Jeltóbening etegindegi auylgha endi jaqynday bergende baryp bayqady - batar kýn qúlaqtanyp túr eken. Tayaq jegen qatynnyng kózindey talaurap alypty. Shashyp túrghan sәulesi de aq tenbil, kók tenbil, sary tenbil bop әlemtapyryqtanyp ketipti.
Soydaq tis Sabyrdyng jýregi dir ete qaldy. Osy bir kishkene qystaqty shoshytatynday súmdyq-aq kóp eken  búl dýniyede. Tang atpay jatyp qatyny Kýnshe: «Shal-au, týnde týsimde nemister bizding razezdi bombylap jýr», - dep bir kýnsitip edi. Stanniyanyng basynda pochtagha kirip bara jatqanda Kýigentoghaydyng dýkenshisi Dabylbaydyng jolygha ketkeni. Bayghústyng jalghyz aghasy Ahmetsheni anglar tas laqtyryp mert qylyp ketipti. Siyrshy edi. Ózen boyynan siyryn bauyraygha aidap bara jatsa, shoq toghay jaqtan baqyrghan dauys shyghypty. Myltyghyn qolyna alyp, atyn tebinip toghaygha kirse, qobyraghan maymaq ayaq sauynshy qatyndy qoltyghynan sýirelep, әldeqayda dedektetip alyp barady eken. Jalma-jan tars etkizip auagha atyp jiberse, jan kerek maqúlyq qatyndy tastay salyp qasha jónelipti. Sodan óshikken be mal órgizip shyqsa boldy, bir ay tau bauyrayynan tasyr-túsyr tas domalatyp, qu jynysqa sinip joghaldy deydi. Aqyry qapysyn tauyp, atyn qúlatyp, ózin mertiktirip ketipti. Sabyr búghan basyn shayqay-shayqay pochtagha kirse, piste múryn sekpil bet qyz:

- Agha, myna aragha qolynyzdy qoyynyz da, myna qaghazdy alynyz, - dep qaqshang ete qalghany.

- Búl nemene? - dep edi.

Jeltóbening etegindegi auylgha endi jaqynday bergende baryp bayqady - batar kýn qúlaqtanyp túr eken. Tayaq jegen qatynnyng kózindey talaurap alypty. Shashyp túrghan sәulesi de aq tenbil, kók tenbil, sary tenbil bop әlemtapyryqtanyp ketipti.
Soydaq tis Sabyrdyng jýregi dir ete qaldy. Osy bir kishkene qystaqty shoshytatynday súmdyq-aq kóp eken  búl dýniyede. Tang atpay jatyp qatyny Kýnshe: «Shal-au, týnde týsimde nemister bizding razezdi bombylap jýr», - dep bir kýnsitip edi. Stanniyanyng basynda pochtagha kirip bara jatqanda Kýigentoghaydyng dýkenshisi Dabylbaydyng jolygha ketkeni. Bayghústyng jalghyz aghasy Ahmetsheni anglar tas laqtyryp mert qylyp ketipti. Siyrshy edi. Ózen boyynan siyryn bauyraygha aidap bara jatsa, shoq toghay jaqtan baqyrghan dauys shyghypty. Myltyghyn qolyna alyp, atyn tebinip toghaygha kirse, qobyraghan maymaq ayaq sauynshy qatyndy qoltyghynan sýirelep, әldeqayda dedektetip alyp barady eken. Jalma-jan tars etkizip auagha atyp jiberse, jan kerek maqúlyq qatyndy tastay salyp qasha jónelipti. Sodan óshikken be mal órgizip shyqsa boldy, bir ay tau bauyrayynan tasyr-túsyr tas domalatyp, qu jynysqa sinip joghaldy deydi. Aqyry qapysyn tauyp, atyn qúlatyp, ózin mertiktirip ketipti. Sabyr búghan basyn shayqay-shayqay pochtagha kirse, piste múryn sekpil bet qyz:

- Agha, myna aragha qolynyzdy qoyynyz da, myna qaghazdy alynyz, - dep qaqshang ete qalghany.

