarasty Dýrbiljing audanyna sinui sóz bolady. Búl jer (Shәueshek, Dýrbiljin) Q.Júmadilovting «Songhy kósh», «Taghdyr» romandary arqyly Qazaqstan júrtshylyghyna jaqsy tanys. Kitaptyng bastaluyndaghy «Kirispenin» ornyna «Kirisu» dep alghanynyng ózinen-aq  jazushy janalyghynyng úshqynyn kóremiz. Sebebi kóterip otyrghan taqyryby, suretteu tәsili túrghysynan búl romandy әdettegidey bastau mýmkin de emes. Sondyqtan da jazushynyng «Kirisu» degen sózi nauqanshyldyqtyng belgisin birden anghartady. Birinshi kitaptyng birinshi bólimining aty «Tughan jer» emes, «Tughan apan», odan keyingi bólimder «Qashaghan bóltirik», «Ýiirli úry», «Adalanghan albastylar», «Talasta», «Ajal auzynda» dep kelse, keyingi kitaptarda «Alasapyranda», «Tartysta», «Shayqasta», «Jenis qúshaghyndaghy jenilis», «Ashylghan qúpiya» dep kete beredi. Barlyq kitaptardaghy bólimge qoyylghan taqyryptardyng ózinen-aq oqighanyng qalay órbiytinin shamalap, sheber órilgen kompozisiyalyq qúrylymnyng kuәsi bolasyz. Kelesi kitaptarda Shynjandaghy últ-azattyq kýresi, reformalar men tónkerister, ókimet basshylary auysqanmen de mәn-maghynasy ózgermegen siresken qoghamdyq jýie tizbektelip berilip otyrady. Q.Júmadilov: «Biz osynyng bәrimen avtordyng ekinshi «meni», bas keyipker Bighabilding basynan keshkenderi arqyly tanysamyz»,  - dey kele, onyng batysqa eliktemey, ózi jaqsy biletin shyghystyng anyz-ertegilerin sonyng ishinde temirqazyqtay jol núsqaghan - «Myng bir týn» hikayasyn dóp basyp kórsetui búl shygharmagha berilgen alghashqy  jarasymdy pikir deuge bolady. Q.Shabdanúlynyng óz shygharmasyna osynshama úzaq uaqytty, san aluan oqighalardy sighyzatynday tamasha forma tauyp, shyghystyq jelini sheber paydalana bilgendigin halyq jazushysy  ghajayyp dep tanidy. Olay deytin jóni bar.

Rasynda «Qylmys» romanynynyng bastaluynyng ózi erekshe. Negizgi keyipker avtordyng ózi tergeude otyrady da, «Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz» dep kesetip alady. Búl sóz alty romannyng ón boyyn sharlaydy. Bylaysha aitqanda - óz aldyna tabylghan airyqsha metamorfozalyq pishin. Grekting ellinistikalyq kezeninde ómir sýrgen  (b.e.d.IÝ- Igh) ertedegi Rimning songhy ataqty úly aqyny Publiya Ovidiy Nazon (43j.b.e.d - 17j. b.e.)  antikalyq әdebiyetting eki jýz elu mifologiyalyq  anyzdary men saryndaryn jinaqtap, jýieley kele 15 kitaptan túratyn  «Metamorfoza» degen poema jazyp shyqqan.  Osy poemasy arqyly Grekting Metamorphosis - ózgeru degen sózine týbegeyli jana mazmún bitirip, antikalyq mifologiyany óleng tilimen  janadan týzip shyghady. Múnyng poema týrindegi audarmasy ghana emes, qarasózben audarylghan núsqalary da kezinde dýniyejýzine  tarap ketken. Al Q.Shabdanúly romandaryndaghy qarsylyghy da qayshylyghy da mol shym-shytyryq oqighalardy avtordyng tizgen monshaqtay jymdastyryp bayandauy, eshtenesin qaldyrmay bir jelige baghyndyryp baylap shyghuy - Publiya Ovidiy Nazonnyng «Metamorfozasymen» saryndas. Týrlendirip aitsaq, búl «Myng bir týn» men «Metamorfoza» arasynan  ózgeshe kóktep shyqqan jaratylysy mýlde bólek ósimdik tәrizdi. Sebebi jazudan búryn qalamgerding qarymyna say  qalyp tauyp, ózindik ýlgi  jasap alghany aqiqat. Eng aldymen jazushy janalyqtarynyn  jarqyn bir  kórinisi osynda ghoy deymiz. Osy arqyly Q.Shabdanúly qazirgi qazaq prozasynda avtordyng ekinshi «meni» atynan bayandalatyn shygharmalardyng ozyq ýlgisin kórsetip berdi dey alamyz. Býkil oqigha Bighabil keyde jaqyn-júraghat, dos-jarandarynyng Bigha dep otyratyn avtordyng ekinshi atymen beriledi.

