Seysenbi, 26 Qarasha 2024
3980 0 pikir 1 Shilde, 2018 saghat 00:51

Bir valutanyng ýstemdiginen shyghu jәne altyn qorynyng ýlesin kóbeytu arqyly Qazaqstannyng rezervterin qorghau sharalaryn qabyldau qajet

Tәuekeli bar halyqaralyq valuta men qúndy qaghazdargha baylanysty «Aq jol» deputattary altyn-valuta rezervteri qúrylymyndaghy altyn qoryn arttyrudy úsyndy – búl turaly Azat Peruashev Ýkimet pen Últtyq Bankting atyna joldaghan deputattyq saualynda mәlimdedi.

«Altyn-valutalyq qory (AVQ) últtyq qarjy jýiesining jәne últtyq valutamyz – tengening túraqtylyghyn qamtamasyz etude manyzdy faktor bolyp tabylady. Sondyqtan, olardyng qauipsizdigi men ótimdiligin qoldau mәselesi әrdayym memlekettik ekonomikalyq sayasattaghy basymdyqtardyng biri bolyp keledi, - dep atap ótken Peruashev Últtyq bankting saytynan aqparat keltirdi. Oghan sәikes altyn-valuta qorlary Últtyq bankting halyqaralyq rezervterinen jәne Últtyq qordyng qarajatynan túrady. Býgingi kýni olardyng jalpy somasy 90 milliard AQSh dollarynan asady, onyng ishinde Últtyq qordyng aktivteri – 59 mlrd. dollar bolsa, Últtyq bankting rezervteri – 31 mlrd. dollardy qúraydy.

«Aq jol» әlemdik ekonomikada bolyp jatqan ýrdisterding ayasynda olardyng qauipsizdigine kepildik beru mәselesining ózektiligi odan sayyn artyp keledi dep esepteydi. Shyn mәninde, býginde payda bolghan halyqaralyq qarjy jýiesine qauip tóndiretin Batys-Resey, AQSh-Europalyq Odaq jәne basqa da baghyttar boyynsha birqatar jahandyq geosayasy jәne ekonomikalyq qaqtyghystar turaly aitugha bolady. Búl halyqaralyq qarjy jýiesine, valutanyng joghary qúbylmalylyghy tәuekeline jәne halyqaralyq qarjy mindettemelerine qauip tóndiredi.

Sonymen birge Últtyq qordyng jəne Últtyq Bank rezervterining jinaqtary jәne negizgi bóligi shetel valutasy men sheteldik baghaly qaghazdardan túrady. Məselen, Últtyq Bankting rezervterinde shetel valutasy jəne baghaly qaghazdar 57% (17,8 mlrd. AQSh dollary) qúraydy; Últtyq qordyng aktivterinde búl kórsetkish odan da joghary. 2016 jylghy derekterge sýiensek, Últtyq qordyng qarajaty shamamen 40% AQSh-tyng valutasy men qúndy qaghazdarynan, al 22% - Euroaymaqtyn, 10% - Japoniyanyng qarajatynan túrady eken.

«Bir qyzyghy, búl portfelde Qytay (QHR) siyaqty elimizding eleuli seriktesi jәne manyzdy investorynyng valutasy men qúndy qaghazdary tipti aitarlyqtay da úsynylmaghan», - dep osy orayda «Aq jol» jetekshisi óz pikirin qosa ketti. Onyng aituynsha, AQSh-tyng belsendi ózimshildik (proteksionistik) sayasatynan kýmәndanyp qalghan keybir memleketter men últaralyq birlestikter әlemdik birinshi ekonomikadaghy sauda qarym-qatynastaryn shekteuge jәne tólem qúraly men rezervtik valuta retinde AQSh dollarynan bas tartyp, oghan balamasyn tabudyng jolyn izdeuge kirisken. Atap aitqanda, әlemdik ekinshi ekonomikanyng ókilderi QHR men Resey Federasiyasy, Resey men Iran jәne t.b. elderding últtyq valutadaghy ózara esep aiyrysulargha kóshui turaly sóz bolyp otyr.

Peruashevting pikirinshe, múnday jaghdayda dollardyng betalysyn ghana emes, sonday-aq ózge de elderding valutalary men mindettemeleri siyaqty amerikalyq baghaly qaghazdardyng ótimdi qúndylyghyn da kýni búryn boljau mýmkin bolmay barady. Qytaydy qosa alghanda birqatar memleketterding AQSh-tyng qazynashylyq mindettemelerine qarjy saludy qysqartyp, ózderining altyn qorlaryn jinaqtau ýshin altyn-valuta rezervterin qalyptastyrugha erekshe kónil audaryp jatqany kezdeysoqtyq emes.

«Búl ýrdister әzirge jergilikti dengeyde, biraq búl ahualdyng damu jyldamdyghy kýnnen-kýnge artyp kele jatqany qandayda bir qorytyndy jasaugha mәjbýr etedi. AQSh valutasy men olardyng qarjy instituttarynyng pozisiyalaryn nyghaytu mýmkindigi bar. Degenmen, elimizding altyn-valuta rezervterine qatysty keletin bolsaq, onda konservativtik әdisti ústanu dúrysyraq bolar edi. Qarjy jýiesining ereksheligi de sonda, key kezderi irgeli emes, spekulyativti sebepterding valutalyq jәne qor naryghyn qúrdymgha ketiruge qauqary jetedi», - dep basa aitty Peruashev jәne de basqa memleketterding banktik esepshottaryna qatysty batys elderi sottarynyng yurisdiksiyany qoldanu tәjiriybesi jóninde eske sala ketti.

Ol mysal retinde BAQ-ta kýni keshe jariyalanghan aqparatqa toqtalyp – әueli britandyq sottyng Últtyq bankting «Bank of New York Mellon» -daghy búryn paydalanugha tyiym salynghan $ 22,6 mlrd. somasyndaghy qarajatyn búghattan shygharudan bas tartyp otyrghany turaly, jәne de QR Ádilet ministrligining búl aqparattyng dúrys emestigi turaly mәlimdemesi jóninde, sot isining prosedurasy jalghasyp jatqan 530 milliondy qospaghanda, atalghan bankten negizgi qarajatty shygharyp aludyng jýzege asqany haqynda naqty mysaldar keltirip ótti.

«Sәikesinshe, eger búl qarajattardy paydalanugha belgisiz merzimge tyiym salynghan bolsa, onda olardyng qarjy salymdary nysanynyng baghasy (mysaly, AQSh-tyng qúndy qaghazdary) tómendegen jaghdayda múnday rezervterding qúrylymyn ózgertu mýmkin emestigine baylanysty shyghyngha úshyrau tәuekelderi kýrt ósedi», - degen senimde Peruashev.

Bayqalyp otyrghan geosayasy jәne makroekonomikalyq tәuekelderdi eskere otyryp, «Aq jol» fraksiyasy valuta portfelin odan әri әrtaraptandyrudy jalghastyryp, bir valutanyng ýstemdiginen shyghu jәne últtyq jinaqtaghy altyn qorynyn ýlesin kóbeytu arqyly Qazaqstannyng altyn-valuta rezervterin qorghau sharalaryn qabyldau qajet dep sanaydy.

«Aq jol» QDP jәne onyng parlamenttik fraksiyasy saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyru boyynsha júmysyn jalghastyruda.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1538
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3324
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6049