- Búl nemene? - dep edi.

- Sizding razezden soghysqa ketken Tekes Qayyrovtyng qazagha úshyraghan haty, - dedi.

«E, bәse, bir súmdyqtyng bolaryn sezip edim-au», - dedi ol ishinen...
Endi, mine, sol bir japyraq qaghaz jýrek túsyn qaralay múzdatyp kele jatqanda qúdaydyng kýni odan sayyn qu shúnaqtanyp qoya berdi. Betin yqqa salyp, bir qyryndap, búqshiyp kele jatqanymen bәrin bayqap keledi. Anau ózenning ar jaghynan qatqan kýrtikti kýtirletip kele jatqan anshy Amannúldyng kýreng bestisi. Sonau shettegi ýiding yghynda qanyltyr shelekti danghyratyp jýrgen Tekes sorlynyng on jasar qyzy Bәtes. Temir joldyng boyynda relisti tyq-tyq úryp jýrgen sonyng әieli Ajar. Syrmaq kýrtesin kiyip ap, erteli-kesh joldy qarap tentireydi de jýredi. Ajar dese ajar. Eki beti qyzyl almaday albyraydy da túrady. Kózi tostaghanday. Kórgenning kózining jauyn alyp jayrandap jýretin edi. Beybaq bop qalghanyn әli bilmeydi. Ol jetip kelmey túrghanda ýiine ayaq iliktirse eken. Ýirenshikti әdetine basyp, jýreksine til qatyp: «Qaynagha, bizding ýiding kisisinen hat joq pa eken?», - dese,  búl ne demekshi...
Atyn tebinip-tebinip qoydy. Jan-jaghyn pishen ýiip qymtap tastaghan tәpene qorasyna kirgende jýregin zorgha basty. Manadan beri albastyday basyp kele jatqan kenep qapshyqty tórge laqtyryp tastap, peshting aldyna baryp, alaqanyn otqa tosyp, ystyq tabymen betin sipady. Sosyn orynan túryp esikke bettedi. Alaya qaraghan Kýnshege:

-  Amanqúlgha baryp kelem, - dedi.
Esik aldyna shyghyp, shaghyn auyldyng o jaq, bú jaghyna taghy bir kóz saldy. Tekesting eki balasy birin-biri jetektep ýilerine kirip barady. Shesheleri moyynyna iyin aghash salyp ózen jaqqa bettepti. Sabyr orta tústaghy týtini budaqtay shyghyp jatqan qonyr ýige qaray ayandady. Anshy shәiin aldyna endi ghana alghan eken. Esiginen attasan, túmsyghyng tórin sýzetin jerkepening jartysyna otyn ýiilipti. Sabyr tony qaudyrlap, otynnyng ýstine otyra ketti. Sózdi Amanqúl bastady.

- Sabyr, sen әrli-berli jýrgeninde iz kórmeding be?

- Joq. Onday eshteme kózime shalynbady.

- Jana qaytyp kele jatyp bayqadym, auyldyng tu syrtyna angdyng izi kepti. Birazyraq ilesip kerip em, Anyraqtyng angharyna bara bergende, qas qarayyp ketti de, keri oraldym.

Janyl kempir elendep syrtqa qúlaq týrdi.
- Bala jylay ma?
Sonyng arasynsha-aq botaday bozdaghan eki bala kirip keldi.

Janyl kempir baj ete qaldy:

- Bәtessing be, ainalayyn ne bolyp qaldy? Apang qayda?
- Apam mana sugha ketip edi, әli joq.

- Ne deydi? Qashan ketti?

- Baghana, atam attan týsip jatqanda.

- Odan beri bir shәy ishim uaqyt ótti ghoy. Myna túrghan suattan әli jete almay jýrgeni me?