Shyghys әdebiyetindegi «Myng bir týn» ertegisindegi uәzirding qyzy Shahrizadanyng «O, qúdiretti padisham» dep bastalatyn birinen biri ótken hikayalary siyaqty romannyng әr bólimi «Qúdiretti tergeushimnen» bastalyp, roman oqighasy tútqynnyng tergeushige qaytarghan jauaby týrinde bayandalady. Múndaghy  aiqyn tanba oqighadan keyin taghy da «Qúrmetti tergeushim, Ádiletti tergeushim, Kóregen tergeushim, Danyshpan tergeushim, Kemenger tergeushim, Qaharly tergeushim, Qisyq kóz, qytymyr tergeushim» dep bastalyp, avtordyn  astarly kekesin men myrs etkizer mysqylgha,  syn-syqaqqa toly qorytyndy oiymen kesek-kesek týiin jasalady. Ár oqighanyng sonyn búlaysha tújyrymdap otyru «Myng bir týn» hikayasynda joq. Ár tomnyng tipti әr bólimning sony tergeushige qaratylyp sayasy әjuamen ayaqtalyp, shygharmanyng bas-ayaghynyng jymdasyp otyruy kitapqa jana sipat, jalyndy quat bitirgen.

A.Baytúrsynovtyng «Ádebiyet tanytqysh» atty enbeginde jazba әdebiyetti dindar dәuir, dilmar dәuir dep ekige bóledi de, qissa, hikayat, mysal, nasihat (ýgit), minajat, maqtau, dattau, aitys, tolghau, terme siyaqty janrlargha jeke-jeke toqtalyp, búlardy dindar dәuirge jatqyzady.   (Baytúrsynov A. Aq jol. - Almaty: Jalyn, 1991).