Eki shal týregeldi. Amanqúl tórdegi qara myltyqty qaryna ile ketti. Syrt tas qaranghy. Ayaz qaryp túr. Ayaghyndy basqan sayyn qarysh-qarysh tis qayraydy. Suatqa bettegen soqpaqtyng en boyynda kóz kidirter eshtene joq. Ózenning qabaghyndaghy qar aiyrttan. Áne әldene qarauytty. Oiyq. Onyng basy da jym-jylas. Ekeui dereu keri búryldy. Qaytarda da eshtene kórinbedi. Kenet... Jaypauyt qabaqtan asa bergende joldyng ong betinde әldene kýngirt qarauytty. Amanqúl mylytyghymen týrtip kórip edi - kýbi. Qoldap su tasityn qayyng qara kýbi. Tóniregi dóngelenip qarayyp qalypty. Tógilgen su. Áldekimder opyr-topyr alysypty, joldyng jiyegi opyrylypty. Shaldardyng jýregi su ete qaldy. Amanqúl myltyghyn alyp oq atty. Suyq keshtegi jaqpar tastar tanq-tanq janghyryqty. Biraq, odan bógde dybys shyqpady. Sileyip-sileyip biraz túryp eki shal ýilerine qaytty.
Ajar sol ketkennen mol ketti. Habary shyqpady. Qapelimde ýrpiyisip qalghan auyl birte-birte ony da esine ala bermeytin boldy. Tek kishkene Bәtes qana kóndige almady. Ylghy kózi bileudey bolyp jylap jýrdi. Aqyry qyzylshagha tap bolyp óldi. Tórt jasar Kәrim Janyl kempirge bauyr basyp aldy.
Jaz shygha Amanqúl qariya atyna minip anyna attandy. Onyng oralatyn kózin býkil auyl asygha tosatyn. Anadaydan qarasy kóringennen-aq tayly-tayaghy qalmay, onyng jer kepesining qasyna jinalatyn. Balalar jaghy shyday almay aldynan jýgiretin. Býgin de sandaryn bir-bir shapaqtap alyp, óksheleri jarqyldap shapqylay jónelisti. Jete bere kýndegidey biri aldyna, biri artyna jabyspay, antarylyp túryp qaldy da, dereu auylgha qaray qyzyl tanau bop qayta shapty.
"Ne bop qaldy" dep entelesken júrt anshynyng artyna bireuding mingesip kele jatqanyn kórdi.
Amanqúl anshy ang izdep, tau kezip jýredi de, sharshaghan song tynyqpaq bop, atyn kógi qalyng ózekting boyyna jiberip, anaday jerde senkiyip túrghan oqshau jartastyng ýstine baryp qisayady. Tu syrtynan kýn qyzdyryp, sәl myzghyp barady eken. Bireu kóigóilep jylaghanday boldy. Áyelding ýni. Qapelimde jýregi dir ete qaldy. Túsauly túrghan atyna qaray úmtyla berdi de, әlgi ýn tap ayaghynyng astynan shyqqanday bolghan son, boyyn jiyp alyp, jartastyng o jaq, bú jaghyna ýnile bastady. Ýn kýngey betten shyghatyn siyaqty. Myltyghyn qolyna alyp, jartastan tómen týsedi. Shynynda da ýngir bar eken. Álgi kóigóy túp-tura sodan estilip jatyr.
- Áy, kim bar múnda?
Dauys tiyla qaldy.
-Adam bolsan, jónindi ait. Áytpese, atam. Tym-tyrys. Anshy myltyghyn ýngirding tóbesinen asyra atyp qalyp edi. Oq shiyq-shiyq tasqa tiydi. Ýngirding ishi baj ete qaldy. Anyq әiel dausy.
- Aytasyng ba jónindi, joq pa? Shyq bermen!
Taghy da tym-tyrys. Shal myltyghyn taghy da tars etkizdi.
- Eger  bas artyq kiyiminiz bolsa,  laqtyryp jiberenizshi. Shyghugha úyalyp túrmyn, -dedi bireu ýngirding týbinen.