Islam dini taraghannan bergi jazba әdebiyetting basy qasiyetti alla  atymen bastalyp, jaratqangha minәjat aitumen ayaqtalatyny turaly maghlúmat - týpnúsqalar qayta jaryq kóre bastaghan kezden yaghny tәuelsizdik alghannan  keyingi últtyq janghyru ýrdisimen ýndes dýniye. Al A.Baytúrsynov poeziyalyq shygharmalardan mysal keltirip, týsindirip beretin minәjat janry turaly mýlde habarsyz boldyq deuge bolady. Tipti  balalar әdebiyetining atasy Y.Altynsarinnin  kәdimgi «Kel, balalar, oqylyq» óleni de «Bir allagha siynyp, Kel, balalar, oqylyq» dep bastaluy kezdeysoqtyq emes, búl A.Baytúrsynov dindar dәuir dep bólgen әdebiyetting ózine tәn tanbasy  ekendigine endi ghana kózimiz jetkendey. Al Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanynda osy dәstýrdi jana qyrynan janghyrtuy kezdeysoq emes. Qytaydaghy qazaqtarda  HH ghasyrdyng bas kezinde 24 tanbadan túratyn A.Baytúrsynovtyng tóte jazuy ózi «qazaq jazuy» dep ataghan «Álip biyi» shyqqangha deyin arab grafikasyna negizdelgen shaghatay jazuy qoldanylghany belgili. Jalpy Kenestik jýie ornaghangha deyin kez-kelgen qazaq alghashqy sauatyn diny oqudan bastaghan. HH ghasyrdyng 20-shy jyldarynda Qazaqstandaghy diny oqu mýlde joyylyp ketse, Qytaydaghy qazaqtarda kerisinshe búl kezende diny oqytu jýiesine negizdelgen mektep, medreseler kóptep ashylghan.  Sondyqtan da búl ólkede kóne týrki jazuymen jazylghan (shaghatay) shyghystyng әlemge әigili klassikalyq әdebiyet ýlgilerin qissa, dastandargha ainaldyryp, qayta janghyrtyp jyrlau saltqa ainalghan. Mine jazushynyng Evropagha eliktemey-aq, ózine de halqyna da etene tanys shyghystyq ýlgige jýginui, yaghny naziralyq tәsildi sheberlikpen paydalanuy eshkimge úqsamaytyn sony roman jazugha sebep boldy. Búl jerde Qytaydaghy qazaqtar shaghatay jazuymen taraghan kitaby әdebetpen ghana susyndady degen oy tumasa kerek. HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy Qytaydaghy qazaqtardyng mәdeni, oqu-aghartu jýiesining damuyna Shen Shisaydyng ataqty «Alty sayasatynyn» biri Kenes Odaghymen jaqsy karym-qatynasta boluy da belgili mólsherde yqpalyn tiygizdi. Ana tilinde oqytatyn bastauysh qazaq mektepteri búrynghydan da kóbeyip, barlyq oqulyqtar Qazaqstannan jetkizildi. Abay ólenderinen bastap, sol tústaghy shetel әdebiyetining audarmalarymen de ol ólke jaqsy tanys bolatyn. Kenes ókimetining oqu-aghartugha kónil bóluimen birge, 1936-1938 jyldardaghy Qazaqstandaghy qughyn-sýrgindi Qytaydaghy qazaqtar da ainytpay basynan ótkizgen. Búl nauqan Qytaydaghy qazaqtar arasynda oqtyn-oqtyn jýzege asyrylyp, odan «mәdeny tónkeriske» úlasyp, ókimet basyna Den Shәupin kelgen  1980 jyldargha  deyin jýrgizilgeni әmbege ayan. Q.Júmadilovting «Songhy kósh» romany arqyly HH ghasyrdyng 1962 jylgha deyingi Qytaydaghy qazaqtardyng sayasiy-әleumettik ómirimen birshama tanys bolsaq ta, Q.Shabdanúlynyng romanynda múnyng bәri bastan-ayaq keyingi kezge deyin jýieli týrde sóz bolady. Qazaqstandaghy әdebiyetpen de, Qytay jazushylarynyng enbeginen de habardar Q.Shabdanúly Abay ólenderine ghana den qoya otyryp, «sosialistik realizm» shiyryna týspey, óz aldyna jana forma tabuy arqyly qazaqtyng últtyq prozasyn jana biyikke kóterdi deuge tolyq haqymyz bar.

Dindar dәuirge jatatyn  shygharmalarda qúdireti kýshti jaratushy iyege shyn jalbarynu tәn bolsa, múnda bólek. Búl shygharmada «Úly mәrtebelige» layyq keletin  dәripteu sóz astarly kekesindi týrde qyzmet atqarghan. Osy arqyly tergeushining qaskýnemdigi, ayarlyghy, ekijýzdiligi ghana ashylyp qoymaydy, býkil qoghamnyng irip-shirigen hal-kýiine degen ózining de kegi men qyjyly qatar kórinedi. «Danyshpan tergeushim, maghan qylmys-qylmys dep qylqylday beruinizden hanymynyz qylmysqa jerik bolyp qalghan ba dep tanyrqay berushi edim. Búl jaryqtyqtyng qasiyetin әlmisaqtan beri biledi ekensiz. Qylmys degen qashan da Qúdayy iyigen sharapatty jerden shyghatyn kiyeli ónim ghoy. Búryn kóbinese mansapty, dәuletti, әuliye-mashayyq shanyraqtarynan ghana mýnkushi edi. Býgin qúqyghy joghary «danaqor kommunizmshilerdin» shanyraqtarynan da budaqtay bastady»

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437