Shal jalma-jan shekpenin sheship laqtyrdy. Sol-aq eken, tenkiyip jatqan dәu qara tastyng ar jaghynan qobyraghan shash kórindi.
Ajar sóitip auylgha oraldy. Kelgen әzirde júrt topyrlap tóniregin bosatpap edi. Qazir seyildi. Ong jaq bosaghada japadan jalghyz otyrady da qoyady. Bayaghy abysyn-ajynnyng eshbiri manyna jolamaydy. Osy otyrghany otyrghan. Mynau tórt qabyrgha men keng әlemning bir japyraq ýzigin ghana kózine tosqan syghyrayma tereze. Sodan basqa qaymyqpay kóz salary da joq. Kәrim ekesh Kәrim de búghan juymaydy. Qobyraghan shashy, qara mýiizdenip jarylyp-jarylyp ketken ýsti-basy - bәri de júrtty shoshytatyn bolsa kerek. Anadaydan sostiyp-sostiyp túrghandary. Bir kýni búl ýide jalghyz otyr edi, jýgirip kep, Kәrim esikti ashty.
- Apa, apa..., - dep aiqalay kirdi.
- Nemene, qúlynym?
Bala jalt qarady. Búny kórip qalt túryp qaldy. Ajar orynan kóterile berip edi, bala baqyryp syrtqa qashty. Búl quyp jetip ústay aldy. Kәrim tulap búlqynyp jýr. Kenet Ajar pәlen uaqyttan beri úmyt bolghan ashugha minip, Kәrimdi jaqtan shapalaqpen tartyp-tartyp qaldy. Sol arada ýige Janyl kempir kirip keldi. «Ajar,   jyndanyp  ketipti,   Kәrimdi  qylghyndyryp jatqan jerinen Janyl kempir ýstinen shyghyp, әzer aiyryp alypty», - degen habar dýnk-dýnk etedi. Shaqyrtylmaghan, qarattyrmaghan tәuip pen baqsy da qalmady. Áueli kelinshekting qol-ayaghyn baylap apangha tastady. Artynan Amanqúl shal: «Býitkenshe óltirsendershi, júrtym-au»,   - dep   anyraghan   dauysynan   tóbe   qúiqam shymyrlaydy», - dep bosatyp alyp, ýiining qasyndaghy shoshalagha salyp baqty. Arpalysyp boy bermey jatqan eshtenesi joq. Tynysh. Bergen tamaghyndy ishedi. Ýndemeydi. Sabyrdyng qaltasyndaghy bayaghy bir tilim qaghaz tozyp bitti. Áueli sonyng habaryn súraytynday beyshara әielge juymay jýrdi. Sosyn bir kezdegi albyrap túratyn jýzi ýsik shalghan almaday býrisip qalghan mýskinge mýsirkey qarady. Eshkimmen isi joq enjar janarynan kýderin ýzip, birte-birte tipti manayyna barudy da qoydy.
Amanqúl bir kýni ay atyp әkeldi. Júrt búghan da mәz-mәiram bolyp qaldy. Din ashpaghan tek Ajar ghana. Ol sonau kógildir taulargha qarap melshiygen kýii mizbaqpay otyr. Ayda da, onyng jýndi baraq terisin qyzyqtaghan abyr-sabyr júrtta da esh isi bolmady.
Ertesine tanerteng shoshaladaghy Ajar iz-týzsiz joq bop shyqty. Jel jaqtaghy kermege ilip qoyghan ay terisi de izimqayym joghalypty.
Arada bir apta ótkeng song Amanqúl annan boldyrtyp qaytty. Eki kózi qyzaryp, bet-aldy kýlgin tartyp, qabaghy salbyrap ketipti. Kempirining shәiin birer úrttady da tósek saldyrtyp, oranyp jatyp qaldy.
Kóp tilge de kelgen joq. Bar aitqany: Ajar әneukýngi aidyng terisin bauyryna basqan kýii bayaghy ýngirding auyzyndaghy qara tasty qúshaqtay qúlapty.
1961 jyl.